Sõnaga roheline seostatakse Eesti kontorites tavaliselt paberi kokkuhoidu. Tegelikult peitub rohelisuse taga oluliselt rohkem võimalusi kui vaid paberikulu kokkuhoid. Kas ja mida on võimalik finantsauditis saavutada seoses rohelise mõtteviisiga?

Auditi ja teise audiitori töövõtu – ülevaatuse – eesmärgiks on  tõsta  finantsaruannete usaldatavust. Audiitori töö eesmärgiks on põhjendatud või piiratud kindluse omandamine selle kohta, kas finantsaruanded tervikuna on vabad olulisest väärkajastamisest.  Põhjendatud kindlus, mis saadakse audiitorkontrolliga on kindluse kõrgem tase, piiratud kindlus, mis saavutatakse ülevaatuse läbiviimisega, on madalam kindluse tase võrreldes auditis saavutatava põhjendatud kindlusega. Siiski ei ole ka põhjendatud kindluse  absoluutne tase, kuna alati eksisteerivad olemuslikud piirangud, mis tulenevad sellest,  et enamik tõendusmaterjalist, mille põhjal audiitor järeldusi teeb ja millel tugineb audiitori arvamus, on pigem veenva kui kinnitava iseloomuga.

Läbiviidud auditiprotseduuride, hangitud auditi tõendusmaterjalide ja audiitori poolt  tehtud järelduste jäädvustust nimetatakse auditi dokumentatsiooniks ehk audiitori tööpaberiteks. Auditi dokumentatsioon säilitatakse auditi failis, milleks on üks või mitu  kausta või muud infokandjad, mis on kas füüsilisel või elektroonilisel kujul. Seega, sisuliselt on võimalik audit Eestis läbi viia ka nii, et ühtegi paberdokumenti välja ei trükita. Praktikas pole 100% paberivaba audit kuigi levinud. Vaatamata sellele võib ka mitte 100% paberivaba audit olla roheline, sest nagu alguses ütlesin, võiks rohelisuse all hoopis rohkem silmas pidada kui ainult paberivabadust.

Kõige suurem ressursikulu raamatupidamistes on tegelikult ajakulu. Kui auditi läbiviimine oskuslikult planeerida, on võimalik vähendada aega, mis raamatupidaja peab olema n-ö valveseisakus audiitori jaoks, sest kunagi ei tea ju ette täpselt, mis küsimus audiitoril tuleb või mis dokumenti ta näha soovib.

Seetõttu soovitan auditi efektiivseks läbiviimiseks

1. Nii triviaalne kui see ka poleks, tehke endale selgeks kõikide kontode saldode sisu, st inventeerida kontod. Kui te teate, mis on iga numbri taga, on seda kerge ka teistele (sh audiitorile) seletada.
    
2. Audiitor küsib reeglina suuremate saldode ja liikumiste kohta tõendusmaterjali, mistõttu kiireks ja sujuvaks auditi läbiviimiseks veenduge, et teil oleks see info käepärast.
    
3. Soovitavalt võiks võimalikult palju  infot olla elektrooniliselt salvestatud. Kui ettevõttes on juurutatud elektrooniline dokumendikäitlussüsteem, siis on lihtne ja kiire ka audiitorile küsitud infot jagada.
    
4. Suhteliselt palju on audiitoril vaja erinevat infot finantsinfosüsteemist. Reeglina tähendab see väljatrükkide tegemist või nende .pdf või .xls kujul audiitorile saatmist. Siin aitab vahendeid oluliselt kokku hoida, kui organiseerida audiitorile piiratud kasutajaõigustega ligipääs olemasolevale infosüsteemile. Enamik kaasaegsetest tarkvaradest võimaldavad seda ja kui ei võimalda, siis tasub selle poole püüelda, sest raamatupidaja aja kokkuhoid sellise võimaluse loomise korral on edaspidi oluline.
    
5. Kunagi ei maksa alahinnata ka planeerimist: küsige audiitorilt ette, mis infot tal auditi läbiviimiseks vaja on ning saatke võimalikult palju infot audiitorile ette ära.