RMP.ee toimetus on kogunud ühte artiklisse kokku juba varem avaldatud kasulikud artiklid majandusaasta aruande koostamisest, et aidata aastaaruande koostajal hõlpsamini leida vajalikku informatsiooni.
Majandusaasta aruande näidised (2014. aasta aastaaruanne)
Artiklisse on koondatud erinevad majandusaasta aruande näidised ja abimaterjalid, et aidata kaasa teie aastaaruande koostamisele.
Kasulikku infot 2014. aasta aruande koostamiseks
Alates 01.01.2015 peab ühing tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (§ 30 lõige 6) koos majandusaasta aruandega esitama kinnituse olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete õigsuse kohta.
Majandusaasta aruande koostamise erinevad etapid
Artiklis on välja toodud majandusaasta aruande koostamise viis peamist etappi ja nende lühikirjeldus:
- raamatupidamise aastaaruande koostamine,
- tegevusaruande koostamine,
- audiitorkontroll,
- majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine,
- majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Kümme sammu, mida majandusaasta aruande koostamisel järgida
Retsept, kuidas aastaaruande koostamine sujuvaks muuta, on igale ettevõttele individuaalne. Hea oleks enne majandusaasta aruande koostamist siiski läbi mõelda, mis eelmisel aastal valesti läks, et edaspidi vigu vältida. Toome siin ära kümme lihtsat sammu, mida ei tohiks enne aruande koostamist unustada ning loomulikult tuleb neid silmas pidada ka töö käigus.
Näpunäited konsolideeritud aruandluse koostamiseks
Raamatupidamise seaduse §-d 27–31 sätestavad selle, kellele laieneb kohustus koostada konsolideeritud aruannet. Seda tuleb teha kontsernidel, s.o emaettevõttel koos tütarettevõtetega, kus emaettevõte on ettevõte, mis kontrollib ja tütarettevõte on ettevõte, kelle finants- ja äripoliitikat kontrollitakse.
Konsolideeritud aruanne tavaaruandeks
Küsimus: eelmistel aastatel konsolideerisin aastaaruande. Eelmisel aastal müüdi osalus ja nüüd enam konsolideerima ei peaks. Kuidas aastaaruanne koostada? 2013. a on konsolideeritud, aga 2014. a mitte. Kui valida RIK-s tavaline koostamine, siis 2013. a lisadesse ei tule midagi. Kas lisad tuleb ümber teha? Kuidas toimida?
Aastaaruandega majandustegevuse erinõuete info edastamine
Tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõikest 6 peab ühing kinnitama olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete õigsust koos majandusaasta aruandega.
Kuidas valida ettevõtjaportaalis vandeaudiitorit ning esitada majandusaasta aruanne?
Audiitorkohustusega ettevõtetel tuleb ettevõtjaportaalis aastaaruannet esitades võimaldada lisada vandeaudiitoril sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Sageli unustavad ettevõtjad aastaaruannet esitades, et audiitor tuleb määrata kahes kohas.
Varade inventuur annab kindlustunde
Varade inventuur ettevõttes puudutab kõiki inimesi, kellel on kokkupuude nii juhtimistegevuse kui ka finants- ja logistikategevusega. Inventuur annab kindlustunde juhtimis- ja finantstegevuses, et aruanded on õiged ja õiglased ning logistikategevuses, et tegelik laoseis vastab laosüsteemis näidatule.
Aastaaruande lisa: tehingud seotud osapooltega
Paljud seotud osapoolte vahelised tehingud toimuvad tavapärase äritegevuse käigus ja turutingimustel. Taolised tehingud ei erine üldjuhul mitteseotud osapooltega tehtud tehingutest ei sisult ega vormilt.
Samas võib seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute olemus teatud olukordades tekitada väärkajastamise tavapärasest kõrgemat riski.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtus ja selle hindamine
Millises väärtuses põhivara aastaaruandes kajastada, on ette kirjutatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Tänasel päeval tuleb arvestada ka sellega, kas aruannet koostatakse kehtiva RTJ või uue, 2013. aasta aruande koostamisel kohustuslikuks muutuva RTJ järgi. Põhivara hindamisel on "vana" ja "uue" RTJ märkimisväärseim erinevus selles, et uue RTJ kohaselt tuleb firmaväärtust amortiseerida, kehtiva RTJ kohaselt firmaväärtust ei amortiseerita, kuid selle väärtust tuleb igal aastal testida.
E-aruandes materiaalse põhivara lisa täitmise juhend
Rahandusministeerium on koostanud juhendmaterjali elektroonilises majandusaastaaruandes põhivara lisa sisestamiseks. Juhend sisaldab nii lisa üldist ülesehitust kui ka näiteid erinevate põhivara liikumiste kajastamiseks.
Kasumi suurendamine põhivara ümberhindluse arvelt?
Kummutamaks klikimeistrite poolt kohati jagatavat kuuldust, et põhivara ümberhindlustega saavad ettevõtted kasumeid suurendada, annab antud artikkel lühiülevaate materiaalse põhivara ümberhindluse meetodi kohta.
Rahavoogude aruande olemus, koostamine ja tõlgendamine
Käesolevas artiklis tuletame meelde rahavoogude aruande põhiolemuse, püüame selgitada aruande koostamise põhimõtteid ja tutvustame rahavoogude aruande tõlgendamise võimalusi.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid), rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Miks rahavoogude aruanne ei klapi?
Audiitorkontrolli käigus tulevad tihti välja rahavoogude aruande koostamisel tekkivad levinumad vead. Vigade põhjuste leidmiseks tuletame meelde põhimõtted ja reeglid, mille järgi kõnealust aruannet koostatakse ning selgitame võimalike eksimuste kohad.
Aažio ehk ülekurss
Bilansis, raamatupidamise aruandes võib tihti näha omakapitali koosseisus kirjet nimetusega "Aažio", nüüdseks eestipärasemaks muudetud nimega "Ülekurss".
Nii ettevõtjatel kui ka raamatupidajatel on aga vahel jäänud arusaamatuks, mis on ülekurss, millal ja kuidas see tekib, kuidas on määratud selle suurus ning millised on võimalused selle kasutamiseks?
Kuidas muuta aastaaruande kirjutamine nauditavaks tööks
Ühe kevadise kohtumise lõpus uuris kolleeg teisest vabaühendusest, mis tööd mul parajasti veel käsil. "Aastaaruannet kirjutan," vastasin ja sain kaasatundva pilgu. "Ei, see on jumalast tore ülesanne!" ruttasin kinnitama – ning nüüd paistis kolleegi näost juba sulaselge mõistmatus. Sama pilguga vaadatakse mind pea iga kord, mil räägin aastaaruande kokkupanemisest kui huvitavast ja meeldivast tööst.
MTÜ ja aastaaruande lisa seotud osapooled
Küsimus: keda mõeldakse MTÜ puhul lisas seotud osapooled füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust liikmete all?
Majandusaasta aruanne kui ettevõtte visiitkaart
Läheneb aeg, kus äriühingud peavad esitama majandusaasta aruandeid. Paraku jääb vahesl tunne, et aruande koostamine on väiksematele ettevõtetele pigem tüütu ja rahaliselt kulukas kohustus, kuna raamatupidajale on vaja maksta aruande koostamise eest täiendavat töötasu.
Omakapitali miinimumnõue ja netovara taastamine
Mis on ebapiisav omakapital? Kas see on alati probleem? Kuidas seda probleemi lahendada? Kõikidele nendele küsimustele püüab käesolev artikkel üldisemat laadi vastused leida.
Kinnisvarainvesteeringute kajastamine: õiglase väärtuse või soetusmaksumuse meetod?
Kinnisvarainvesteeringute kajastamist õiglase väärtuse meetodil kasutatakse siis, kui investeeringute õiglast väärtust on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata. Muudel juhtudel tuleb kasutada soetusmaksumuse meetodit.
EMTAK tegevusalad. Tegevusala valimine ja muutmine
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) on rahvusvaheliselt ühtlustatud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust.
