Viis klassikalist müüti siseauditist

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Maikuu on ülemaailmne siseauditi kuu. Pakume teile lugemiseks IIA presidendi ja tegevjuhi Richard Chambersi artiklit siseauditi ja siseaudiitoritega seotud müütidest ja valearusaamadest. Chambersi teemakäsitlus on igati asjakohane rääkimaks sellest ka Eestis, kuidas me ise oma kutseala nägu ja sisu kujundame.

Mõtlemisainet on siin meile kõigile. Hea lugemist!

Müüdid võivad meile öelda nii mõndagi meie enda kohta või vähemalt seda, kuidas teised maailma näevad. Aga kohati tundub, et kõige vähem tõele vastavaid müüte on kõige raskem ümber lükata, eriti kui müüdi alges on peidus tõetera.

Kaasaegne siseaudiitori elukutse on vähem kui 100 aastat vana. Kuid on hämmastav, kui palju müüte ja väärarusaamu on elukutsest tekkinud suhteliselt lühikese aja jooksul. Ja kuigi igaüks järgnevalt kirjeldatud müütidest on üldiselt vale, siis fakt, et need müüdid on nii vastupidavad, võib olla märk sellest, et igaüks meist peab üle hindama, millisena meid meie endi organisatsioonides nähakse. Kas me teeme asju, mis neid müüte kinnitavad? Või peaksime senisest palju enam tegema selgitustööd,  sellest, kuidas siseaudiitori elukutse on muutunud? Otsusta ise.

Müüt 1 – Siseaudiitorid on väljaõppelt raamatupidajad

Üks levinumaid valearusaamu siseauditist on, et kõik audiitorid on "sendilugejad", kes keskenduvad üksnes oma ettevõtete finantsdokumentidele. Selles müüdis on ilmne tõetera: soliidne finantsauditi- või raamatupidamisalane taust võib olla siseauditi karjäärile kasuks. Aga siseaudiitorid tegelevad hoopis sagedamini pettuseriskidega, vastavusküsimustega ning lõpmatul hulgal operatiivsete teemadega, mis ei ole seotud raamatupidamisega. – Audiitorite taustad on tõenäoliselt samavõrd erisugused kui nende igapäevased tegevused. Raamatupidaja diplom ei ole ainus tee edukaks karjääriks ja meie päevil ei ole see isegi mitte kõige levinum tee: hiljutine IIA Audit Executive Center uuring näitab, et auditiüksuste juhid võtavad sagedamini tööle kandidaate, kellel on analüütiline / kriitiline mõtlemisvõime, andmekaeve oskused, ärialane taiplikkus ja IT oskused kui et raamatupidamisalase väljaõppega inimesi.

Müüt 2 – Siseaudiitorid norivad pisiasjades ja otsivad vigu

Mitme siseaudiitoritest pajatava nalja ivaks on eksiarvamus, et me iga hinnaga üritame protsesse laiali lammutada ning hävitada inimeste mainet, kes teevad "päris tööd". Selle müüdiga nähakse siseaudiitorites seltskonda, kes siis kui lahing on möödas, teevad haavatutele täägitorkega lõpu peale, tõmmates juhtide tähelepanu ära tähtsamatelt ülesannetelt.

Tegelikkuses mõistagi on pisiasjades norimise asemel siseauditi fookuses suured riskid organisatsiooni jaoks. Siseauditi ressursid on piiratud ja kui siseaudiitorid keskenduvad liialt pisiasjadele, jääb vähem aega tegeleda peamiste riskide ja kontrollikohtadega, mis on tegelikult siseauditi töö fookuse. Iga siseaudiitor eelistaks oma auditiaruandes pigem näidata võimalusi kulude kokkuhoiuks miljonites dollarites, kui leida 6 dollarit maksva vea!

Müüt 3 – Siseaudiitoritele ei tasu midagi öelda, kui nad just seda ise otse ei küsi

See müüt võib olla vägagi kahjulik, seega on kahetsusväärne, et selline nõuanne on jõudnud rohkem kui ühte "Kuidas auditit üle elada"-teemalisse artiklisse. Siseauditi klientidele on mõnikord sellist nõu andnud heatahtlikud sõbrad, kuid selle tulemuseks on vähemtõhusad siseauditid ja kõigi aja raiskamine. Kui siseaudiitorid usuvad, et nende kliendid teadlikult infot varjavad, laiendavad nad tavaliselt auditi ulatust, et välja selgitada, kas ehk muudki olulist teavet on aruandlustest välja jäänud. Siseauditi eesmärk on anda lisaväärtust ja parendada organisatsiooni tegevust ning info varjamine on kõigi osapoolte huvide vastane.

Müüt 4 – Siseaudiitorid valivad oma auditi "sihtmärke" tsükliliselt ning kasutavad standardiseeritud kontroll-lehti, et saaks iga kord samu asju samamoodi auditeerida

Selle müüdi tõesus väheneb iga aastaga. Siseauditi kutsestandardid nõuavad prioriteetide leidmiseks riskipõhist lähenemist nii siseauditi plaane ja ajakavasid kavandades kui iga üksikut auditit planeerides. Ilmselgelt mõningad riskid õigustavad regulaarselt korduvat auditit ja on teatud liiki auditeid – näiteks õigusaktidega ettenähtud teatud vastavusauditid, kus puudub vajadus teha auditi programmis igakordselt suuri muutusi. Kuid üldises plaanis on siseaudit dünaamiline kutseala, mis kohandab oma plaane ja tegevuskavasid vastavalt sellele, kuidas muutuvad organisatsiooni riskid.

Müüt 5 – Siseaudit on organisatsiooniülene "politsei"

Tsiteerides Briti kohtunik Topes’i: "Audiitor on valve-, mitte verekoer." Minu kogemuse põhjal on parimad siseaudiitorid pea alati need, kes saavutavad auditi teemaga seotud inimestega vastastikuse mõistmise. Kui siseaudiitori käitumine on süüdistav või agressiivne, on palju tõenäolisem kohata vastupanu, kui küsimusi ja probleeme käsitleda võimalustena aidata kaasa eesmärkide saavutamisele ja hõlbustada parendusi. Selle stereotüübi murdmine on niivõrd oluline, et enamik siseauditi üksustest julgustavad vägagi organisatsiooni töötajaid nägema siseaudiitoreid kui juhendajaid, mitte kui politseinikke.

Kõik need müüdid olid 20. sajandil tegelikkusele lähemal kui täna. On lihtne leida mõnda konkreetset näidet, kus tegevus, mis neid stereotüüpe kinnitab, oleks õigustatud – kuid kahjuks on liiga palju juhtumeid, kus siseaudiitorid neid müüte ise asjatult kinnistavad. Kas mõni neist klassikalistest müütidest kehtib teie enda või teie siseauditi üksuse puhul? Kui jah, siis oleks aeg mõelda, mida te siseaudiitoritena tegelikult soovite saavutada ja millised on teie viisid  oma eesmärkideni jõudmiseks.

Arusaamade muutmine võtab aega ja stereotüüpide murdmine nõuab sageli paljude inimeste ühiseid jõupingutusi. Siseauditi  kutseala maine on paranemas, kuid meil on rohkem vaja teha koostööd oma sidusrühmadega, et kujundada siseauditist ajakohaseid ja õiglasi arusaamu. Igaüks meist – siseaudiitoritest – saab  aidata neid müüte ja väärarusaamu ümber kujundada, kas siis väikeste sammude abil, näiteks oma organisatsiooni töötajatele siseauditi rolli ja tegevuste kohta enam infot jagades, või suurema panusega nagu auditialaste teadmiste jagamine seminaridel ja konverentsidel.

Iga siseauditiüksus on ainulaadne ja vaatenurk nendele müütidele võib olla minu omast erinev.

Kas teie siseauditiüksus on viimasel ajal teinud muutusi – ükskõik millises eelmainitud valdkonnas? Kui jah, siis palun andke meile ja ka teistele auditiüksustele teada, kuidas see toimis ja milliseid tulemusi saavutasite.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll