Artikli "Lähetus – 25 küsimust ja vastust" leiad SIIT

1. Kas riskianalüüsi peab korraldama, kui ettevõttes on alla 10 töötaja?

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada töökeskkonnas esinevad töökeskkonna ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele, puudega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Ettevõtetes, kus töötab alla 10 töötaja, esinevad samuti töökeskkonna ohutegurid, mis võivad ohustada töötajate tervist ja ohutust ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riskid. Ka alla 10 töötajaga ettevõttes võivad töötada rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised või puudega töötajad, kelle puhul tuleb arvestada eririske. Seetõttu on riskianalüüsi korraldamine vajalik ka nendes ettevõtetes.

2. Kes võib riskianalüüsi läbi viia?

Töökeskkonna riskianalüüsi võib viia läbi ettevõtte ise, kaasates riskianalüüsi läbiviimisse nii töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku kui ka ettevõtte teisi töötajaid. Soovi korral võib kaasata riskianalüüsi läbiviimisse ka ettevõttevälise teenuseosutaja või tellida riskianalüüs teenuseosutajalt.
 
Tervishoiuametis registreeritud töötervishoiuteenuse osutajate nimekiri on kättesaadav Tervishoiuameti koduleheküljel.
 
Töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmisteks vajaduse korral tuleb kasutada akrediteeritud mõõtelabori teenuseid.

3. Kui sageli peab riskianalüüsi uuendama?

Töökeskkonna riskianalüüsi tuleb uuendada, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.
Töökeskkonna riskianalüüsi on mõistlik üle vaadata ning täiendada tuginedes sisekontrolli tulemustele ja tegevuskavas planeeritu teostamisel.

4. Kas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist? Kui tihti on vaja teda koolitada?

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Juhul, kui tööandja (äriühingu juhatus, asutuse juht) ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti, vaid on otsustanud ise täita töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid (mis on kehtiva seadusandlusega lubatud), on vaja korraldusliku dokumendiga määratleda, kes juhatuse liikmetest täidab neid ülesandeid.
 
Töökeskkonnaspetsialist või tema ülesandeid täitev juhatuse liige või asutuse juhataja on kohustatud läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul, vajadusel ka kui:

• töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi;
• töökohas vahetatakse või uuendatakse tehnoloogiat või töövahendeid;
• töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi;
• tööinspektor peab seda vajalikuks.
   
  Täiendõppe teemad valib ja õppekava kinnitab koolitusasutus tööandja ja töötaja vajadusest lähtuvalt.

5. Millal on vajalik töökeskkonnavolinik? Kui tihti peab teda koolitama?

Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.

Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonnavolinikule töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe hiljemalt kahe kuu jooksul alates nende valimisest. Nende väljaõpet võib teha koolitaja (edaspidi koolitusasutus) 24-tunnise õppekava alusel, mille sisu on määratud Sotsiaalministri 14.12.2000.a. määruses nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord”.
Vastavalt vajadusele korraldatakse töökeskkonnavolinike täiendõpe. Täiendõpe korraldatakse kursusena, mille teemad ja õppekava kinnitab koolitusasutus, lähtudes tööandjate ja töötajate vajadustest. Tööandja suunab töökeskkonnavoliniku täiendõppele, kui:

• töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi;
• töökohas vahetatakse või uuendatakse tehnoloogiat või töövahendeid;
• töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi;
• tööinspektor peab seda vajalikuks;
• töökeskkonnavolinik või töökeskkonnanõukogu peab seda vajalikuks.
   

6. Kas töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik võivad olla üks ja sama isik?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõttest tulenevalt ei ole õige kui töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku kohustusi täidab üks ja sama isik.
Töökeskkonnaspetsialist on isik, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Töökeskkonnavolinik on aga töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Tööandjal ja töötajatel võib kujuneda erinev seisukoht töökeskkonnas esinevate ohutegurite mõjust, töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riskidest ja muudest töökeskkonnaga seotud küsimustest või situatsioonidest. Olukorras kus üks töötaja täidaks nii spetsialisti kui voliniku ülesandeid, ei oleks ta oma ülesandeid täites objektiivne ja sõltumatu otsuste vastuvõtmisel või seisukohtade kujundamisel. 

7. Kui tihti peab teostama töötajate täiendjuhendamist?

Vastavalt Sotsiaalministri 14.12.2000.a. määrusele nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” korraldatakse töötaja täiendjuhendamine:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Perioodilise (näiteks 6 kuu või aasta möödumisel) täiendjuhendamise korraldamist seadusandlusega nõutud ei ole. Kuid tööandja võib soovi korral kehtestada ettevõttes perioodilise juhendamise teostamise.

8. Kuidas tagatakse tööohutus kui töökohad töötavad samal ajal kahe tööandja töötajad ja kes vastutab?

Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. Ühistegevus vastavas kontekstis  tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist sh füüsilisi isikuid ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.

Kui puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta samuti teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid.

Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.