Dividendide jagamine osaühingus. Osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine seadusest või põhikirjast tulenevalt ei ole lubatud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu netovara (omakapital) on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt ehk osaühingutes peavad dividendide jaotamiseks olema täidetud kaks põhilist kriteeriumit: piisavate akumuleerunud kasumite olemasolu ning ka seotud omakapitali piisavus.

Keelatud väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist osanikele tehtavaid väljamakseid (dividend, osa tagasiostmine jt) ning tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.

Osanikele jaotatavate dividendide maksimumsumma on piiratud aruandeperioodil ja eelmistel perioodidel akumuleerunud kinnitatud kasumite ja kahjumite summaga, mida senini ei ole veel välja jagatud. Sedakaudu saab vaba omakapitali olemasolul dividendide jagamisel tekkida keelatud väljamakse situatsioon peamiselt vaid juhul, kui mõni seotud omakapitali kirje oleks dividendide jagamise aluseks olevas bilansis negatiivne.

Kõige tavapärasemaks negatiivse seotud omakapitali kirje juhtumiks võiks lugeda tagasiostetud oma osa olemasolu, kuid netovara (omakapital) võiks olla/jääda väiksemaks ka näiteks juhtudel, kus raamatupidamislikud (muud) reservid mõjutaksid omakapitali negatiivselt. Lubatavate dividendimaksete suurusega sarnane küsimus kerkib üles ka oma osa tagasiomandamisel ühingu poolt – ehk milline võib olla oma osa maksimaalne tagasiostuhind? Sest tagasiostmisel ei tohi samuti teha osanikele väljamakseid, kui ühingu netovara (omakapital) on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Seejuures tuleb omakapitalist väljamaksete tegemise või dividendide jaotamise maksimumsumma arvestamisel vaadelda neid alati koos kaasneva tulumaksukohustusega. See tähendab, kui väljamaksega kaasneb tulumaksukohustus, peab omakapital peale väljamakset vastama eelpool mainitud kriteeriumitele ka siis, kui väljamaksetele arvestatakse juurde täiendav tulumaksukulu.

Kuidas leida osakapitali summat, mida ei ole lubatud välja maksta seadusest või põhikirjast tulenevalt? Äriseadustik fikseerib minimaalse lubatava osakapitali suuruseks 2 500 eurot. Osaühingu põhikirjas võib aga olla osakapitaliks määratud ka suurem summa. Seejuures võib osakapital põhikirjas olla esitatud ka vahemikuna (xxxx eurot kuni yyyy eurot), kusjuures miinimum ja maksimumkapitali erinevus võib olla kuni 4-kordne. Konkreetse äriühingu puhul sõltub otsitav osakapitali summa seega eelkõige põhikirja sõnastusest ning see on kas:

  • Põhikirjas fikseeritud osakapitali summa või
  • Põhikirjalise miinimumkapitali määr (xxxx eurot).

Kas eksisteerib reserve, mida äriseadustik või äriühingu põhikiri ei käsitle? Raamatupidamislikult võidakse kajastada (seotud omakapitali) muude reservidena summasid, mida äriseadustik või äriühingu põhikiri ei käsitle – näiteks raamatupidamislikud ümberhindluse reservid. Samuti ei keela äriseadustik ka põhikirjalisi reserve, millest osanikele tohiks teha väljamakseid. Sedakaudu eksisteerib vähemalt teoreetiline võimalus, et on olemas ka sellised muud reservid, mille arvelt (otseselt või kaudselt) ei ole keelatud teha osanikele väljamakseid.

Kuidas arvesse võtta ülekurssi? Ülekurssi ei loeta enamlevinud tõlgenduste kohaselt äriseadustiku mõttes reserviks vaid sissemakse osaks (vt sissemakse ning sissemakse tagastamine osanikule) ehkki igas muus osas käitub ülekurss sarnaselt kohustusliku reservkapitaliga. Kui ülekursi arvelt ei oleks võimalik teha väljamakseid osanikele, siis saaks äriühing oma osa tagasi omandada vaid juhul, kui eksisteerib positiivne vaba omakapital.

Seega osaühingu osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud on võrdne: 

+ Osakapitali summa
– (Lubatud) oma osade tagasiomandamise summa
+ Kohustusliku reservkapitali summa
+ Muude reservide summa
– Muude reservide summa, millest on lubatud teha väljamakseid

  

NÄIDE 1

Osaühingu osakapital on põhikirjas määratud miinimum- ja maksimumkapitali vahemikuna 2 500–10 000 EUR: 31.12.20XX seisuga jääk 5 000 EUR.

Põhikirjas on fikseeritud reservkapitali (1/10 osakapitalist) moodustamise kohustus (31.12.20XX seisuga jääk 500 EUR) ning põhikirjaliselt on lubatud vabatahtliku reservkapitali moodustamine (31.12.20XX seisuga 2 000 EUR), millest on lubatud väljamaksed osanikele eeldusel, et netovara vastab äriseadustiku nõuetele. Varasemate tehingute tulemusena on osaühing omandanud oma osasid 15 000 EUR eest. Ehkki aruandeaasta tulemuseks on kahjum 3 000 EUR, on eelmiste perioodide tegevuse tulemusena akumuleerunud kasumeid 6 000 EUR ning kokku on jaotamata kasumite jääk 31.12.20XX seisuga 3 000 EUR.

  OMAKAPITAL OSAÜHINGUS 31.12.20XX  
1 Osakapital 5 000 Seotud omakapital (read 1-6) kokku
2 500 EUR
2 Registreerimata osakapital 0
3 Ülekurss 10 000
4 Oma osad -15 000
5 Kohustuslik reservkapital 500
6 Muud reservid 2 000
7 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 6 000 Vaba omakapital (read 7 ja 8) kokku 3 000
8 Aruandeperioodi kahjum – 3 000
  OMAKAPITAL KOKKU: 5 500  

 

Kriteeriumi I test (jaotamata kasumite olemasolu ja summa): Eelmiste perioodide kasumid (6 000 EUR) + Aruandeperioodi kahjum (-3 000 EUR) = +3 000 EUR.

Kriteeriumi II test (omakapitali miinimumsumma ehk osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine seadusest või põhikirjast tulenevalt ei ole lubatud):

Osakapitali summa
5000
(Lubatud) oma osade tagasiomandamise summa
(põhikirjas fikseeritud miinimumkapital oli 2500 EUR)
– 2500
Kohustusliku reservkapitali summa
+ 500
Muude reservide summa
+ 2000
Muude reservide summa, millest on lubatud teha väljamakseid
– 2000
NÕUTAV OMAKAPITAL KOKKU:
3000

Näites esitatud situatsioonis oleks maksimaalseks võimalikuks dividendisummaks 3 000 EUR, kuid lubatud dividendide summaks 5 500 – 3 000 = 2 500 EUR (ning seda vaid juhul, kui ülekurssi ei käsitleta reservina, mille väljamaksmine ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt). Sedakaudu on vabast omakapitalist (31.12.20XX seisuga 3 000 EUR) jaotuskõlbulikku kasumit vaid 2 500 EUR. 
  

NÄIDE 2

Osaühingu osakapital on põhikirjas määratud miinimum- ja maksimumkapitali vahemikuna 2 500 – 10 000 EUR: 31.12.20XX seisuga jääk 10 000 EUR.

Põhikirjas on fikseeritud reservkapitali (igal aastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni see moodustab 1/10 osakapitalist) moodustamise kohustus (31.12.20XX seisuga jääk 500 EUR) ning põhikirjaliselt on lubatud vabatahtliku reservkapitali moodustamine (31.12.20XX seisuga 2 000 EUR), millest on lubatud väljamaksed osanikele eeldusel, et netovara vastab äriseadustiku nõuetele. Varasemate tehingute tulemusena on osaühing omandanud oma osasid 20 000 EUR eest. Ehkki aruandeaasta tulemuseks on kahjum 3 000 EUR, on eelmiste perioodide tegevuse tulemusena akumuleerunud kasumeid 6 000 EUR ning kokku on jaotamata kasumite jääk 31.12.20XX seisuga 3 000 EUR.

  OMAKAPITAL OSAÜHINGUS 31.12.20XX  
1 Osakapital 10 000 Seotud omakapital (read 1-6) kokku
2 500 EUR
2 Registreerimata osakapital 0
3 Ülekurss 10 000
4 Oma osad -20 000
5 Kohustuslik reservkapital 500
6 Muud reservid 2 000
7 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 6 000 Vaba omakapital (read 7 ja 8) kokku 3 000
8 Aruandeperioodi kahjum – 3 000
  OMAKAPITAL KOKKU: 5 500  

Kriteeriumi I test (jaotamata kasumite olemasolu ja summa): Eelmiste perioodide kasumid (6 000 EUR) + Aruandeperioodi kahjum (-3 000 EUR) = +3 000 EUR. Kuna aruandeperioodi tulemuseks on kahjum, siis akumuleeritud kasumeid reservkapitali kandma ei pea. Kasumi korral tuleks enne jaotuskõlbuliku kasumi leidmist teha vajalik kasumi jaotamine reservkapitali.

Kriteeriumi II test (omakapitali miinimumsumma ehk osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine seadusest või põhikirjast tulenevalt ei ole lubatud):

Osakapitali summa 10 000
(Lubatud) oma osade tagasiomandamise summa
(põhikirjas fikseeritud miinimumkapital oli 2 500 EUR)
– 7 500
Kohustusliku reservkapitali summa + 500
Muude reservide summa + 2 000
Muude reservide summa, millest on lubatud teha väljamakseid – 2 000
NÕUTAV OMAKAPITAL KOKKU: 3 000

Näites esitatud situatsioonis oleks maksimaalseks võimalikuks dividendisummaks 3 000 EUR, kuid lubatud dividendide summaks 5 500 – 3 000 = 2 500 EUR (ning seda vaid juhul, kui ülekurssi ei käsitleta reservina, mille väljamaksmine ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt).

Võrreldes eelmise näitega kahaneks dividende jagades aga netovara alla äriseadustikus nõutava määra (1/2 osakapitalist 10 000 ehk 5 000 EUR). Kujunenud situatsiooni on võimalik kaheti tõlgendada: 

  1. Suuremate dividendide kui 500 EUR jagamine ei ole lubatud, kuna see tagab ½ osakapitali suuruse netovara jäägi või
  2. Dividendide jagamine summas 2 500 EUR on lubatud, kuid eeldab seejärel osanike poolseid täiendavaid meetmeid netovara vastavusse viimiseks äriseadustikus nõutuga (ÄS §176). Üheks võimaluseks netovara vastavusse viimisel oleks seejuures ka osakapitali vähendamine 2 500 euroni. 


NÄIDE 3

Osaühingu osakapital on põhikirjas määratud ühe summana 5 000 EUR.

Põhikirjas ei ole fikseeritud reservkapitali (1/10 osakapitalist) moodustamise kohustust (31.12.20XX seisuga jääk 0 EUR). Varasemate tehingute tulemusena on osaühing omandanud oma osasid 15 000 EUR eest. Ehkki aruandeaasta tulemuseks on kahjum 3 000 EUR, on eelmiste perioodide tegevuse tulemusena akumuleerunud kasumeid 6 000 EUR ning kokku on jaotamata kasumite jääk 31.12.20XX seisuga 3 000 EUR.

 

  OMAKAPITAL OSAÜHINGUS 31.12.20XX  
1 Osakapital
5 000
Seotud omakapital (read 1-4) kokku 0 EUR
2 Registreerimata osakapital
0
3 Ülekurss
10 000
4 Oma osad
-15 000
5 Eelmiste perioodide jaotamata kasum
6 000
Vaba omakapital (read 5 ja 6) kokku 3 000
6 Aruandeperioodi kahjum
– 3 000
  OMAKAPITAL KOKKU:
3 000
 

Kriteeriumi I test (jaotamata kasumite olemasolu ja summa): Eelmiste perioodide kasumid (6 000 EUR) + Aruandeperioodi kahjum (-3 000 EUR) = +3 000 EUR.

Kriteeriumi II test (omakapitali miinimumsumma ehk osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine seadusest või põhikirjast tulenevalt ei ole lubatud):

Osakapitali summa
5 000
(Lubatud) oma osade tagasiomandamise summa
(põhikirjas fikseeritud osakapital oli 5 000 EUR)
0
Kohustusliku reservkapitali summa
0
Muude reservide summa
0
Muude reservide summa, millest on lubatud teha väljamakseid
0
NÕUTAV OMAKAPITAL KOKKU:
5 000

Osaühingu dividendide maksmise järgse omakapitali nõutav suurus peab olema vähemalt 5000 EUR ja omakapital 31.12.20XX seisuga moodustab (vaid/juba) 3 000 EUR. Omakapital sai väheneda alla lubatud taseme kas: a) seaduse nõuete eiramise tulemusena või b) lubatut ületavad kahjumid on tekkinud oma osade omandamise järgselt. Näites esitatud situatsioonis oleks dividendide jagamine välistatud vaatamata vaba omakapitali olemasolule, kuna omakapital kokku (netovara) kahaneks väiksemaks põhikapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele või osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Sedakaudu ei või vaba omakapitali summat (näites 3 000 EUR) nimetada ka jaotuskõlbulikuks kasumiks.

  

 

Allikas:  BDO Eesti

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll