Raamatupidamise seaduse § 14 ja 15 selgitab aktsepteeritavaid nõudeid aruande koostamisele ja § 17 rakendatavale raamatupidamistavale. Need nõuded on rahvusvaheliselt tunnustatud ja neist möödavaatamine pole lubatud. Seadus toob välja kümme alusprintsiipi § 16, mis on vaja omale selgeks teha. Neid printsiipe on vaja järgida juba esimest äriühingu majandustehingut kajastades. Seega, saage tuttavaks, siin nad on!
Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest.
Ei ole lubatud segada ära oma ja võõrast vara. Tähelepanelikult tuleb jälgida, kelle raha ja kus kasutatakse.
Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip.
Hea tava nõuab, et majandusaasta aruandesse kirjutatakse sõnaselgelt, kas äriühing on plaanib ka edaspidi (et siis jätkuvalt) tegutseda või mitte.
Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised.
Nii lühidalt kui võimalik, nii pikalt kui vajalik, võiks nentida. Arusaadavalt niikuinii. Mis tähendab siis seda, et kui räägitakse jalgratta ostust-müügist, siis tulekski niimoodi kirjutada, mitte hakata udutama stiilis: kondiaurul edasiliikuvate kaherattaliste erinevate värvileidudega ilmestatud liikumisvahendite võrdne vahetustehing kohalikus vääringus maksevahendeid kasutades..
Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil.
Mis on ettevõttes oluline, mis mitte, otsustab iga ettevõte ise. Mõõdukus ja ratsionaalsus, õiglane hinnang ja aus esitlus on selle printsiibi märksõnad.
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
Jätkuvuse ja järjepidevuse printsiip ei ole üks ja seesama, paraku. Järjepidevus tähendab siin seda, et ühe arvestusmeetodi kasutamise puhul on võimalik võrrelda eelmiste aastate samalaadseid näitajaid. Ehk oleks arusaadav näide varude arvestusmeetodi kohta – kui ettevõttes on kinnitatud varude arvestuseks FiFo meetod, tuleb seda jätkata. Ning analüüs on sama meetodit kasutades võimalik ning tulemus õige.
Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.
Mis tähendab praktikas seda, et kui oled sõlminud ja tasunud ette terve aasta infotelefoniliini reklaamiarve, siis jagad esitatud arve järgnevate kuude (ehk lepingu kehtivuse lõpuni) osas laiali ning igal kuul tekib aastasest arvest 1/12 kulusid.
Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
Olgu tõde kuitahes valus, tulemusi ja tegevusi peab hindama erapooletult ning erapooletult peab need ka majandusaasta aruandes esitama.
Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.
Ettevaatlik ja kaaluv arvestus ei tähenda muidugi mitte seda, et koostad aruannet ajaliselt aeglaselt ning jälgid, et ega pliiatsitops ümber ei kuku. Pigem keelitatakse meid ikka ressursse ja kapitali õigesti ja õiglaselt hindama, konservatiivselt, teiste sõnadega.
Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.
Avalikustamise printsiip manitseb meid mitte varjama või mitte ilustama tegelikke fakte ja näitajaid.
Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.
Tõlgendame seda nüüd selliselt, et oluline on tehingu sisu, mitte algdokumendil kirjutatu. Et kui arvel on jalgratta rent, kuid sisuliselt saame jalgratta päriselt omale jätta (koos omandiõigusega) ilma mingisuguste jalgratta tagastamise kohustuseta, siis on tehing ikkagi ost-müük, mitte rentimine.
MAJANDUSAASTA ARUANDE teema lõpetame TESTIGA, testi leiad siit…
