MaksuMaksja 10/2017

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

UUDISED

  • Käibemaksureform Euroopa Liidus. Hiie Marrandi
  • VEB Fond ei ole surnud. EML, Riigikogu otsuse eelnõu, seletuskiri otsuse eelnõu juurde
  • Relatiivsusteooria rakendamisest töötuskindlustuse näitel. Dr. iur.Lasse Lehis, Väljavõte seaduseelnõu seletuskirjast, riigikogu täiskogu istungi stenogramm
  • Asi ametlik: Euroopa Komisjon esitab Ermamaa eest 128 000-eurose arve. Jaanus Vogelberg
  • Värske uuring: tulevaks aastaks planeeritud alkoholiaktsiisist jääb saamata 80 miljonit eurot. Millega täidetakse eelarveauk? Ärileht
  • Ettevõtlusorganisatsioonid Riigikogule: 2018. aasta alkoholiaktsiisi tõusust tuleks loobuda. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pressiteade

ARVAMUS

  • Riigireformi Radari kolleegiumi arvamus 2017. aasta III kvartal: juustu õhemaks viilutamise asemel on vaja keskset strateegiat. Mõttekoda Praxis
  • Kasutatud rõivad visatakse pärast afterparty‘t ära. Inga Raitar
  • Mida on minister Ossinovskil õppida värskelt majandusnobelistilt? Mihkel Nestor
  • Lõpetagem kõrghariduslik bolševism. Viktor Trasberg

KOHTULOOD

  • Ettevõtte üleandmise mõju liisingulepingule. Kaspar Lind
  • Väljavõtted Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest. Jälle see sisendkäibemaks pinnuks silmas. Hiie Marrandi
  • Sisendkäibemaksu saab maha arvata ka siis, kui müüja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud. Marek Herm, Annika Soom
  • Uuemat kohtupraktikat näiliku tehingu teemal. Villy Lopman
  • Kõik, mis on spordiuudistes, ei ole veel sport… Kaspar Lind

JURIST VASTAB Hiie Marrandi

Tellige ajakiri MaksuMaksja siit… 
 

Oktoobri MaksuMaksjas hiljutised maksualased kohtulahendid

Värske ajakirjanumber tutvustab uuemaid kohtulahendeid, mis on teedrajavateks maksunduse valdkonnas.

ATTELA advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Marek Herm ning advokaat Annika Soom toovad lugejateni kokkuvõtte lahendist, kus riigikohus on kinnitanud esmakordselt, et maksukohustuslase staatus ei sõltu käibemaksukohustuslase registreeringu olemasolust. Juhul kui ei ole tuvastatud maksupettust ning arve sisaldab kõiki andmeid, mis võimaldavad tuvastada tehingute sisu ja toimumise arvel märgitud isikute vahel, ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust keelata ainuüksi seetõttu, et arve väljastaja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud. Euroopa kohtu praktikale ja riigikohtu seisukohtadele tuginedes on artikli autorid seisukohal, et sarnane oleks käsitlus ka juhul, kui teenuse osutaja või kauba müüja ei oleks üldse kunagi käibemaksukohustuslasena registreeritud olnudki.

ATTELA advokaadibüroo vandeadvokaat Kaspar Lind annab ülevaate käibemaksu puudutavast riigikohtu lahendist, milles selgitatakse liisingulepingute muutmise ja lõpetamisega seonduvaid aspekte olukorras, kus on toimunud ettevõtte üleandmine. Praktikas on olnud üsna tavapärane, et liisinguandjad kas ei mõista või ignoreerivad ettevõtte üleandmist ning käsitlevad seda alati vana lepingu lõpetamise ja uue lepingu sõlmimisena koos kõigi sellega kaasnevate protseduuridega, mis tähendab ka arvete esitamisi ning seda loomulikult koos käibemaksuga.

Samuti teeb Kaspar Lind kokkuvõtte Saksamaa kõrgem maksukohtu ja Euroopa kohtu lahenditest, mis puudutavad kaardimängude käsitlemist käibemaksuõiguses.

Advokaadibüroo RASK advokaat Villy Lopman esitleb lahendit, kus riigikohus analüüsis maksuhalduri pädevust hinnata tehinguid ümber ja seda, kas ja kui palju tohib maksuhaldur sekkuda teiste riigiametite pädevusse. Esimene oluline riigikohtu välja öeldud seisukoht seisnes selles, et maksuhalduripoolse sekkumise eelduseks on maksueelise olemasolu. Teiseks, maksuhaldur ei saa majandusliku tõlgendamise reegli abil kõrvale hoiduda sisulisest analüüsist ja enda põhjendamiskohustusest ehk siis lihtsalt väita, et tehing on näilik ja asuda maksustama. Kolmandaks selgitas riigikohus, et maksuhaldur ei saa MKS § 83 lõike 4 kaudu sekkuda teiste haldusorganite haldusalasse.

EML jurist Hiie Marrandi tutvustab riigikohtu lahendit, kus arutleti selle üle, millistel tingimustel on ühel käibemaksukohustuslasel võimalik kulutuselt käibemaksu maha arvata. Olulisimad seisukohad on: tegutsemise juriidiline vorm (nt MTÜ) iseenesest ei piira sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, saadud toetused ei piira sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kui soetatud kaupasid-teenuseid kasutatakse maksustatava käibe jaoks, siis ei ole alust sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata.

Margit Berko
MaksuMaksja peatoimetaja

Märksõnad:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll