Esmaspäev, 01. Mai
 

Immateriaalsed varad muutuvad olulisemaks

Autor
Ants Ansper
Grant Thornton Baltic OÜ finantsnõustaja

Kuna majanduskeskkond muutub teadmistepõhisemaks, moodustavad immateriaalsed varad järjest olulisema osa ettevõtte väärtusest. Seega on aina olulisem pöörata tähelepanu immateriaalsete varade kajastamisele.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendile (edaspidi RTJ) on immateriaalne vara ilma füüsilise substantsita, teistest varadest eristuv mittemonetaarne vara. Immateriaalne põhivara on vara, mida ettevõte kavatseb kasutada kauem kui aasta. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata väheväärtuslikke vahendeid bilansis, olenemata nende kasutuseast. Igal ettevõttel on võimalik oma raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestada piir, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb bilansis põhivarana käsitleda.

Immateriaalsete varade kajastamiseks ettevõtte bilansis peab vara objekt olema ettevõtte poolt kontrollitav, samuti peab olema tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning objekti soetusmaksumus peab olema usaldusväärselt hinnatav. Näiteks ettevõtte kodulehte saab käsitleda majandusliku kasu toovana ainult juhul, kui selle vahendusel on otseselt võimalik soetada tooteid või teenuseid. Vastasel juhul tuleb ettevõtte kodulehega seotud kulusid käsitleda sarnaselt reklaamikuludega. 

Erinevad kajastamise põhimõtted 

Ettevõtte siseselt loodud ning ettevõtte välistelt osapooltelt omandatud samadele varadele kehtivad erinevad kajastamise põhimõtted. Näiteks ei saa immateriaalse varana arvele võtta ettevõtte siseselt loodud brände, kliendinimekirju jm sarnaseid varasid, kuid väliselt osapoolelt soetatud samu varasid on võimalik arvele võtta, kui nende väärtus on usaldusväärselt määratletav. Väliste osapoolte käest või äriühenduse käigus soetatud varade puhul kehtib automaatselt eeldus, et nendest saadakse tulevikus majanduslikku kasu. Samuti saab välistelt osapooltelt soetatud vara õiglast väärtust üldiselt piisava usaldusväärsusega mõõta.

SME IFRS-i (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele)  kohaselt on immateriaalne vara eristatav mitterahaline vara, millel puudub füüsiline vorm. Vara eristatavuse all peetakse silmas, kas seda on võimalik eraldi või koos sellega seotud lepingu, vara või kohustisega ettevõttest eraldada või lahutada, ning müüa, üle anda, litsentsi alusel kasutada anda, rentida või vahetada. Lisaks võib eristatavuse tingimuseks olla see, et immateriaalne vara tuleneb lepingulistest või muudest juriidilistest õigustest, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või eraldada ettevõttest.

SME IFRS-is on täpsustatud, et immateriaalsete varade hulka ei kuulu finantsvarad ega mineraalide kaevandamisõigused ja mineraalvarud, näiteks nafta, maagaas ja muud mittetaastuvad maavarad. 

Soetusmaksumuse määramine käib sarnaselt materiaalse põhivaraga 

Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest nagu materiaalse põhivara puhul (RTJ 5, § 13–20). Samuti on RTJ-is detailselt nimetatud kulutused, mida ei saa arvele võtta immateriaalse põhivarana. Näiteks ei saa immateriaalse põhivarana arvele võtta uurimistegevusega seotud väljaminekuid, koolituse, reklaami ja üldisi halduskulusid, kolimise ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulusid ning ka kahjumeid tootmise algfaasis.

Uurimisväljaminekute (ei saa kapitaliseerida) ning arendustegevuste (on võimalik kapitaliseerida) eristamisel lähtutakse põhimõttest, kas läbiviidud uuringute ning teadustöö eesmärk on uute teaduslike või tehniliste teadmiste kogumine või rakendamine. Kapitaliseerida on võimalik ainult uurimistulemuste kulutusi, mida rakendatakse uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Osakapitali sissemakse kohustuse täitmine 18.04.2017

    Küsimus: ettevõte on asutatud ilma osakapitali sissemaksuta. Nüüd on ettevõtte arveldusarvel nii palju raha, et tahaks teha osakapitali kohustusliku sissemakse. Kuidas seda teha ja kas selle protseduuriga kaasneb mingid maksukohustus?
    Loe edasi..

  • E-arve 17.04.2017

    2017. aasta algusest jõustunud raamatupidamise seaduse järgi peavad alates 1. märtsist 2017 kõik avaliku sektori asutused olema võimelised vastu võtma e-arveid. Mis on e-arve? Elektrooniline arve, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonil ...
    Loe edasi..

  • Ettevõtte likviidsuse analüüsimisel ja juhtimisel kasutatavad suhtarvud 10.04.2017

    Ettevõtte finantsseisundis peegelduvad varasemad majandustegevuse tulemused. Iga ettevõte peab oma tegevust planeerides toetuma süstemaatiliselt teostatud finantsanalüüsile, mis eeldab korralikku majandamist iseloomustavate arvandmete kogumist, registreerimist ja töötlemist.
    Loe edasi..

  • Kuidas kajastada äriühingu raamatupidamises hooandja.ee poolt saadud toetust? 10.04.2017

    Hooandja.ee on ühisrahastusplatvorm, mille kaudu on võimalik saada rahalist toetust erinevatele projektidele. Hooandjas peab projekt saama 100% või rohkem rahastatud enne, kui projekti lõpptähtaeg saabub. Kui projekt pole selle aja jooksul kogu soovitud summat kogunud, jääb annetatud raha annetajatele alles. Kui aga projekt saab 100% või rohkem soovitud summast, kantakse raha projekti tegijale üle.Hooandja.ee kaudu saadud toetuste kajastamisel tuleb aluseks võtta Raamatupidamise Toimkonna juhend 12 "Valitsusepoolne abi", mis räägib sihtfinantseerimise ehk saadud toetuse kajastamisest. Juhendi kohaselt tuleb tulu kajastada siis, kui toetuse laekumine on praktiliselt kindel ja toetusega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui toetusega seotud sisulised tingimused ei ole täidetud, siis tuleb saadud toetust näidata bilansis kohustusena.
    Loe edasi..

  • Vandeaudiitori aruanded uues kuues 04.04.2017

    2016. aasta finantsaruannete kohta esitatavad vandeaudiitori aruanded erinevad oluliselt varasemate aastate omadest. Põhjuseks on asjaolu, et muutunud on mitmed rahvusvahelised auditeerimise standardid, mis on aluseks ka Eesti vandeaudiitorite töövõttude läbiviimisel. N ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


"Kas te soovite palgata advokaati?" küsib kohtunik. 

"Ei, härra kohtunik, parem üks hea tunnistaja!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Mai 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • luxexpress
  • Aasta Auto Pluss
  • estveih
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
244705  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
66  Koolitust
21546  Artiklit
50803  Registreerunud kasutajat
35223  Nädalakirja tellijat
32560  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017