Tervitan Sind, oled jõudnud järjega õppima bilanssi ja kasumiaruannet. Enne aga – loe nüüd ja testi ennast, kas suudad meenutada definitsioone mõistetele: majandusarvestus, majandustehing, vara, kohustus, omakapital…
Kui jäid mõtlema, mine hetkeks veel tagasi õpiku esimeste peatükkide juurde ja tuleta põhimõisted meelde (ohh, ei ole ma kiuslik ühti, saad ju aru küll).
Kõik korras? Aga alustame siis!
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamis-kohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Kõik kolm on paigutatud bilanssi – aktivasse vara ning passivasse kohustused ja omakapital. Raamatupidamise seaduses on kirjeldatud bilansi- ja kasumiaruannete vormid. Vormid on üldiselt kindlad ja kohustuslikud, kuid lubatud on bilansi- ja kasumiaruande kirjete täpsustamine ja nimetuste täpsem selgitus, kui see peaks vajalik olema. Bilansivorm on üks ja ainuke, kasumiaruandeid seevastu kaks – skeem 1 ja skeem 2. Kinnitatud skeemid on rida-realt, täpselt kirjas Raamatupidamise seaduse lisades 1 ja 2. Raamatupidamise Toimkonna juhenditest leiad täpsed kirjeldused, kuhu ja mida paigutama peaks. Majandusaasta aruande koostamisel peab bilansi juurde lisama ka selgitavad lisad. Kordan veelkord, majandusaasta aruande koostamisel (mitte igakuise bilansi juurde, ei, seda ei ole küll vaja!). Lisade koostamise nõue ärgu Sind ehmatagu, elu on näidanud, et tegemist ei ole ülejõu käiva ülesandega, kui raamatupidaja on usin ja õpihimuline persoon. Aga seda Sa ju oled!
Mis see bilanss siis ikkagi on? Teame, et bilanss koostatakse ühe konkreetse kuupäeva seisuga. Teame, et bilanss koosneb kahest võrdsest osast, aktivast ja passivast. Aktivas asub vara ja passivas kohustused ja omakapital. Kui nüüd edasi mõelda, siis iga bilansikirje järel on ka mingisugune number, mis tähendab ja näitab ju kindlat fikseeritud olukorda mingil majandusnäitajal. Ja nii lihtne see ongi – bilanss annab meile kaunite numbrite kaudu teada, kuidas jagunevad vaadeldaval ettevõttel varad, kohustused ja millest koosneb omakapital. Kuidas omakapitali teiste sõnadega kirjeldati? Netovara, muidugi!
Bilanssi võib võrrelda elava organismiga – ta liigub, muutub ja võtab üha uusi vorme. Liikumapanevaks jõuks ehk muutuste põhjustajaks on ettevõtte igapäevased majandustehingud, millised tuleb kõik kenasti bilansi ühtsesse vereringesse sobitada. Ärgu ehmatagu Sind siis avastus, et eilse päeva bilanss on hoopis teistsugune – see peabki niimoodi olema! Muidugi, sest uued tehingud ja uued numbrid kuuluvad juba järgmisesse bilanssi kajastamisele.
Kuidas bilansist vajalikku leida? Pea meeles, et bilanss on ettevõtte nägu, mis iseloomustab ettevõtte varade struktuuri (kui palju on käibevara, millises ulatuses põhivara) kui ka nende moodustumise allikaid. Raha teatavasti puu otsas ei kasva, järelikult on vaja leida rahastamise ehk varude soetamise allikad. Jääbki üle pöörata pilk passiva poolele, kohustuste ja omakapitali poole.
