Kutsekoda selgitas 2011. aasta alguses välja ametid ja kutsed, millel töötamise või kutsenimetuse kasutamise üheks eelduseks on kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistuse olemasolu.
2011. aasta aprilli seisuga oli selliseid ameteid Eestis 38. Ameteid on valdkonniti seinast seina. Näiteks arhitektid, ehitusinsenerid, energiaaudiitorid, konsulendid, lapsehoidjad, pottsepad, päästjad, geodeedid, turvatöötajad, treenerid ja paljud teised.
On ka ameteid, mille puhul on tööandjate või tellijatega kokku lepitud, et kutsetunnistuse omamine annab tööturul tegutsedes teatud eelise. Näiteks logopeedid, koorijuhid, füsioterapeudid, kinnisvara hindajad.
Lisaks neile ametitele, mille puhul regulatsioon toimib kutsetunnistuse kaudu, on Eestis hulgaliselt veel teisi reguleeritud ameteid, mille puhul on töötamise eelduseks muud tõendid ja tunnistused. Ka nende ametite kohta on kutsekoda teavet kogunud ning vastava tabeli oma kodulehel rubriigis "Reguleeritud ametid ja kutsed" kõigile kättesaadavaks teinud.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna osakonnajuhataja Kurmet Ojamaa sõnul ollakse seisukohal, et reguleeritud kutsete arv võiks tulevikus pigem väheneda.
"Selline lähenemisnurk toetab ettevõtlusvabadust, hoiab halduskoormuse madalal ega genereeri läbi järelevalveliste tegevuste eelarvele koormust. Nende kutsete osas, kus pärast huvirühmadega konsulteerimist jõutakse äratundmisele, et regulatsioonile allutamine on otstarbekas, tuleb arvestada vähemalt järgmise kolme valdkonna katmise vajadusega: regulatsioonile allutatud kutseesindajale esitatavad kvalifikatsiooninõuded ja nende kontrollimise mehhanism, kutsetegevuse raamistik, näiteks kutsestandard ning järelevalverežiim ja selle teostaja," on Kurmet Ojamaa arvamus, et reguleeritud kutsete arv on praegu täiesti piisav ja võiks tulevikus isegi veidi väheneda.
Raamatupidajatele kutsetunnistuse nõue
Kurmet Ojamaa sõnul peaks aga raamatupidaja kutse jääma tulevikus rangelt reguleeritud ametite nimekirja.
"Suure osa ettevõtjate arvates vajaks raamatupidaja kutse laiemat reguleeritust, kui see praegu on. Paljudel juhtudel ei vasta raamatupidajate kutseoskused neile ootustele, mida majandusruumis konkurentsis püsimiseks eeldatakse. Küsimus on isegi laiem: majandussubjektid vajavad objektiivset ja õigeaegset infot, et langetada majandusotsuseid. Seesugust infot andva finantsaruandluse koostamisel on raamatupidaja elukutsel kandev roll. Teemat analüüsides oleme jõudnud seisukohale, et joonistuvad välja kaks tegevusvaldkonda, kus raamatupidajate kutsetunnistuse nõude kehtestamine esmalt kõne alla võiks tulla. Nendeks on avalik sektor, see tähendab riik ja kohalik omavalitsus, ning arvestusalaseid teenuseid osutavad ettevõtjad ehk raamatupidamisteenuse osutajad. Erasektori ettevõtja majasisese raamatupidaja osas atesteerimisnõuete kehtestamine praegu aktuaalne ei ole."
Artikkel on avaldatud Kutselehes
