5.5. Muutused bilansis

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Enne oli juttu, kuidas bilansi nägu muutub, kui ettevõte teeb kasvõi ühe majandustehingu. Loogika lihtne – teed tehingu, ja bilanss muutub. Teoreetikud on kirjeldanud selliseid muutusi bilansikirjete muutumistena. Võtame siis meiegi neid nii nagu vaja. Reeglid jäävad ikka samaks: deebet = kreedit; aktiva üleval ja passiva all; bilanss + kasumiaruanne = bilanss; bilanss on kuupäevalise, kasumiaruanne perioodilise seisuga; iga tehing muudab bilanssi; peale bilansipäeva teostatud tehingud kuuluvad kajastamisele järgmisena koostatavas bilansis. Selge ja lihtne!

Vaatame siis, millised need muutused täpsemalt on. Võimalikke bilansiväärtuste muutusi saab kirjeldada neljas variandis.

Aktiva ja passiva suurenevad samaväärses summas. Ehk – suureneb aktiva ja suureneb passiva, seega mõlemad pooled. Ja kuna tehing kuulub kajastamisele alati nii deebetis kui kreeditis, ongi muutus nii aktivas kui passivas.

Hea ja loogiline näide selle kohta on näiteks pangast laenu saamine – saate raha, see suurendab panga saldot. Teiselt poolt aga suureneb kohustuse rida – tekib võlg panga ees ja täpselt samas suurusjärgus. Ühe laenutehinguga olete muutnud bilansi mõlemaid pooli suurenevalt võrdses osas.

Muutus bilansis on aktiva-sisene. Ehk – suureneb üks aktivakirje ja väheneb teine. Bilansimaht ei muutu, passivapool ja passivakontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole.

Võimalik on see tehingute puhul, kus seotud on käibe- ja põhivara, näiteks põhivara ost ilma maksetähtaega kasutamata. Siis suureneb aktiva põhivara osa tehingu väärtuse osas ja väheneb rahakirje (ei ole vahet, kas kassa või pank) täpselt samas osas. Siis ütlemegi, et muutus on aktiva-sisene.

Muutus bilansis on passiva-sisene. Ehk – suureneb üks passivakirje ja väheneb teine. Bilansimaht ei muutu, aktivapool ja aktivakontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole.

Võimalik on see tehingute juures, kus kaasatud on vaid passivakontod. Passivakontod on kas kohustuste või omakapitali kontod, seda me teame ja järelikult saab tehing olla seotud kas neist mõlema või ainult ühe poolega. Jah, ka see on passivasisene muutus, kui näiteks osa pikaajalisest laenust suunatakse ümber lühiajaliseks laenuks, kui aeg käes (aeg oli määratud aastaga, mäletad ju küll). Kõik tingimused on täidetud – passivakontod on muutnud oma struktuuri, üks vähenemise, teine suurenemise suunas.

Samaväärses summas vähenevad nii aktiva kui passiva. Ehk – väheneb aktiva ja väheneb passiva, seega mõlemad pooled. Ja kuna tehing kuulub kajastamisele alati nii deebetis kui kreeditis, ongi muutus nii aktivas kui passivas, seekord siis ainult vähenemise poole.

Hea ja loogiline näide oleks nüüd sellesama laenu kohta. Kui enne võtsime laenu, siis nüüd maksame tagasi – maksate laenu tagasi,  raha jääb vähemaks, see vähendab panga saldot. Teiselt poolt aga väheneb ka kohustuse rida – võlg panga ees kaob, täpselt samas suurusjärgus ning väheneb kogu bilansi passivapool. Ühe laenu tagasimaksega olete muutnud bilansi mõlemaid pooli vähenevas suunas ja võrdses osas.

Asi lihtne ja loogiline, kas pole?!

Eelmine osa | Järgmine osa | Sisukord

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll