Eesti majanduskroonika: mai 2015

Lühisõnumeid, teateid ja uudiseid Eesti majandusest 2015. aasta mais.

UUDISED, UURINGUD JA ANALÜÜSID

Ligikaudu aasta kestnud deflatsioon lõppes
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai kirjutab, et statistikaameti andmetel suurenes tarbijate ostukorvi maksumus mais aasta võrdluses 0,1%, eelneva kuuga võrreldes 0,2%. Euroala inflatsioon kiirenes mais samuti, 0,3%ni, kuid on endiselt siiski tunduvalt aeglasem kui Euroopa Keskpanga pikaajaline inflatsioonieesmärk, milleks on pisut alla 2%.

Venemaa sanktsioonide mõju Eesti piima ja piimatoodete ekspordile
Statistikaameti vanemstatistik Mirgit Silla artikkel annab teada, et 2015. aasta esimeses kvartalis eksporditi Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%.

Tööinspektsiooni roll läbi aegade
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu annab ülevaate veerand sajandit tagasi Eestis taasloodud Tööinspektsioonist, selle tegevusest möödunud aja jooksul ning teenustest täna.

Riigikohtu seisukohad korteriomandi müümisel
Advokaadibüroo Biin ja Biin vandeadvokaat Alan Biin selgitab mai viimasel nädalal Riigikohtus tehtud tähelepanuväärset otsust, milles täpsustati korteriomandi müüja kohustusi ning ostja õigusi korteriomandi võõrandamisel.

Kasvas nii üüritulu deklareerijate kui esitatud tuludeklaratsioonide arv
Maksu- ja tolliametile esitati möödunud aasta kohta 588 531 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ehk 4,7 protsenti enam kui aasta enne seda. Üüritulu deklareerijate arv kasvas 27,5 protsenti. Põhjalikumat kokkuvõtet tuludeklaratsioonidest saab lugeda Eesti Majanduse Teatajast.

Iduettevõte (start-up) – ideest eduni
Iga kuu toob majandusuudiseid edukatest iduettevõtetest, startup’idest, mis oma toote või teenusega leidnud koha turul ja kaasanud edukalt täiendavat kapitali, et kasvada veel suuremaks. Mis on startup-idee, kuidas seda ära tunda, kasvatada ja toetust leida, selgitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse materjalidel põhinev artikkel.

Teenuste liigitamisest ja asukohtade määratlemisest maakonnaplaneeringutes
Eestis on taas teemaks tõusnud haldusreform ja selle läbiviimine lähema viie aasta jooksul tundub üsna tõenäoline. Aga milliseid teenuseid me vajame, milliseid neist peaks osutama avaliku sektori institutsioonid ja maksumaksja raha eest, milliste puhul aga võib usaldada vaba turgu? Seda selgitas siseministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring, millest Eesti Majanduse Teataja avaldab kokkuvõtte.

Kas Eesti riik peaks sekkuma palgaläbirääkimistesse?
Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben arutleb, kas turg on ise kõige parem palkade reguleerija ning kas on olemas tarvidus palku administratiivses korras paika panna.

RAAMATUPIDAJALE

Kärbetest ja maksumuudatustest Soomes
Soomes on Juha Sipilä juhitava uue valitsuse programmis kavas hulgaliselt erinevaid suuremaid ja väiksemaid kärpeid ning maksu-uuendusi, mis mõjutavad pea iga tavainimese majanduslikku olukorda. Kuna Soomes elab-töötab hulk Eesti kodanikke, siis puudutavad need muudatused üsna otseselt ka Eestit.

Mida kõike alates 1. juulist osaühingu osakapitaliga ette võtta saab
Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaadi abi Siim Maripuu selgitab, et 1. juulil jõustuvad äriseadustiku muudatused mitte ainult ei hõlbusta iduettevõtjate poolt investeeringute kaasamist, vaid teevad lihtsamaks ka juba pika ajaloo ning klassikalise tegevusalaga ettevõtjate äriõiguslikud toimingud.

Karmimad reeglid rahapesuga võitlemiseks
Europarlament andis hiljuti toetuse eelnõule, mille kohaselt tuleb teave ettevõtete tegelike kasusaavate omanike kohta kanda ELi liikmesriikide registritesse ja see peab olema kättesaadav ametiasutustele ja isikutele, kellel on “õigustatud huvi”, nagu näiteks ajakirjanikud. Rahapesu tõkestamise uue direktiivi eesmärgiks on võitlus rahapesu, maksukuritegude ja terrorismi rahastamisega. Samuti võeti vastu uued reeglid raha ülekandmisel edastatava teabe kohta.

KOLUMN 

Naftakriisi mõju ja paratamatus maailma majanduses
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpetanud Marti Lillemägi kolumn sellest, kuidas tänapäeval on majandus muutunud nii globaalseks ja läbipõimunuks, et kriis ühes riigis või sektoris võib kiirelt eskaleeruda ülemaailmseks probleemiks, millele ei suuda lahendust leida ka riikideülesed institutsioonid ja asutused. Seetõttu peab maailm aina enam teadvustama riske ja üha enam mõtlema, kust võib puhkeda järgmine kriis.

RIIGIKOHTU OTSUS

Korterimüügil olulistest asjaoludest

ÕIGUSAKTID

• Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet
• Vabariigi valitsuse määrus – "maksukohustuslaste registri" asutamine ja registri pidamise põhimäärus (terviktekst)
• Vabariigi valitsuse määrus – toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord (terviktekst)