OSKA1 on avaldanud esimese arvestusala uuringu, mis koondab olulisema info OSKA raames korraldatud arvestusala tööjõuvajadust käsitleva rakendusuuringu tulemustest, mis otsib lahendust probleemile, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita arvestusala valdkonna tööjõu ja -oskuste vajadust lähema 5 (-10) aasta vaates.
Arvestusala valdkond hõlmab arvestusala funktsioonidega seotud ametialasid ja sellealaseid teenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Erinevalt enamikust OSKA poolt uuritavatest valdkondadest, mis põhinevad majandussektoritel, on arvestusala valdkond nö horisontaalne ehk kutsealapõhine.
Siinkohal teeme sissejuhatava lühiülevaate uuringust. Kellel on tõsisem huvi teema vastu, siis tasuks kindlasti tutvuda kogu infoga, mis on huvitav ning jagab esmakordselt just arvestusala töötajate ja töövaldkonna tulevikuvisioone.
Ülevaade arvestusvaldkonna töötajatest
Arvestusala hõlmab kolme põhikutseala:
- finants- ja juhtimisarvestus (ehk traditsioonilisemas mõistes raamatupidamine),
- väline audiitortegevus,
- sisemine audiitortegevus.
Arvestusala keskmine töötajate arv aastatel 2011-2013 oli hinnanguliselt 22 600 inimest, mis moodustas ligikaudu 3,4% kogu tööga hõivatud rahvastikust.
Põhikutsealadest on konkurentsitult suurim finants- ja juhtimisarvestus, hõlmates hinnanguliselt ligi 20-21 tuhat töötajat.
Arvestusala tööjõust moodustavad:
- suurima ametirühma, 11 550, finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) tippspetsialistid (pea- ja vanemraamatupidajad, kontrollerid, analüütikud, arendusjuhid);
- arvukuselt järgmine rühm, 6780, on keskastme raamatupidajad.
Vande- ja siseaudiitorkonnas on ka tööjõu vanuseline jaotus suhteliselt ühtlane (v.a väga noored, tulenevalt nende kutsealade haridusnõuetest). Finants- ja juhtimisarvestuse spetsialistide seas on noori aga keskmisest vähem ning vanusestruktuuris on ülekaalus pigem kesk- ja vanemaealised (enamik töötajaskonnast on 40-60-aastased).
Geograafiliselt asub enamik valdkonna töökohtadest küll Eesti suurimates tõmbekeskustes, Tallinnas ja Tartus (60% spetsialistidest töötab Harjumaal ning 11% Tartu maakonnas), kuid valdkonnas tööga hõivatuid leidub siiski kõigis Eesti piirkondades.
Arvestusalal domineerivad kõrgharidusega töötajad, sh on valdavalt omandatud akadeemiline kõrgharidus.
Tulevikuvaade
Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt toob kaasa:
- rutiinse ja madalamat kvalifikatsiooni nõudva raamatupidamistöö automatiseerimise (nt arvete sisestamine), e-raamatupidamise ja audiitorkontrolli ulatusliku rakendamise;
- finantstarkvara ühildamise muude IKT-süsteemidega (nt kliendihalduse ja/või tootmisprotsesside haldamise tarkvaraga);
- mugavusteenuste kasutuselevõtu finantsaruandluse tõlgendamisel;
- valdkonna teenuste ekspordi ja impordi võimaluse.
Samas kasvab vajadus "targa tellija" oskuste (IKT-lahenduste potentsiaali mõistmine ja kasutamine) järele kõigi valdkonna põhikutsealade tippspetsialistidel.
Suurandmetel tuginev programmeeritav maailm muudab finants- ja juhtimisarvestuse põhikutseala töö iseloomu ja ulatust andmete haldamiselt andmete analüüsile, seostamisele ja tõlgendamisele; suurem rõhk saab olema juhtimisarvestusel, ärianalüütikal, controlling’ul. Mõjurist tulenevate muutustega toimetulekuks vajatakse suurandmetega töötamise ja andmekaeve oskusi kõigil valdkonna põhikutsealadel.
Arvestades nii tööturult vanuse tõttu lahkuvate spetsialistide asendusvajadust kui valdkonna tööjõuvajaduse üldisi muutusi, oleks valdkonda lähema 5-10 aasta jooksul vaja 300 uut töötajat aastas.
Kuna arvestusala töökorraldust mõjutab oluliselt suund protsesside automatiseerimisele, nutikate süsteemide arengule ja aruandluse lihtsustamisele ning vähendamisele, on ka valdkonna tööjõuvajadus lähema 10 aasta perspektiivis kahanev. Eriti mõjutab kahanev trend finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) poolt. Raamatupidamise keskastme spetsialistide ja kontoriametnike vajadus võib lähema 10 aasta jooksul väheneda kuni kolmandiku võrra (kuna tööjõuvajaduse vähenemine tasakaalustab siin tööjõu asendusvajaduse, on uue tööjõu vajadus minimaalne). Vähenemistrend mõjutab mingil määral ka pea- ja vanemraamatupidajate ametigruppi (uue tööjõu vajadus ca 95 inimest aastas). Seejuures on kasvav vajadus spetsialistide järele, kes suudaksid valdkonna tehnoloogiliseks arenguks vajalikke süsteeme luua ja arendada, mis eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja MA süsteemi tundmist.
TUTVU UURINGUGA
__________
1 OSKA on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.
OSKA arevestusala valdkondlikku eksperdikogusse kuuluvad eksperdid ja visionäärid erineva profiiliga ettevõtetest, õppeasutustest ja riigisektorist. Kutsekoja juhtpartneriks selles valdkonnas on Eesti Siseaudiitorite Ühing, Audiitorkogu ja Eesti Raamatupidajate Kogu. Eksperte esindavad organisatsioonid: Registrite ja Infosüsteemide Keskus, SA Innove, Majandusarvestuse Õpetajate Kogu, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Finantsteenuste Agentuur, KPMG, BigBank, SEB, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium.
