Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, kuid keelab kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Seega, et väljamakseid kogunenud kasumitest oleks osanikele võimalik teha, peab osakapital olema täielikult sisse makstud.

Sissemakseta osaühingu osanikuks saab olla vaid füüsiline isik. Keelatud väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist osanikele tehtavaid väljamakseid (dividend, oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.

Dividendide jagamine osaühingus eeldab juba tekkinud jaotuskõlbuliku kasumi olemasolu. Sedakaudu kerkib lisaks rahalistele ja mitterahalistele sissemaksetele ülesse ka küsimus, kas/kuivõrd võib sissemakseta osaühingu osakapitali sisse maksta (vabast või seotud) omakapitalist ehk teha fondiemissiooni ja/või teha (dividendide) nõude tasaarvestamise. Osa nimiväärtuse kasvatamisel vaba omakapitali arvelt ehk fondiemissiooni korral ei kaasne kasumi väljamakse kohustust osanikele (erinevalt dividendide jagamisest osanikele) ning sedakaudu võiks üks või teine otsus tähendada ka erinevat käsitlemist maksustamisel.

Kuni sissemakse täieliku tasumiseni on kasumi (dividendide) jagamine osanikele välistatud ning sedakaudu ei saaks tekkida ka osanike dividendinõuet (mida tasaarvestada) osaühingu vastu.  Seda eelkõige põhjusel, et ajalises järjestuses ei saa dividende jagada enne, kuni sisemakse on tasutud. Praktikas on Justiitsministeeriumi ja äriregistri (kohtute) tõlgendused erinevad. Ministeerium käsitleb väljamaksena reaalset “kassalist” väljamakset osanikele, samas kui äriregister vaatleb väljamakset kui nõudeõiguse teket. Kui osaühingul on raha olemas, siis praktilises elus on siiski võimalik anda osanikele laenu ning hilisem dividendikohustus võrreldava laenunõudega tasaarvestada. Sellise käitumisega ilmselt võlausaldajate huve ei rikuta, küll aga minnakse vastuollu äriseadustikus fikseeritud laenukeeluga. Sarnaselt võib hinnata ka Justiitsministeeriumi tõlgendust, mille puhul võlausaldajate huve ei rikuta, küll aga minnakse vastuollu äriseadustikus fikseeritud väljamakse tegemise keeluga. Näiteks sellist kasumi jagamist käsitletakse maksustamisel väljamaksena osanikele.

Ehkki äriseadustiku kohaselt võib osaühing suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon), siis fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Kuna äriseadustik keelab kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise (ja vähendamise) ning osa nimiväärtuse kasvatamine tähendab osakapitali suurendamist, siis sedakaudu muutub ka sissemakse tegemine omakapitali arvelt ebareaalseks. See ei sõltu ka sissemaksmata osakapitali raamatupidamislikust käsitlusest, kuna:

1. osakapitali kajastamisel 0 EUR ning nõuded osanike vastu 0 EUR (põhjendatav eelkõige sissemakse tegemise kohustuse tähtaja puudumisega) korral, tähendaks fondiemissioon osakapitali suurendamist;
2. osakapitali kajastamise (näiteks) 2 500 EUR ning nõuded osanike vastu (sissemaksmata osakapital) 2 500 EUR (põhjendatav eelkõige juhtudel, kus asutamisdokumentides on määratud sissemakse tähtaeg) korral, eeldaks fondiemissiooni arvele võtmine osakapitali suurendamist ning samaaegset vähendamist ühes nõude kustutamisega;
3. Osakapitali kajastamisel 0-ga, kus registreerimata osakapital (näiteks)  2 500 EUR ning nõuded osanike vastu  2 500 EUR (põhjendatav eelkõige juhtudel, kus osa on bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata), tuleks samuti fondiemissiooni arvele võtmisel osakapitali suurendada ning samaaegselt vähendada ühes nõude kustutamisega.

Esimesel juhul tähendaks fondiemisioon selgelt osakapitali suurendamist ja oleks sedakaudu vastuolus äriseadustiku osakapitali suurendamise keeluga. Nagu näha, ei oleks ka teine ja kolmas variant sisuliselt paremad. Sedakaudu on kindlaimaks sissemakse tasumise viisiks rahaline või mitterahaline sissemakse osakapitali.