auto koolitus
Esmaspäev, 28. Mai
 

Immateriaalsed varad muutuvad olulisemaks

Autor
Ants Ansper
Grant Thornton Baltic OÜ finantsnõustaja

Kuna majanduskeskkond muutub teadmistepõhisemaks, moodustavad immateriaalsed varad järjest olulisema osa ettevõtte väärtusest. Seega on aina olulisem pöörata tähelepanu immateriaalsete varade kajastamisele.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendile (edaspidi RTJ) on immateriaalne vara ilma füüsilise substantsita, teistest varadest eristuv mittemonetaarne vara. Immateriaalne põhivara on vara, mida ettevõte kavatseb kasutada kauem kui aasta. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata väheväärtuslikke vahendeid bilansis, olenemata nende kasutuseast. Igal ettevõttel on võimalik oma raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestada piir, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb bilansis põhivarana käsitleda.

Immateriaalsete varade kajastamiseks ettevõtte bilansis peab vara objekt olema ettevõtte poolt kontrollitav, samuti peab olema tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning objekti soetusmaksumus peab olema usaldusväärselt hinnatav. Näiteks ettevõtte kodulehte saab käsitleda majandusliku kasu toovana ainult juhul, kui selle vahendusel on otseselt võimalik soetada tooteid või teenuseid. Vastasel juhul tuleb ettevõtte kodulehega seotud kulusid käsitleda sarnaselt reklaamikuludega. 

Erinevad kajastamise põhimõtted 

Ettevõtte siseselt loodud ning ettevõtte välistelt osapooltelt omandatud samadele varadele kehtivad erinevad kajastamise põhimõtted. Näiteks ei saa immateriaalse varana arvele võtta ettevõtte siseselt loodud brände, kliendinimekirju jm sarnaseid varasid, kuid väliselt osapoolelt soetatud samu varasid on võimalik arvele võtta, kui nende väärtus on usaldusväärselt määratletav. Väliste osapoolte käest või äriühenduse käigus soetatud varade puhul kehtib automaatselt eeldus, et nendest saadakse tulevikus majanduslikku kasu. Samuti saab välistelt osapooltelt soetatud vara õiglast väärtust üldiselt piisava usaldusväärsusega mõõta.

SME IFRS-i (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele)  kohaselt on immateriaalne vara eristatav mitterahaline vara, millel puudub füüsiline vorm. Vara eristatavuse all peetakse silmas, kas seda on võimalik eraldi või koos sellega seotud lepingu, vara või kohustisega ettevõttest eraldada või lahutada, ning müüa, üle anda, litsentsi alusel kasutada anda, rentida või vahetada. Lisaks võib eristatavuse tingimuseks olla see, et immateriaalne vara tuleneb lepingulistest või muudest juriidilistest õigustest, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või eraldada ettevõttest.

SME IFRS-is on täpsustatud, et immateriaalsete varade hulka ei kuulu finantsvarad ega mineraalide kaevandamisõigused ja mineraalvarud, näiteks nafta, maagaas ja muud mittetaastuvad maavarad. 

Soetusmaksumuse määramine käib sarnaselt materiaalse põhivaraga 

Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest nagu materiaalse põhivara puhul (RTJ 5, § 13–20). Samuti on RTJ-is detailselt nimetatud kulutused, mida ei saa arvele võtta immateriaalse põhivarana. Näiteks ei saa immateriaalse põhivarana arvele võtta uurimistegevusega seotud väljaminekuid, koolituse, reklaami ja üldisi halduskulusid, kolimise ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulusid ning ka kahjumeid tootmise algfaasis.

Uurimisväljaminekute (ei saa kapitaliseerida) ning arendustegevuste (on võimalik kapitaliseerida) eristamisel lähtutakse põhimõttest, kas läbiviidud uuringute ning teadustöö eesmärk on uute teaduslike või tehniliste teadmiste kogumine või rakendamine. Kapitaliseerida on võimalik ainult uurimistulemuste kulutusi, mida rakendatakse uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks.

tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Laenukasutuskulude kapitaliseerimine ja sisemine intressimäär 15.05.2018

    Laenukasutuse kulutused on intressikulud ja kõik muud kulutused, mis tehakse eesmärgil, et kaasata ettevõttesse võõrkapitali.
    Loe edasi..

  • Raamatupidamise sise-eeskiri kui raamatupidaja kaitsekilp 09.05.2018

    Aprilli keskpaigas toimunud raamatupidajate konverentsil “Kevadmissioon 2018” kõneles Antimar Audiitorid OÜ vandeaudiitor Anne Nuut sellest, kuidas raamatupidaja saab teha raamatupidamise sise-eeskirjast endale abimehe ja kaitsekilbi. Raamatupidamise sise-eeskiri tuleb koostada kõigil raamatupidamiskohustuslastel ja vabastatud on sellest vaid mikroettevõtjad, siiski võiks ka nemad oma tagala kindlustamiseks peamised põhimõtted kirja panna.2017. aasta alguses muutus raamatupidamise seaduses algdokumendi regulatsioon. Seaduse § 7 lõike 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ning sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Et raamatupidamise algdokumendi lugemine nõuab kompetentsust, siis igaüks sellest aru saama ei pea, selgub seadusest.
    Loe edasi..

  • Abistavat infot aastaaruande koostamiseks 02.04.2018

    Majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtja suurusest.
    Loe edasi..

  • Viivisarve kajastamine raamatupidamises 02.04.2018

    Ehitustööd teostati aastatel 2014-2016. Ettevõte esitas viivisarve 2017. aasta mais, mida ehitustööde tellija ei aktsepteeri. Kuidas oleks õige viivisarvet näidata 2017. aasta aastaaruandes?
    Loe edasi..

  • Majandusaasta aruande näidised ja abimaterjalid (2017. aasta aastaaruanne) 28.03.2018

    Kõigil ühingutel, olgu need siis äri- või mittetulundusühingud, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga ehk 01.01-31.12, tuleb hiljemalt 30. juuniks esitada äriregistrile majandusaasta aruanne. Artiklisse on koondatud erinevad majandusaasta aruande n&au ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pallas
  • Hansaplant
  • prike
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255556  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
78  Koolitust
22209  Artiklit
52722  Registreerunud kasutajat
36282  Nädalakirja tellijat
33463  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017