merit tarkvara
Neljapäev, 24. August
 

Immateriaalsed varad muutuvad olulisemaks

Autor
Ants Ansper
Grant Thornton Baltic OÜ finantsnõustaja

Kuna majanduskeskkond muutub teadmistepõhisemaks, moodustavad immateriaalsed varad järjest olulisema osa ettevõtte väärtusest. Seega on aina olulisem pöörata tähelepanu immateriaalsete varade kajastamisele.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendile (edaspidi RTJ) on immateriaalne vara ilma füüsilise substantsita, teistest varadest eristuv mittemonetaarne vara. Immateriaalne põhivara on vara, mida ettevõte kavatseb kasutada kauem kui aasta. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata väheväärtuslikke vahendeid bilansis, olenemata nende kasutuseast. Igal ettevõttel on võimalik oma raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestada piir, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb bilansis põhivarana käsitleda.

Immateriaalsete varade kajastamiseks ettevõtte bilansis peab vara objekt olema ettevõtte poolt kontrollitav, samuti peab olema tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning objekti soetusmaksumus peab olema usaldusväärselt hinnatav. Näiteks ettevõtte kodulehte saab käsitleda majandusliku kasu toovana ainult juhul, kui selle vahendusel on otseselt võimalik soetada tooteid või teenuseid. Vastasel juhul tuleb ettevõtte kodulehega seotud kulusid käsitleda sarnaselt reklaamikuludega. 

Erinevad kajastamise põhimõtted 

Ettevõtte siseselt loodud ning ettevõtte välistelt osapooltelt omandatud samadele varadele kehtivad erinevad kajastamise põhimõtted. Näiteks ei saa immateriaalse varana arvele võtta ettevõtte siseselt loodud brände, kliendinimekirju jm sarnaseid varasid, kuid väliselt osapoolelt soetatud samu varasid on võimalik arvele võtta, kui nende väärtus on usaldusväärselt määratletav. Väliste osapoolte käest või äriühenduse käigus soetatud varade puhul kehtib automaatselt eeldus, et nendest saadakse tulevikus majanduslikku kasu. Samuti saab välistelt osapooltelt soetatud vara õiglast väärtust üldiselt piisava usaldusväärsusega mõõta.

SME IFRS-i (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele)  kohaselt on immateriaalne vara eristatav mitterahaline vara, millel puudub füüsiline vorm. Vara eristatavuse all peetakse silmas, kas seda on võimalik eraldi või koos sellega seotud lepingu, vara või kohustisega ettevõttest eraldada või lahutada, ning müüa, üle anda, litsentsi alusel kasutada anda, rentida või vahetada. Lisaks võib eristatavuse tingimuseks olla see, et immateriaalne vara tuleneb lepingulistest või muudest juriidilistest õigustest, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või eraldada ettevõttest.

SME IFRS-is on täpsustatud, et immateriaalsete varade hulka ei kuulu finantsvarad ega mineraalide kaevandamisõigused ja mineraalvarud, näiteks nafta, maagaas ja muud mittetaastuvad maavarad. 

Soetusmaksumuse määramine käib sarnaselt materiaalse põhivaraga 

Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest nagu materiaalse põhivara puhul (RTJ 5, § 13–20). Samuti on RTJ-is detailselt nimetatud kulutused, mida ei saa arvele võtta immateriaalse põhivarana. Näiteks ei saa immateriaalse põhivarana arvele võtta uurimistegevusega seotud väljaminekuid, koolituse, reklaami ja üldisi halduskulusid, kolimise ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulusid ning ka kahjumeid tootmise algfaasis.

Uurimisväljaminekute (ei saa kapitaliseerida) ning arendustegevuste (on võimalik kapitaliseerida) eristamisel lähtutakse põhimõttest, kas läbiviidud uuringute ning teadustöö eesmärk on uute teaduslike või tehniliste teadmiste kogumine või rakendamine. Kapitaliseerida on võimalik ainult uurimistulemuste kulutusi, mida rakendatakse uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Õppetunnid väikestelt siseauditi üksustelt 06.06.2017

    Pakume lugemiseks ühte värskemat artiklit IIA presidendilt ja tegevjuhilt Richard Chambersilt, kus ta räägib väikeste siseauditi üksuste strateegiatest, mis on aidanud ka suurtel siseauditi üksustel tulla toime huvigruppide muutuvate ootuste ja vajadustega. Artikke ...
    Loe edasi..

  • Millal pakendiaudit läbi viia? 06.06.2017

    Pakendiaruandluse korraldamise nõue on Eestis kehtinud üle kümme aasta. Alates 2015. aastast tuleb pakendiaruandluse aruandeid ka auditeerida. Pakendiaruandluse audiitorkontrolli eesmärk on anda hinnang auditeeritava kalendriaasta pakendiaruande vastavuse kohta pakendiseaduse n ...
    Loe edasi..

  • Metsa juurdekasv ja selle kajastamine õiglases väärtuses 06.06.2017

    Kasvava metsa näol on tegemist bioloogilise varaga ning selle kajastamisel raamatupidamises tuleks lähtuda Raamatupidamise toimkonna juhendist nr 7 Bioloogilised varad.
    Loe edasi..

  • Viis praktilist aspekti firmaväärtuse kajastamisel läbi Eesti tava ja IFRS-i prisma 30.05.2017

    Firmaväärtus, mida on kirjeldatud ka kui äriühendusega tekkivat sünergiat, on kahtlemata üks "pehmemaid" raamatupidamises arvele võetavaid varasid ning tekitab seetõttu praktikas mitmeid küsimusi.
    Loe edasi..

  • Audiitorkontrolli kohustus ja audiitori määramine 23.05.2017

    Audit on kindlustandev töövõtt, mille tulemusena vandeaudiitor annab hinnangu, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, finantstulemust ja rahavooge. Ülevaatus ei ole finantsaruande audit ja seetõttu pakub ülevaatus väiksemat kindlustunnet.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • virtuaalassistent
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247398  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
115  Koolitust
22083  Artiklit
51256  Registreerunud kasutajat
35479  Nädalakirja tellijat
32789  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017