Küsimus: Eesti ettevõte osutas Rootsi transpordiettevõttele alltöövõttu. Eesti ettevõte transportis kauba Taanist- Rootsi ja sealt Rootsist- Norrasse. Eesti ettevõte peab arve esitama Rootsi transpordifirmale.
Mis viidet tuleb arvel kajastada? Kas sõidud tuleb eraldi kajastada, kus Taani-Rootsi transport on ühendusesisene käive ja Rootsi-Norra ühenduseväline käive?
Vastab Eesti Maksumaksjate Liidu jurist:
Rakendub üldreegel: kui teenust osutatakse teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele, siis ei ole käibe tekkimise koht Eesti, arvele kantakse tellija KMK number, viide "pöördmaksustamine" või sama mõnes tellijale arusaadavas keeles, käive deklareeritakse nii KMD kui VD vormidel. Eraldi kajastamine ei ole üldreegli rakendumisel vajalik.
Veoteenuse Norra osa läheb üldreegli alla, sest § 10 (käibe tekkimise koha reeglid, sh § 10 lg 4 p 9 mis puudutab teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele teenuse osutamist) on seaduses § 15 (maksumäärad, sh § 15 lg 4 p 9, mis muudel juhtudel oleks 0% aluseks ekspordiga seotud veoteenuse puhul) ees.
Erandid kehtivad muudele isikutele veoteenuse osutamisel. Kui klient oleks eraisik, siis oleks käibe tekkimise koht veo alguspunkt (Rootsi) ja tuleks viidata Rootsi seaduse sättele, mis annab maksuvabastuse EL piiri ületavatele kaubaveoteenusele. Teenuste puhul ei tehta sellist vahet ühendusesiseste ja väliste käivete vahel, nagu see on kauba puhul.
Maksu- ja tolliameti vastus antud küsimusele:
Kui Eesti firma teostas kogu veo ja algusest peale oli teada, et kauba sihtkohariik on Norra, kuhu kaup veetakse Taanist Rootsi kaudu – siis saab kogu vedu käsitada kauba eksportimisega seotud veona, mille käibemaksumäär on alati 0%. Nullmäära rakendamise alusena saate arvel viidata Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artiklile 146 (1) (e). Niisugusel juhul ei ole vaja eraldi kajastada vedu Taanist Rootsi ja Rootsist Norrasse.
