Alljärgnev teema on saanud inspiratsiooni RMP.ee foorumi postiustest, mille leiate siit.

Küsimus: RMP.ee lugejates tekitas arusaamatust asjaolu, kas ettevõte võib maksta dividende mitu korda aastas? Ning kui dividendide väljamaksmise otsus võetakse vastu alles peale majandusaasta aruande esitamist, kas tekib ka vajadus äriregistrile esitatud aastaaruannet muuta.

VASTAB Grant Thornton Baltic OÜ õigus- ja maksunõustamise osakonna juht Eneli Perolainen:

Äriseadustik kehtivusega kuni 31.12.2005 sätestas nii osaühingu kui aktsiaseltsi puhul, et dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Selline sõnastus tekitas praktikas erinevaid tõlgendusi, mistõttu otsustati neid sätteid muuta.

Hetkel kehtiv äriseadustiku (edaspidi ÄS) redaktsioon (seisuga 12.12.2016) sätestab järgmist:
Osanikele/aktsionäridele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel (ÄS § 157 lg 1, ÄS § 276 lg 1, ÄS § 277 lg 1).

See tähendab nii osaühingu kui aktsiaseltsi puhul, et kinnitatud majandusaasta aruande alusel võivad omanikud otsustada jagada kasumit ja maksta dividendi nii mitmel korral, kui seda vajalikuks peetakse ja selles osas piiranguid ei ole.

Piirangud kasumi jaotamise osas, mis reguleerivad jaotatava kasumi ulatust, siiski eksisteerivad:

• Esimene piirang puudutab emaettevõtet, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande ja jagab kasumit konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande alusel. ÄS § 335 lg 1¹ teine lause sätestab, et konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.
  
• Teine piirang puudutab neid ettevõtteid, kus kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid. ÄS § 335 lg 1² kohaselt, kui ühing kapitaliseerib immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid ja arendusväljaminekud ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega.

Lisaks, erisättena kehtib aktsiaseltside puhul võimalus maksta aktsionäridele välja osa jooksva aasta kasumist. See on täpselt reguleeritud ja ÄS § 277 lg 3 sätestab, et põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

See tähendab, et selline võimalus peab olema sätestatud põhikirjas ja ettemakseid aktsionäridele võib teha kuni poole eeldatava kasumi ulatuses.

Äriühingu juhatus esitab kasumi jaotamise otsuse info äriregistrile koos majandusaasta aruandega, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. Kui kasumi jaotamise otsus võetakse vastu pärast majandusaasta aruande esitamist, siis esitatakse eelnimetatud andmed koos järgmise majandusaasta aruandega.

Seega, kui peale aruande äriregistrile esitamist on äriühing võtnud vastu otsuse jaotada kasumit (kas siis esmakordne või korduv otsus maksta dividendi), siis uut aruannet majandusaasta kestel äriregistrile kindlasti esitada ei ole vaja.