Eesti majanduskroonika: juuni 2016
Lühisõnumeid, teateid ja uudiseid Eesti majandusest 2016. aasta juunis.
UUDISED, UURINGUD JA ANALÜÜSID
Ühendkuningriik keeras oma lahkumisega ELi ajaloos uue lehekülje
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutab, et Ühendkuningriik keeras Euroopa ajaloos uue lehekülje, olles esimene liikmesriik, kes liidust välja astub. Lahkumist pooldas 51,9% hääletajatest ning oma otsuse ütles 72,2% hääleõiguslikest inimestest.
Populismi tõus ohustab majandust
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kirjutab sellest, et Brexiti-referendum on tekitanud poliitilise kaose, mis toob Suurbritanniale kaasa ka tõsised majanduslikud tagajärjed.
Riigi tegevus töötute aitamisel tööle
Riigikontroll auditeeris, kuidas tööturumeetmed vastavad eesmärgile vähendada ühelt poolt töö- ja teisalt tööjõupuudust. Eesti Majanduse Teataja avaldab riigikontrolör Alar Karise eessõna auditile ning auditi põhijäreldused.
Riigi ülesannete analüüs
Riigireformi vajadusest ja valikutest on räägitud juba aastaid nii avaliku kui ka erasektori arvamusliidrite seas. Muutuste läbiviimise peamiseks ajendiks on vajadus targa ja tõhusa riigikorralduse järele. Rahandusministeerium analüüsis, millised on vajadused ja võimalused reformi tegelikuks läbiviimiseks.
Kas kallim tootmine tähendab langust ekspordis?
Eesti Panga ökonomisti, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Karsten Staheri artikkel juhib tähelepanu sellele, et Eesti majanduskasv on viimasel ajal aeglustunud ja osaliselt on tulnud see ekspordi soiku jäämisest. Selle põhjuste väljaselgitamine on aga osutunud erakordselt keeruliseks. Eesti Pank ja teised euroala riikide keskpangad on seda küsimust oma viimase aja uurimustes põhjalikumalt lahanud.
RAAMATUPIDAJALE
1. juulil jõustunud õigusaktidest
Juuli alguses jõustus üle saja õigusakti. See number võib tunduda hirmuäratavalt suur, kuid see on üle kahe korra väiksem kui aasta tagasi. Enim seadusemuudatusi on seotud töövõimereformi jõustumisega.
Tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud töötasult
Maksuameti allikatel põhinev materjal selgitab lähemalt, millistel põhimõtetel toimub tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud töötasult. Rõhutatakse lähetuse mõistete erinevust siseriiklikus tööõiguses ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust reguleerivates määrustes.
Tööandja makstava haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest
Tööandja peab maksma töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. kalendripäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab hüvitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule. Eesti Majanduse Teataja vahendab Maksu- ja Tolliameti selgitusi, kuidas täpselt toimida.
Alaealiste töötamise nõuded
Seoses alanud koolivaheajaga ja alaealiste tööle minekuga tuletab Tööinspektsioon meelde mõned punktid, mida peaks teadma noor tööle minnes ja mida peaks teadma tööandja noort tööle võttes.
KOLUMN
Võitlus tähelepanu nimel
Kommunikatsioonibüroo META vanemkonsultant Henri Arras selgitab, kuidas luua, hoida ja arendada mainet.
Kodanikupalk – midagi enamat kui lennukilt raha külvamine
TÜ majandusteaduskonna lõpetanud Marti Lillemägi kirjutab, et kodanikupalga idee ei ole uus ning sarnaseid mõtteid on mõningaste vaheaegadega käidud välja juba renessansiaegadest saati. Toona oli ajendiks eelkõige vaesuse ja sellest tuleneva kuritegevuse likvideerimine. Kuigi mõttest pole siiani kaugemale jõutud, ehitati nendest diskussioonidest tulenenud põhimõtetele üles kogu tänapäevane sotsiaaltoetuste süsteem.
ÕIGUSAKTID
- Tööstusheite seadus (terviktekst)
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul
Tellige ajakiri Eesti Majanduse Teataja pooleks aastaks siit…
Tellige ajakiri Eesti Majanduse Teataja aastaks koos kaasannetega siit…
