7.3. Lausendite iseloom

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Oleme nüüd näinud, et lausendid on seotud kontodega, kontod on seotud registritega, registrid bilansiga. Ei ole maad juhuslikkusele ega ebatäpsusele, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Võib järeldada, et tõenäoliselt esineb teatud sarnasus ka lausendite sisulise osa ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad näitajad saavad muutuda ja lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitangi:

  • Vara ja kapitali (mõlema bilansipoole võrdne) suurenemine – raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit.
  • Vara ja kapitali (mõlema bilansipoole võrdne) vähenemine – raamatupidamislausendid vähendavad aktivakonto kreeditit ning samas väärtuses vähendavad ka passivakonto deebetit.
  • Vara (bilansi aktiva) struktuurimuutused – raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte vara (aktiva) struktuuris, aktivakonto deebet suureneb ja teiselt poolt samas aktivakonto kreedit väheneb.
  • Kapitali (bilansi passiva) struktuurimuutused – raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte kapitali (passivapoolel) struktuuris, vähendades ühelt poolt passivakonto deebetit ja suurendades teiselt poolt passivakonto kreeditit.

Kasutatavate kontode (lausendid on seotud kontodega) ja bilansi vahel on olemas tihe seos, selles me juba veendusime. Ehk oleks aga vaja näite varal ka lausenditest tulenevat muutust vaadata.

Esimesed kontod avatakse juba äriühingu omakapitali sissemaksu järel. Aga ka edaspidi avatakse vastavalt vajadusele kontosid, muutuvad kontode saldod… ja siis saabki öelda, et bilansis on toimunud muutused – nt ostetakse materiaalset põhivara, mida varem äriühingul ei olnud ning seega ei olnud tal ka vastavat kontot ega bilansis ei olnud vastavat kirjet.

Näiteks enne põhivara ostu on bilansiseis selline:

AKTIVA
PASSIVA
Nimetus Summa Nimetus Summa
Käibevara Kohustused –
Lühiajalised kohustused
     Raha 40 000      Võlad ja ettemaksed –
Võlad tarnijatele
1 000
     Varud – Müügiks ostetud kaubad 3 000      Võlad ja ettemaksed –
Maksuvõlad
1 000
Käibevara kokku 43 000 Kohustused kokku 2 000
Omakapital
     Osakapital 40 000
     Aruandeperioodi kasum 1 000
Omakapital kokku 41 000
AKTIVA KOKKU: 43 000 PASSIVA KOKKU: 43 000

Nüüd aga toimus majandustehing, mille tulemusena raamatupidaja lauale saabunud algdokument koos juhatuse kinnitava allkirjaga näitab, et äriühing on omandanud põhivara.

Materiaalne põhivara, tuletame korraks meelde, on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte-äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

Niisiis, põhivara omandamine. Muidugi on vaja luua enne kirjendamist konto „Põhivara“ ja siis koostada lausend:

Põhivara ost: Deebet Materiaalne põhivara / Kreedit Raha (pank) = 38 000.-

Peale põhivara ostu, kui on tehing on kirjeldatud ja raamatupidamisregistritest läbi kantud, on bilanss muutunud:

AKTIVA
PASSIVA
Nimetus Summa Nimetus Summa
Käibevara Kohustused –
Lühiajalised kohustused
     Raha 2 000      Võlad ja ettemaksed –
Võlad tarnijatele
1 000
     Varud – Müügiks ostetud kaubad 3 000      Võlad ja ettemaksed –
Maksuvõlad
1 000
Käibevara kokku 5 000 Kohustused kokku 2 000
Põhivara Omakapital
     Materiaalne põhivara –
muu materiaalne põhivara
38 000      Osakapital 40 000
     Aruandeperioodi kasum 1 000
Põhivara kokku 38 000 Omakapital kokku 41 000
AKTIVA KOKKU: 43 000 PASSIVA KOKKU: 43 000

Selle tehinguga näeb, kuidas bilansis on toimunud vara struktuurimuutused – tehing, mille tulemustena raamatupidamislausend põhjustas muutusi ettevõtte varade struktuuris. Aktivakonto deebet suureneb (põhivara) ühelt poolt ja samas väheneb teiselt poolt aktivakonto kreedit (rahakirje).

Sellest kasvabki välja seos bilansi ja kontode vahel – kontode algsaldode ja neile omistatud tehingute kirjendamise kaudu on võimalik vaadelda ka kontode lõppsaldosid, milliste alusel saab omakorda uue bilansi kokku panna. Otse loomulikult peab jälgima, et kõik lausendid, mis on majandustehingute kirjendamisel tehtud, oleksid õigesti registreeritud ning täpselt arvutatud, et säiliks kontrollivõimalus ettevõtte majandustulemuste üle. Kontrollivõimalus tähendab seda, et moodustunud registrite põhjal saab koostada erinevaid aruandeid erinevatele sihtgruppidele.

Koostatud aruanded annavad tervikliku ja ülevaatliku pildi vaadeldava ettevõtte seisukorrast – maksevõime, tegevustulemused jne. Aruanded on raamatupidaja töö vili – mida hoolsamalt on varem dokumente kontrollitud, konteeritud ja registreid koostatud, seda magusamad ja kergemini nopitavad on tulemused. Majandusaasta aruande koostamisel on aluseks rahvusvahelised nõuded, mis annavad võimaluse lugeda informatsiooni samadel alustel, ühiselt mõistetavas keeles erinevate riikide esindajatel.

KIRJENDAMISE teema lõpetame TESTIGA, testi leiad siit…

Eelmine osa | Järgmine osa | Sisukord

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll