Merit detsember
Reede, 09. Detsember
 

Immateriaalsed varad muutuvad olulisemaks

Autor
Ants Ansper
Grant Thornton Baltic OÜ finantsnõustaja

Kuna majanduskeskkond muutub teadmistepõhisemaks, moodustavad immateriaalsed varad järjest olulisema osa ettevõtte väärtusest. Seega on aina olulisem pöörata tähelepanu immateriaalsete varade kajastamisele.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendile (edaspidi RTJ) on immateriaalne vara ilma füüsilise substantsita, teistest varadest eristuv mittemonetaarne vara. Immateriaalne põhivara on vara, mida ettevõte kavatseb kasutada kauem kui aasta. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata väheväärtuslikke vahendeid bilansis, olenemata nende kasutuseast. Igal ettevõttel on võimalik oma raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestada piir, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb bilansis põhivarana käsitleda.

Immateriaalsete varade kajastamiseks ettevõtte bilansis peab vara objekt olema ettevõtte poolt kontrollitav, samuti peab olema tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning objekti soetusmaksumus peab olema usaldusväärselt hinnatav. Näiteks ettevõtte kodulehte saab käsitleda majandusliku kasu toovana ainult juhul, kui selle vahendusel on otseselt võimalik soetada tooteid või teenuseid. Vastasel juhul tuleb ettevõtte kodulehega seotud kulusid käsitleda sarnaselt reklaamikuludega. 

Erinevad kajastamise põhimõtted 

Ettevõtte siseselt loodud ning ettevõtte välistelt osapooltelt omandatud samadele varadele kehtivad erinevad kajastamise põhimõtted. Näiteks ei saa immateriaalse varana arvele võtta ettevõtte siseselt loodud brände, kliendinimekirju jm sarnaseid varasid, kuid väliselt osapoolelt soetatud samu varasid on võimalik arvele võtta, kui nende väärtus on usaldusväärselt määratletav. Väliste osapoolte käest või äriühenduse käigus soetatud varade puhul kehtib automaatselt eeldus, et nendest saadakse tulevikus majanduslikku kasu. Samuti saab välistelt osapooltelt soetatud vara õiglast väärtust üldiselt piisava usaldusväärsusega mõõta.

SME IFRS-i (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele)  kohaselt on immateriaalne vara eristatav mitterahaline vara, millel puudub füüsiline vorm. Vara eristatavuse all peetakse silmas, kas seda on võimalik eraldi või koos sellega seotud lepingu, vara või kohustisega ettevõttest eraldada või lahutada, ning müüa, üle anda, litsentsi alusel kasutada anda, rentida või vahetada. Lisaks võib eristatavuse tingimuseks olla see, et immateriaalne vara tuleneb lepingulistest või muudest juriidilistest õigustest, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või eraldada ettevõttest.

SME IFRS-is on täpsustatud, et immateriaalsete varade hulka ei kuulu finantsvarad ega mineraalide kaevandamisõigused ja mineraalvarud, näiteks nafta, maagaas ja muud mittetaastuvad maavarad. 

Soetusmaksumuse määramine käib sarnaselt materiaalse põhivaraga 

Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest nagu materiaalse põhivara puhul (RTJ 5, § 13–20). Samuti on RTJ-is detailselt nimetatud kulutused, mida ei saa arvele võtta immateriaalse põhivarana. Näiteks ei saa immateriaalse põhivarana arvele võtta uurimistegevusega seotud väljaminekuid, koolituse, reklaami ja üldisi halduskulusid, kolimise ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulusid ning ka kahjumeid tootmise algfaasis.

Uurimisväljaminekute (ei saa kapitaliseerida) ning arendustegevuste (on võimalik kapitaliseerida) eristamisel lähtutakse põhimõttest, kas läbiviidud uuringute ning teadustöö eesmärk on uute teaduslike või tehniliste teadmiste kogumine või rakendamine. Kapitaliseerida on võimalik ainult uurimistulemuste kulutusi, mida rakendatakse uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks.

Aastaaruanne

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • EBITDA head ja vead 07.12.2016

    EBITDA ehk kasum enne intresse, makse ja kulumit on ilmselt üks tulisemaid vaidlusi tekitanud finantsnäitajaid. Väärtusinvestorid põlgavad seda, samas kui analüütikud ja juhtkonnad kasutavad antud numbrit ettevõtte väärtuse ja riskantsuse arvutamisel igapäevaselt.
    Loe edasi..

  • Arendusväljaminekud ja sellega seotud kasumi jaotamise piirangud 05.12.2016

    Nüüd, kui jälle on vaja alustada majandusaasta aruannete koostamist, on paslik meelde tuletada 2016. aasta algusest jõustunud Äriseadustiku piirangut osaühingu või aktsiaseltsi kasumi jaotamisel. Muudatuse kohaselt ei tohi kasumit jaotada äriühing, mi ...
    Loe edasi..

  • Tasaarvestuslepingu allkirjastamine 30.11.2016

    Küsimus: kes peab allkirjastama tasaarvestuslepingu, kas juhatuse liige või raamatupidaja? Vastab Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC:  Tasaarvestus tehakse ühepoolse tahteavalduse kaudu, teise poole nõusolekut (lepingut) ei ole selleks vaja. Tasaarvestus ...
    Loe edasi..

  • Läheneb aasta lõpp! 15.11.2016

    Suurem osa ettevõtetel kestab majandusaasta 01.01 kuni 31.12, mis tähendab seda, et läheneb majandusaasta lõpp ning ettevõtetel on vaja teatavad toimingud läbi viia. Soovitame läbi mõelda ja planeerida kõik vajalikud inventuurid. Näiteks: ...
    Loe edasi..

  • Juhtkonna hinnangud finantsaruannetes 10.11.2016

    Juhtkonna hinnangutel on oluline osa finantsaruannete koostamisel ning nende tegemist ei saa delegeerida raamatupidajale.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal koolitusi

Koolitus Kuupäev Linn Korraldaja
Majandusaasta aruanne 2016 ja muudatused raamatupidamises (PÄRNUS) 03.02.2017 Pärnu RMP Eesti
Majandusaasta aruanne 2016 ja muudatused raamatupidamises (TARTUS) 17.02.2017 Tartu RMP Eesti
Majandusaasta aruanne 2016 ja muudatused raamatupidamises (TALLINNAS) 22.02.2017 Tallinn RMP Eesti
 
konverentsi pildid
Töövahendid
Naljanurk


"Kas olete täna õhtul vaba?" küsib direktor oma raamatupidajalt.
"Oo jaa, härra direktor."
"Minge siis täna õhtul varakult magama, et homme õigel ajal tööle jõuaksite!!

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31
« Detsember 2016 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • post11
  • servaali
  • Maksuskoop
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
239196  Foorumi postitust
336  E-poe toodet
67  Koolitust
20703  Artiklit
49835  Registreerunud kasutajat
34644  Nädalakirja tellijat
32085  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2015