Osaühingute ja aktsiaseltside maksimaalse võimaliku jagatava kasumi (jaotuskõlbuliku kasumi) arvutamisel tuleb arvesse võtta nõuet, et osanikele ja aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu netovara (omakapital kokku) on väiksem või jääks väiksemaks põhikapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele või osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Keelatud väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist osanikele tehtavaid väljamakseid (dividend, oma aktsia/osa tagasiostmine jt), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.

Nagu varasemalt öeldud, siis konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohustuslane lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Sedakaudu on mõistlik põhikapitali ja reservide summa leidmisel lähtuda konsolideerimata omakapitali kirjetest, kuna emaettevõtja konsolideerimata korrigeeritud omakapitali leidmisel valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtuse arvestamisel kasutatav kapitaliosaluse meetod mõjutab (vaid) vaba omakapitali kirjeid.

Kuna dividendide maksimumsumma on piiratud aruandeperioodil ja eelmistel perioodidel akumuleerunud kinnitatud kasumite ja kahjumite summaga, siis saaks dividendide jagamisel tekkida keelatud väljamakse situatsioon peamiselt vaid juhul, kui mõni seotud omakapitali kirje oleks dividendide jagamise aluseks olevas bilansis negatiivne. Kõige tavapärasemaks selliseks juhtumiks võiks lugeda tagasiostetud oma aktsiate/osade olemasolu (summad on illustratiivsed): 

	OMAKAPITAL	31.12.20XX
1	Aktsia- või osakapital	50 000	Seotud omakapital (read 1-6) kokku 25 000
2	Registreerimata põhikapital	0
3	Ülekurss	100 000
4	Oma osad või aktsiad	-150 000
5	Kohustuslik reservkapital	5 000
6	Muud reservid	20 000
7	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	60 000	Vaba omakapital (read 7 ja 8) kokku 30 000
8	Aruandeperioodi  kahjum	– 30 000
	OMAKAPITAL KOKKU:	55 000

Näites esitatud situatsioonis oleks dividendide jagamine välistatud vaatamata vaba omakapitali olemasolule, kuna omakapital kokku (netovara) kahaneks väiksemaks põhikapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele või osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Sedakaudu ei või vaba omakapitali summat (näites 30 000) nimetada ka jaotuskõlbulikuks kasumiks. Jaotuskõlbuliku kasumi olemasolu ja suurus sõltuvad seejuures määratlusest, millist osa põhikapitalist ja reservidest on/ei ole lubatud aktsionäridele või osanikele välja maksta seadusest või põhikirjast tulenevalt. Ehk kas sellist seotud omakapitali osa on üldse olemas?

Tõlgendamisel tuleb vastata alljärgnevatele küsimustele.

• Millist osa aktsia- või osakapitalist on lubatud seadustest või põhikirjast tulenevalt aktsionärile või osanikule välja maksta? Kas arvestus toimub nimiväärtuses või makstud tasu õiglases väärtuses?
• Kas ülekurss on aktsia-või osakapitali (sissemakse) osa või reserv (sellest sõltub kalkulatsiooni aluseks võetav põhikapitali ja reservide kogusumma)?
• Kas muude reservide hulgas võib olla/on reserve, mille väljamaksmine aktsionäridele või osanikele on seadustest või põhikirjast tulenevalt lubatud (sellest sõltub kalkulatsiooni aluseks võetav reservide kogusumma)?

Seega põhikapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele või osanikele ei ole lubatud on võrdne: 

+ Aktsia- või osakapitali summa

– ? Lubatud oma osade või aktsiate tagasiomandamise summa

+? Ülekursi summa

+ Kohustusliku reservkapitali summa

+ Muude reservide summa

– ? Muude reservide summa, millest on lubatud teha väljamakseid

Lubatavate dividendimaksete suurusega sarnane küsimus kerkib üles ka oma aktsiate või osade tagasiomandamisel ehk, milline võib olla oma aktsiate või osade maksimaalne tagasiostuhind? Tagasiostmisel ei tohi samuti teha osanikele ja aktsionäridele väljamakseid, kui ühingu netovara (omakapital) on väiksem või jääks väiksemaks põhikapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele või osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Võimalikud vastused eelnevalt esitatud küsimustele on alljärgnevad.

• Äriseadustik lubab oma aktsiate ja osade tagasiomandamist teatud tingimuste täitmisel. Netovara suurust mõjutab seejuures makstud tasu õiglane väärtus (negatiivselt).
• Ülekurssi ei loeta enamlevinud tõlgenduste kohaselt äriseadustiku mõttes reserviks vaid sissemakse osaks (vt sissemakse ning sissemakse tagastamine aktsionärile või osanikule) ehkki muus osas ülekurss käitub äriseadustikust tulenevalt kui reserv. Kui ülekursi arvelt ei oleks võimalik teha väljamakseid aktsionäridele või osanikele, siis saaks äriühing oma aktsiaid või osasid tagasi omandada vaid juhul, kui eksisteerib positiivne vaba omakapital.
• Raamatupidamislikult võidakse kajastada muude reservidena summasid, mida äriseadustik või äriühingu põhikiri ei käsitle. Sedakaudu eksisteerib teoreetiline võimalus, et on olemas ka sellised reservid, mille arvelt ei ole keelatud teha aktsionäridele või osanikele väljamakseid.