Majandusaasta aruandeid kontrollivatele audiitoritele öeldakse tihti: "Mis teil viga, te töötate nende aruannetega iga päev, aga meie, raamatupidajad, vaid kord aastas. Loomulikult unustame, kuidas üht või teist lisa koostada ja milliseid lõpetamiskandeid andmetes näidata."
Kui päris aus olla, peaks raamatupidaja koostama aruannet sagedamini kui kord aastas. Seda võiks teha oluliselt sagedamini, näiteks vahearuande vormis kas või ettevõttesiseks kasutamiseks. Juhtkonnal ja omanikel võiks kujuneda hea tava ettevõtte finantsidele aeg-ajalt pilk peale visata. Selleks on hea kasutada vahearuannet, kus on kõik majandustehingud korrektselt kajastatud.
Äriseadustik näeb ette, et juhul kui ettevõttel on nõukogu, peab see vähemalt iga kolme kuu järel koosolekut pidama. Kahjuks ei ole harvad needki juhused, kui juhataja küsib bilanssi ja kasumiaruannet, mida seejärel kasutatakse raamatupidaja teadmata oluliste otsuste langetamisel või tehingute tegemisel (nt ettevõtete ost-müük, laenu võtmine). Või esitatakse see näiteks raamatupidaja teadmata laenuhaldurile ning hiljem selgub, et mitmed olulised tehingud olid jäänud kajastamata ja ettevõtte olukorda oli näidatud tegelikust märksa optimistlikumas valguses.
Vahearuandluse eesmärk
Raamatupidamise seadus nõuab kõigilt raamatupidamiskohustuslastelt majandusaasta aruannete koostamist, et anda huvitatud osapooltele võimalus hinnata ettevõtte tegevuse tulemust aasta jooksul ja seisu perioodi lõpus.
Hea tava kohaselt on aruandesse lisatud eelneva perioodi võrdlusandmed, mis on abiks nii ettevõtte majandusliku seisundi hindamisel kui ka tulevaste perioodide tulemuste prognoosimisel. Samuti võimaldavad need andmed hinnata juhtkonna tegevust või tegevusetust.
Üldjuhul võib väita, et kõigi vahearuannete eesmärk on sama. Nende esitamine koos võrdlusandmetega annab huvitatud osapooltele ülevaate ettevõtte tegevusest, sesoonsusest ning on suureks abiks aasta tulemuste prognoosimisel, hindamisel ja vajalike otsuste tegemisel.
Vahearuanded on tavaliselt auditeerimata ja need avaldatakse aastast lühema perioodi kohta: üldjuhul kvartali, harvem kuu kohta. See aga ei tähenda, et neid ei võiks vajaduse korral auditeerida või vandeaudiitor muul viisil üle vaadata.
Vahearuandlus peaks toimuma samade põhimõtete järgi nagu eelmise majandusaasta aruandlus. Seda eeldusel, et käesoleval perioodil ei ole arvestuspõhimõtetes muudatusi tehtud.
Vahearuandluse kasulikkus
Õigeaegne ja usaldusväärne vahearuanne võimaldab investoritel, kreeditoridel ning teistel aruande kasutajatel paremini teada ettevõtte võimet genereerida kasumit ja rahavoogusid ning hinnata ettevõtte finantsseisundit ja maksevõimelisust.
Laenu võtnud ettevõtted on ühel või teisel moel kohustatud pangale esitama vahearuandeid või finantsseisundi ülevaateid, mille alusel analüütikud uuendavad ja täiustavad oma hinnanguid ning prognoose. Selliseid analüüse on vaja laenu teenindamisega tekkinud või tekkida võivate probleemide varaseks avastamiseks. Kui näiteks esimese kahe kvartali kohta on andmed analüüsimiseks olemas, on aastaprognoosi küllaltki lihtne teha. Kui praegune olukord või prognoos peaks viitama probleemidele, on võimalik koostöös pangaga asuda kiiresti probleeme lahendama.
Vahearuandlus on abivahend ka investeerimisotsuste tegemisel. Kui üksikinvestorid ja investeerimisfirmad soovivad lühiajaliselt maksimeerida oma investeeringu tulemust, on nende jaoks olulised just viimase 12 kuu kasumiaruanne ning tulemuste kvartaalne võrdlus. Tihti on viimased andmed eelmise aruande aastatulemustest olulisemad ja annavad prognoosimisel parema tulemuse.
Standardid
Finantsinformatsioon on seda kasulikum, mida sagedasem ja aktuaalsem see on. Kuigi vahearuanne ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgi kohustuslik, nõuavad järelevalveorganid või krediidiasutused aruandeid järjest enam kas kord poolaasta jooksul või isegi kvartalis.
Äriüksus, mille raamatupidamise aastaaruanne on koostatud IAS-i standardite kohaselt, järgib vahearuandeid käsitleva IAS 34 "Vahearuandlus" nõudeid. On võimalik valida, kas koostada finantsvahearuanded täies mahus või lühendatud versioonina, mis on kooskõlas IFRS-i standarditega.
Finantsinfo on seda kasulikum, mida sagedasem ja aktuaalsem see on.
Majandusüksus peab vahearuannetes kasutama samu arvestusmeetodeid kui raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud siis, kui muudatused arvestusmeetodites on tehtud pärast viimase aastaaruandega hõivatud majandusaasta lõppu ja neid kasutatakse järgmise aastaaruande koostamisel. Ettevõtte aruandluse sagedus (kord aastas, poolaastas või kvartalis) ei tohi aastatulemuste mõõtmist mõjutada. Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse vahearuande mõõtmised kumulatiivselt (aasta algusest).
IAS 34 kohta kehtib tõlgendus IFRIC 10 "Vahearuandlus ja väärtuse langus" (Interim Financial Reporting and Impairment), milles selgitatakse, et vahearuandes kajastatud firmaväärtuse või teatud finantsvara (nt müügivalmis omakapitali investeeringud) langusest tekkinud kahjumit ei tohi järgnevates vahe- või aastaaruannetes tühistada. Tõlgendamine oli vajalik, sest teatud finantsvaraga seotud väärtuse languse sätetes olid vastuolud – täpsemalt rahvusvahelistes raamatupidamisstandardite IAS 34 "Vahearuandlus" ja IAS 36 "Varade väärtuse langus" ning standardi IAS 39 "Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine" nõuete vahel.
Sagedasem aruandlus ning sellega kaasnev kindlus võib investorite, analüütikute, kontrollijate ja audiitorite arvates:
- parandada raporteeritud tulemite kvaliteeti (sh majandusaasta aruandes esitatud info),
- suurendada finantsteabe informatiivsust,
- parandada analüütikute otsuseid ja suurendada üksmeelt,
- vähendada aktsia hinna volatiilsust,
- tuua ettevõttele sisse otsest tulu,
- võimaldada odavamat kapitalikulu,
- vähendada agressiivset raamatupidamislikku käitumist.
