PERSOON
Majandusminister: kui ennenägematu majandusedu ikkagi on? Helena Eenmaa
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar analüüsib Ärielule meili teel antud intervjuus Eesti majanduse olukorda. Lähtuvalt minevikust ja tulevikust. Kui suur on Eesti majandusedu? Kui suureks rõõmuallikaks väliskapitali sissevool? Milline võiks olla tulevik?
Eesti üks põhilisi poliitilisi müügiartikleid nii valimiste eel kui nende vaheajal on meie ennenägematu majandusedu. Kuid kas saab sellisest rääkida, kui mitmed, et mitte öelda enamus jätkusuutlikkuse näitajatest (kuritegevus, aidsi levik, kõrge suremus, enesetapud, keskmine eluiga, rahvastiku valjaränne jne) on väga halvad? Kas ei kaalu need edukaid majandusnäitajaid alla? Majandus ei ole ju midagi muust elust lahus eksisteerivat, millele see muu mõju ei avalda. Läikivad autod tänaval ei ole kuigi tõsiseltvõetavad majandusedu näitajad. Esiteks, ma küsiks, kui ennenägematu see majandusedu ikkagi on?
Nt Aserbaidžaani majanduskasv on juba mõnda aega isegi 30% aastas! Teiseks, on õige, et suur majandusedu ei pruugi alati tähendada üldist heaolu ja selle kasvu. Nii näiteks on Eesti valmiva 2006. aasta inimarengu aruande järgi inimese kohta tuleva sisetoodangu mahu järgi arvestatuna jõudnud oma grupis 2003. aasta 11. kohalt kaheksandale kohale, kuid inimarengu tasemelt jäämas sellest järjest tahapoole – nüüd juba viie koha võrra – 13. kohale.
Elmar Lepp tegutseb unistuse teostumise nimel. Kalev Vilgats, Pärnu Postimees
Pärnu ärimees Elmar Lepp avas koos abikaasa Virve ja kahe partneriga 20 aastat tagasi NSV Liidus esimese eravideosalongi, mis tegi ta kuulsaks lähedal ja kaugel. Viis aastat tagasi soovis Lepp püstitada Pärnusse esimese kõrghoone ja tegutseb kõigi takistuste kiuste oma unistuse täitumise nimel.
Põline pärnakas Elmar Lepp on pesueht self-made man, kes alustas pisitasa äri tegemist juba 1970. aastatel, ui Viru hotell oli kuum koht. Videosalongile järgnesid Pärnus baarid ja kauplused, aktiivne hulgikaubanduse periood, mil AS Neptuni ärivõrgustik ulatus Baltimaadest Venemaale ja Ukrainasse.
Lepp jõudis kodulinnas olla paljudes asjades esimene: esimene nimeline äri Pärnus (Lepa Äri 1991), esimene Visa kuldkaart Pärnus 1996, esimene eskalaator Pärnus, esimene lastele mõeldud pallimeri, Pärnu parim ärimees 1992 jne.
Merike Paasalu - trükikoja müügidirektor trükimasinate müra ei karda. Aive Antsov, vabakutseline ajakirjanik
Ehkki trükikodades töötavad ka naised, võiks arvata, et trükivaldkond ei kuulu just õrnema soo lemmiktöösfääri. Trükikoja Paar müügi- ja turundusdirektor Merike Paasalu aga kinnitab, et on lõputult õnnelik. Kolm aastat tagasi võttis ta vastu tööpakkumise, mis ta praegusele ametikohale tõi, ning nüüd suudab Merike vaid oma saatust tänada. Mis sest, et trükivärv pea ringi käima ajab!
Merike Paasalu, kuidas juhtus, et üks noor naine sattus tööle trükikotta? Oli see saatus või isiklik valik?
Praegu võin öelda: see oli õ n n e l i k s a a t u s. Juhuse ja saatuse kokkulangemine.
Mismoodi juhus ja saatus teie karjääri auks siis kokku said?
2003. aasta sügisel olin ma kodune ja laps hakkas ka aastaseks saama. Tundsin, et tahaksin juba tegutseda, sest ma pole just kodukana tüüpi. Kahjuks oli mu viimane töökoht vahepeal tegevuse lõpetanud. Minu mees ja tulevane ülemus aga suhtlesid omavahel ning kuidagi tuli neil jutuks, et mis mina üldse plaanin teha ja et kas trükikoja müügiga võiksin tegeleda. Kuigi ma ei teadnud trükindusest just eriti palju, siis midagi mind sinna tõmbas. Minu mees arvas, et olen kaks kuud ära ja löön käega. Aga vastupidi – kahe kuuga õppisin seda ala armastama ja see muutus nii põnevaks. Nüüd olen rahul ja õnnelik, et tegin just selle valiku.
Dr Hans O. A. Koehn moto: alati kõrgustesse! Mikk Mehide
27. novembril peab dr Hans O. A. Koehn oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Dr Koehn on üks juhtivaid isikuid Saksamaa mineraalõli majanduses. Alates 1995. aastast on ta ADDINOL Lube Oil GmbH osanikuna otsustavalt kaasa löönud ettevõtte arendamisel.
Te võite tagasi vaadata harukordsele karjäärile, kusjuures selle algus oli kõike muud kui kerge. Teie noorust mõjutas sõda.
14aastaselt sai minust Luftwaffe abiteenistuja, kolm aastat hiljem värvati mind Wehrmachti. Tookord ei olnud ju kahjuks muud valikut. Sõja lõpus langesin Venemaal vangi ja sattusin Volšanka vangilaagrisse, kus tuli ööpäev läbi töötada söekaevanduses. Hiljem töötasin assistendina vangilaagri laatsaretis. Alles 1949. aasta augustis õnnestus mul õnnelikult naasta Hamburgi.
Veetsite neli aastat vangilaagris. Mis sai pärast seda, kui tagasi koju jõudsite?
Paari kuu pärast, 1949. aasta novembris läksin ülikooli keemiat õppima. Kuna mu isa oli Valvoline Saksamaa üks osanikest, oli üsna loomulik, et töötasin semestrivaheaegadel just selle ettevõtte laboris. 1956. aastal lõpetasin õpingud ja kaks aastat hiljem kaitsesin doktorikraadi. 13 aastat töötasin Valvoline tehnilise osakonna juhtajana. Toona oli üheks suuremaks väljakutseks töötada välja transmissiooniõli Saksa Raudtee – Deutsche Bundesbahni – hüdraulilise ülekandeseadmega mootorvagunitele. Voithi hüdrodünaamilised uülekandeseadmed esitasid määrdeainele kõrgeid nõudeid. Tootega Valvoline M 5 C 500 töötasime välja transmissiooniõli, mis suutis taluda kõiki koormusi ning oli palju aastaid turul ainulaadne.
Rein Ausmees – EMA Merekooli kapten. Aive Antsov
Eesti Mereakadeemia (EMA) alla kuulub ka väiksem kool nimega EMA Merekool, kus saab õppida näiteks laevajuhiks, vahitüürimeheks ja kipperiks. Tegemist on Eesti ainsa kutsekeskhariduse tasandi mereõppe asutusega ning tundub, et vanemate kutseõppeasutuste kilda kuuluva kooliga – mullu oli Merekooli 85. juubel.
"Meil on pikaaegsed merekultuuri ja merehariduse traditsioonid, samas käime ajaga ühte sammu," iseloomustab Eesti Mereakadeemia Merekooli direktor Rein Ausmees, kel koolijuhina tööaastaid täitumas kuus. Eelnevalt on Ausmees leiba teeninud karmil merel, kalalaevastikus ja koguni rokk-kontsertide turvajuhina.
ETTEVÕTE
Puuetega inimestele napib sobivat tööd. Ketlin Priilinn, vabakutseline ajakirjanik
Statistikaameti andmetel töötab Eestis puuetega tööealistest inimestest vaid veidi üle kümnendiku ning neil on teiste tööealistega võrreldes viis korda raskem tööd leida ja kaks korda lihtsam seda kaotada.
Keila Sotsiaalkeskuse puuetega inimeste tööhõive projektijuhi Arge Lärmi sõnul on probleem tõsine, kuna tööga on hõivatud 61% tööealisest elanikkonnast, kuid ainult 12% puuetega inimestest. "Töökeskuse põhieesmärgiks on kolme tegutsetud aasta jooksul olnud puuetega inimestele allhanketööde ja töökohtade leidmine avatud turule," ütleb Lärm.
Laaduri uus hoone ja kaubamärk. Ärielu
Novembris kutsus kvaliteetsete tõsteseadmete ja laoriiulite müügiga tegelev OÜ Laadur oma koostööpartnerid ja kliendid firma värskesse hoonesse tutvuma uue brändiga, millega Laadur tegeleb juba kaks aastat – Hitachi. Laadur on turul olnud 1993. aastast. Ehitusmasinatega hakati tegelema 2003.–2004. aastal.
Külastajatele oli eksponeeritud valik Hitachi tootevalikust. Tegelikult on Hitachi tootevalik väga lai, alates väikesest 800kilogrammisest ekskavaatorist, mida kohapeal lähemalt uudistada ja katsuda sai, lõpetades 800tonnisega, mida arusaadavail põhjustel polnud võimalik novembrikuisel üritusel demonstreerida.
E-Lux Kodutehnika valmis täitma jõuluvana kingikotti. Tiit Reinart
Electroluxi kaubamärkidele spetsialiseerunud E-Lux Kodutehnika juhataja Rein Türkson arvab, et tarbimist ei peaks vältima, vaid tarbida tuleb mõistlikult. Kui kümmekond aastat tagasi ulatus detsembrikuu müük kaubanduses mitmekordse kuukäibeni ja võis mõnele firmale ainukese kuuna kasumit anda, siis nüüd on olukord rahunenud. Ometi on jõulud kingituste tegemise aeg.
Autoriehte väärtus peitub kunstniku loomingus. Aive Antsov
Osaühingule Autoriehe kuulub A-Galerii, mis tegutseb Tallinnas Hobusepea ja Pika tänava nurgal ruumides, kus kunagi Eesti kullassepakunsti suurkuju Joseph Kopf oma juveeliäri pidas. Kui Kopf oli omal ajal vabariigi presidendi ametiketi autor, on üks A-Galerii praegune osanik Ene Valter valmistanud ametikette paljudele rektoritele ja linnapeadele ning osanik Kaie Parts on omakorda paljude vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtule minevate daamide ehete autor. A-Galerii kuulubki kunstnikele, kes sealsamas pika ajalooga ruumides oma töid müüvad-eksponeerivad.
TÄHTPÄEV ETTEVÕTTES
Eesti kondiitritööstuse 200. juubeliaasta lõppemas. Ärielu
Nõukogude okupatsiooni ajajärgu saabumine 1940. aastal ei säästnud ka meie kondiitritooteid valmistavaid ettevõtteid. Pärast Eesti annekteerimist idanaabri poolt eraomand kui selline välistati, ja ettevõtted riigistati.
Vanemast perioodist on veel kajastamata saatuslik 1940. aasta, kui meie iseseisvusele, vabadusele ja majanduslikule tõusule järgnesid kahe võõrriigi järjestikused okupatsioonid, kestvusega kokku 51 ränka aastat. Pärast Eesti annekteerimist idanaabri poolt ja riigikorra muutmist natsionaliseeriti ka kondiitritooteid valmistanud ettevõtted. Riigistamisele kuulunud tööstusettevõtete nimekiri kinnitati vabariigi valitsuse 1940. aasta 26. juuli otsusega, mida täiendati otsusega 13. augustist 1940. Moodustati natsionaliseerimiskomisjonid, kes alustasid varade arvelevõtmist.
ÄRIELUS PÄEVAKORRAL
Eesti säilitab, Primorsk ruulib. Paavo Kangur, Kroonika
Alexela Terminali rajatud gaaside kõrvaldamise süsteem näitab, et naftatoodete transiidis on käes uued ajad. Üha enam räägitakse ohutusest ja keskkonnasõbralikkusest ja vahel ka tegutsetakse, kuid vahel juhtub ikka Probo Koala. Minevikku on jäänud ajad, kui raporteeriti megakasumitest ja kasvust. Ja loomulikult on mitmetest terminalidest läbi astunud tarmukas Severstaltransi tandem ja teinud juttu müügist.
"Turul toimub ümberprofileerumine. Kui varem töödeldi Eestis kogu naftatoodete nomenklatuuri alates toornaftast lõpetades heledate saadustega, siis enam toornaftat ei käidelda ja tumedate osakaal on selgelt langemas. Venemaa on loonud oma ekspordikanalid – uued sadamad ja torujuhtmed. Samuti kasvavad Venemaa ümbertöötlemismahud. Välja veetakse võimalikult kallist toodangut. Seega on Alexela terminal väga hästi turgu tabanud," hindab Tallinna Sadama peadirektor Ain Kaljurand.
ÄRIKESKKOND
Eestimaalane arvab, et tal läheb hästi. Helena Eenmaa
Eesti leibkondade hinnang oma majanduslikule heaolule on paari aasta jooksul märgatavalt kasvanud. F-monitori projektijuhi Kaidi Kandla sõnul näeb sel aastal iga kolmas Eesti leibkond oma pere majanduslikku olukorda paremana, kui see oli aasta tagasi. Samas on siin tegemist hinnanguga, mis ei põhine ei palga-, kulude- ega millegi muu statistikal. Kuid leibkondade elujärje paranemist kinnitab ka nende tegelik finantskäitumine.
Palju Eesti leibkondi usub positiivse arengu jätkumist järgneva aasta jooksul. Kandla tunnistab, et positiivse ootuse taga võib olla ka igast meediakanalist pidevalt korratav jutt Eesti suurest majandusedust. “Tänu sellele võib inimesel tekkida ootus, et temagi majanduslik olukord ei saa halveneda.” 2004. aastal hindas TNS Emori uuringu Fmonitor alusel pere majanduslikku olukorda võrreldes eelneva aastaga paremaks iga neljas pere. Halvemaks kui varem hindab sel aastal oma majanduslikku olukorda 12 protsenti leibkondadest.
2006. aasta kinnisvaraturg oli aktiivne. Anu Võlma, Arco Vara AS kommunikatsiooni assistent
Lõppeva aasta kinnisvaraturg on stabiilselt tõusujoones liikuvas majandusruumis olnud sündmusterohke ning aktiivne. Võib koguni rääkida kergest kinnisvarabuumist, seda nii heas kui ka halvas mõttes. Heas mõttes, kuna inimesed soovivad oma elujärge parandada ning sissetulekute kasv võimaldab neil oma kodudesse ka investeerida.
Halvas mõttes aga seepärast, et on olnud suhteliselt palju läbimõtlemata ja kiirustades tehtud ostuotsuseid, ei analüüsita piisavalt ühelt poolt ostetava kinnisvara hinna ja kvaliteedi ning teisalt oma võimaluste suhet.
Milline on olnud peagi lõppeva aasta kinnisvaraturg Tallinnas ja selle lähiümbruses?
Tallinna järelturu korterite 2005. aastal alguse saanud hüppeline hinnatõus jätkus mõneti veel selle aasta alguses, kuid alates märtsist hinnatõus pidurdus ning võis märgata müügihindade kerget langust. Pakkumiste maht suurenes oluliselt, kõige enam paiskus pakkumisi turule Lasnamäe linnaosas, kus võrreldes aastatagusega on pakkumiste hulk suurenenud paar-kolm korda. Pakkumismahud on suurenenud ka Mustamäel ning Haaberstis, kuid siiski veidi tagasihoidlikumalt.
2006 – heitlike meeleolude aasta. Peeter Koppel, Suprema investeeringute juht
Käesoleva aasta alguses oli üsna selge üks asjaolu: võrreldes eelneva aastaga hakkab turgudel raha teha olema oluliselt raskem. Miks? Aga sellepärast, et 2005. aasta oli kujunenud lausa erakordselt edukaks. Erakordne edu kipub endaga tooma aga pohmelli, kui pärast tõsist pidu ohtra šampanja, kaaviari, tuleneelajate, jalgratastel karude ja mustkunstnikega avastatakse, et ülikonnal on veiniplekk, argine maailm on hall ning ilmselt on kodus naisele tükk seletamist… 2006. aasta algus meenutas täpselt sellist pidu ning meeleolu oli lausa eufooriline. Järgnenut võib aga tinglikult nimetada (hiilivaks?) krahhiks.
Jah, turud ei kukkunud ühekorraga kokku, kuid mõnda aega väldanud ning suhteliselt järsk langus oli siiski mõnes mõttes "huvitav" ning erakorraline. Toome me siis põhjusena välja kasumivõtmisest tingitud korrektsiooni 2005. ja 2006. aasta alguse imepärasest tõusust või ootused intressikeskkonna seni arvatust järsema halvenemise kohta, kuid mingil hetkel sattusid samaaegse müügisurve alla pea kõik varaklassid. "Cash is King" kõlas igast suunast ning olukord oli erakordne seetõttu, et kui varasemate korrektsioonide ajal võis näha pigem rotatsiooni nii sektorite kui varaklasside vahel, siis 2006. aasta kevadel oli ainult üks suund – raha! Isegi kulla hind tegi läbi tõsise languse.
Automüüjate tulus lobi või täitmata nõuded? Helena Eenmaa
Eestis sõidab ringi üha enam Läti numbrimärgiga autosid. Lätlased ei ole hakanud Eestisse kolima. Need on eestlased, kes erinevad teistest eestlastest selle poolest, et neil on oma auto Eestis arvelevõtmisega probleeme. Nende auto erineb teiste eestlaste autodest selle poolest, et see on toodetud väljapool Euroopat, näiteks USAs. "Ta ei vasta nõuetele," ütleb ARK. Kuid poole kohaga lätlased ütlevad, et asja taga on vaid automarkide ametlike esindajate lobitöö. Kusjuures maksud lähevad Lätile.
2006. aastal kümne kuuga on Eesti autoesindajad kokku müünud 21 264 uut autot. Peale tavatulu tähendab see automüüjatele sissetulekut ka keskmiselt kolme aasta kohustusliku esinduse hoolduse pealt ning pankadele laenuprotsenti. Miks peaks mõni jorss kümnist maksmata läbi saama ja registreerima auto, mille õlivahetus maksab näiteks tuhande krooni asemel 400 või mille rehvi seisundit võib ise bensiinijaamas tasuta kontrollida, st mis ei too ametlikule Toyota, Mazda ja Honda (enim müüdud margid jooksval aastal) maaletoojaile mitte midagi sisse.
Hõljudes roosal pilvekesel mööda kiirteed. Kristjan Tamme, Delfi
Hummer. Neli tonni. Seest roosa. Nahkne, loomulikult. Tipptehnoloogia.
Aastatuhandeid on inimesed kasutanud kõige uskumatumaid liikumisvahendeid – delfiine, draakoneid, lendavaid vaipu, rääkimata juba banaalsetest elevantidest ning isetehtud aurumasinatest. Võimalik, et lennatud on ka pilvedel, kindlasti aga mitte neljatonnisel Hummer H2 mudelil, mis ehitati ümber “pilvekeseks”. Algab ighwayNationi meeskonna uskumatu seiklus. Jõukas tellija ja teostajad – insenerid ning tehnikud – võistlesid omavahel. Esimene püüdis ülesande sammhaaval keerulisemaks muuta, teised pidid aga püstitatud eesmärkidele leidma teostusvõimalused.
Mida peaks juht teadma infotehnoloogia infrastruktuurist? Gerli Ramler, BNS
Küsisime IT Grupp ASi juhatuse liikmelt Esti Ehatamm-Felsilt, mida tema kui infotehnoloogia ala spetsialisti hinnangul peaks iga ettevõtte juht teadma IT infrastruktuurist, milliste kriteeriumite järgi siin otsuseid saaks ja tuleks langetada.
Paljuski määrab ära selle, kui palju juht peaks ja võiks teada infotehnoloogia infrastruktuuri toimimisest, just ettevõtte suurus. Kuni 250 töötajaga ettevõtte puhul pole eraldi IT-juhi ametikoht tihti vajalik, selle töö saab ära teha tugev teenusepakkuja, kes lisaks jooksvale süsteemi hooldamisele ja arendamisele suudab pakkuda ka IT-juhtimise teenust ja vajadusel juhatuse koosolekutel esitab ülevaate olemasolevast situatsioonist ja ettepanekud tulevasteks perioodideks.
Kuidas kirjutada pressiteadet? Tuuliki Kasonen-Lins, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni magistrant
Suurtel ja tuntud firmadel on selja taga PR-spetsialistidest koosnev meeskond, kes tavaliselt valdavad pressiteadete kirjutamise kunsti. Lisaks teavad nad, millal, kuhu ja millisel kujul teade saata, et see ka avalikkuseni jõuaks. Enamik Eesti ettevõtetest on aga väikese või keskmise suurusega, kellel ei pruugi personali hulka avaliku suhete inimest kuuluda ning PR-teenuse sisseostmine käib üle jõu või tundub põhjendamatu. Aeg-ajalt on aga kõikides organisatsioonides midagi uut ja huvitavat teoksil või võib avalikkuse teavitamise vajadus tekkida väga äkki ja ootamatult.
Vanapaber ekspordiartiklina. Andres Tolli, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant
Paberil on meie igapäevaelus tähtis roll. Samas tekib paberi kasutamisega palju vanapaberit, mis läheb enamasti prügisse. Kuid see ei pea nii olema, vanapaberist võiks saada ka uus ekspordiartikkel Tallinna Sadamale.
Selekteerides vanapaberit muust kontoris tekkivast prügist, on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi, mispuhul alanevad prügiarved kuni poole võrra. Tootes paberit vanapaberist, kasutatakse tootmisprotsessis kuni 55% vähem energiat, seda võrreldes paberitootmisega puudest, ning saastatakse ka kuni 95% vähem keskkonda. Ühtlasi on võimalik kontorites äravisatavast paberist taaskasutada 77%.
Tulemuslikkuse juhtimine. Peeter Klanberg, Q-Retke koolitusjuht
Ingliskeelsele mõistele performance management on eesti keeles tihti kasutatud vastet tulemusjuhtimine, mis ei kanna selle sisu päris täpselt edasi.
Tulemusjuhtimine on Eesti majandusleksikoni järgi "juhtimismeetod, mille puhul mingi suurema süsteemi igat allüksust käsitletakse omaette, teistest üksustest sõltumata ehk tulemusüksusena..." Sõna performance all mõistame enamasti millegi efektiivset toimimist või tõhusat sooritust. Märksõnaks on tulemuslikkus ehk võimekus. Performance management tulekski eesti keelde tõlkida kui tulemuslikkuse juhtimine. See on juhtimise liik, mis seab esiplaanile edukuse seatud eesmärkide saavutamisel, lisades selleks vajamineva kommunikatsiooni ja tegevused. Edukuse mõõdikuks on enamasti säästlikkus, tõhusus ja mõjusus ning sooritusvõime.
Kuidas targad juhid tööd tõhustavad. Endrik Randoja, Fastleader.com juht
Viimaste kuude jooksul oleme tutvustanud Fastleader.com uuringu "Kuidas targad juhid tegutsevad" eelküsitluse tulemusi. Seekord toome teieni juhtide mõtted isikliku töö tõhususest, protsesside efektiivsusest ja töötajate töö tootlikkuse kasvatamise võimalustest.
Esmalt kiusasime juhte küsimusega, kuidas nad ise oma igapäevast tegevust tõhusamaks teevad ja jõuavad kõigega toime tulla. Kõik vastanutest olid 15 aastat juhitööd teinud ja seega ei tulnudki ootamatuna vastus, et otsest vajadust oma tööd tõhusamaks muuta polegi. Tegevus on stabiliseerumas ning aega jääb ülegi. Nii saab uusi ja huvitavaid asju juurde võtta, olgu siis uued arendusprojektid või isiklikud hobid. Järjest vähem tuleb püüda ise teha, rohkem on tarvis delegeerida ja keskenduda olulisele. Olulisele keskendumise all peeti silmas eeskätt, et tehakse õigeid asju, aga ka seda, et tegeldakse võimalikult väheste kõrvaliste asjadega.
PÄRAST TÖÖD
Kuusk – mitte ainult palgipuu. Jaanus Järva, vabakutseline fotograaf
Kuusk on meile erilise tähendusega puu: temast ehitatakse maju, tehakse mööblit, tema abiga saavad talvel toad soojaks. Jõulude ajal aga tõstetakse kuusepuu erilisse seisusesse, sest ilma temata pole ka jõulumeeleolu. Jõulukuuse ehtimine on kogu perele oluline üritus, mille krooniks on särava tähekese latva riputamine. Paljud, kes toovad oma jõulupuu turult või ostavad tänavanurgalt, ei mõtle sellele, kus see puu kasvas, kes tema okstele pesa ehitas või tema varjus lõunauinakut tegi.
Lapsehoidmise keerukad lahenduskäigud. Aive Antsov, vabakutseline ajakirjanik
Vahel tuleb igas perekonnas ette olukordi, kui on vaja kiiresti välja nuputada, kuhu küll oma laps hoida anda. Alati ei saa ka kasutada superabilist vanaema. Mida siis teha?
Turundusassistendina töötava Triin Pajupuu (33) lapsed Carlos (6) ja Susanna (4) on veel liiga väikesed, et üksi koju jääda. Kuna Carlose ja Susanna vanavanemad elavad lapselastega ühes linnas, Tallinnas (küll mitte ühises kodus), võiks arvata, et mis Triinul viga – tal hädaolukordades lapsehoidmisel alati varumeeskond olemas. Ja tavaliselt ongi vanaemad Carlose ja Susanna hoidmisel igati abivalmid. Kuid aeg-ajalt on vanaemadelgi oma toimetamised käsil, nii et Triinul tuleb nuputada, kust leida keegi lapsi valvama.
