UUDISED
- Selle aasta maksupööripäev oli 2. mail
- Erialaliidud koostöös: EVUL ja EML leidsid ühise keele
- Uber ei takista OÜ-tamist
- Kellele meeldib käibedeklaratsiooni lisa?
- Kuidas meie andmeid kaitstakse ning kes on juriidilised ja veel juriidilisemad isikud käibemaksuseaduses? Martin Huberg
- Õiguskantsleri ettepanek vanemahüvitise seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks
- Sester: maamaksuseaduse muudatused toovad maaomanike võrdsema kohtlemise
ARVAMUS
- Maksudoping tuleb ilmsiks. Ranno Tingas
- Panama saladused seaduste valguses. Aare Kurist
- Igiliikuri leiutamisest. Peeter Tammistu
- Neinar Seli vanaema. Anvar Samost
- Ettevõtjast erimärgistatud lüpsilehmaks. Inga Raitar
MAKSUKESKKOND 2020
- Eesti Vabaerakonna poliitiline avaldus Eesti maksukeskkonna kohta. Konverentsi "Eesti maksukeskkond 2020" lõppsõna
- Muljeid maksukonverentsilt. Gaily Kuusik
- Ettevõtte omakapitalimaksust. Karli Lambot
EELARVE
- Politsei ja piirivalve ühendameti loomine oli tõhus, kuid tulevik kätkeb ohte. Toomas Mattson
KOHTULUGU
- Tagasi maailma loomise juurde – millised on arve vorminõuded? Hiie Marrandi
JURIST VASTAB. Hiie Marrandi
MINU MAX. Kuidas Endel sai varre
Tellige ajakiri MaksuMaksja siit..
Maikuu MaksuMaksjas konverents „Eesti maksukeskkond aastal 2020“
Eesti Maksumaksjate Liit, Vabaerakond ja MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik korraldasid märtsis konverentsi „Eesti maksukeskkond aastal 2020“, mille eesmärk oli tõsta Eesti maksudebati kvaliteeti ning vaadelda maksusüsteemi kui tervikut. Kuidas kujundada maksusüsteem nii, et see oleks majanduslikult efektiivne, ei moonutaks liigselt inimeste valikuid ning tagaks soovitud tulujaotuslikud eesmärgid?
Advokaadibüroo Sorainen jurist Gaily Kuusik jagab lugejatega oma muljeid sellelt konverentsilt, käsitledes eraldi iga ettekandja teemat ja tuues välja kõige olulisema kõneldust. Kuusik nendib, et konverents oli meenutuseks sellest, et maksusüsteem ei ole asi iseeneses ning muutusi tehes tuleb toimuvat analüüsida tervikuna, mitte keskenduda numbritele Exceli tabelis.
EML on lubanud, et ei unusta käibedeklaratsiooni lisa (nn 1000-euroste arvete seaduse) temaatikat ning esitab endiselt selgitustaotlusi erinevatele asutustele eri nüansside selgitamiseks. EML juhatuse liige Martin Huberg annabki ülevaate seekordsest „saagist“. Nimelt hakkas maksumaksjate liitu huvitama, kuidas kogutud andmeid säilitatakse, kas andmeid tohib ka täiendavalt kuidagi töödelda ning kas maksumaksja saab näiteks maksuametilt ülevaate tema kohta kogutud andmetest või mitte. Andmekaitse Inspektsioonilt saadud vastus ei anna aga kindlustunnet, et andmeid ikka osatakse ja tahetakse kaitsta. Teises artiklis toome lugejani aga Rahandusministeeriumile esitatud teabenõudele saadud vastuse, millest saame teada, millised ettevõtted on käibedeklaratsiooni lisa pealt raha teeninud ja kui palju.
EML jurist Hiie Marrandi tutvustab kahte Riigikohtu lahendit, mis puudutasid käibemaksuseaduses sätestatud arvete vormistamise nõudeid ning kus vaieldi selle üle, kas ettevõtjal on õigus sellise arve alusel käibemaksu maha arvata. Mõlemad vaidlused tipnesid maksuhalduri kaotusega: kui tehingu sisu osas kahtlusi ei ole või kui puudused on ainult vormilised, siis ei saa maksu määramise põhiargumendiks olla, et dokumendil on mõned andmed puudu. Nagu Riigikohus juba varem on öelnud, tuleb teha vahet olulistel ja ebaolulistel vormivigadel.
