Merit
Teisipäev, 23. Jaanuar
 

Kui oled avastanud vea eelmise majandusaasta aruandes, mida siis teha?

Autor
Olga Chirkova
Raamatupidamisteenuste meeskonnajuht
Autor
Egle Vainula
Partner, äritugiteenuste juht, vandeaudiitor

Aeg-ajalt juhtub siiski, et pärast aastaaruande valmimist ja kinnitamist avastatakse eelmise perioodi kohta asjaolusid, mis olid jäänud õigel ajal avastamata, aruandes kajastamata või ebakorrektselt kajastatud. Vea põhjusteks on tavaliselt arvutus- või süsteemiviga, arvestuspõhimõtte ebakorrektne rakendamine, pettus ning info varjamine või tähelepanuta jätmine.

Sealjuures tasub rõhutada, et vead eristuvad muudatustest raamatupidamislikes hinnangutes.

Muudatused raamatupidamislikes hinnangutes on tingitud hinnangu aluseks oleva info piisavusest, usaldusväärsusest ja muutusest ajas, mitte selle info ebakorrektsest kasutamisest.

Viga iseloomustab asjaolu, et kuigi aruande koostamise ajal oli ettevõtte juhtkonnale kättesaadav piisav ja usaldusväärne info, mille alusel oleks saanud koostada korrektseid aruandeid, jäeti see info kasutamata või kasutati ebakorrektselt.

Kas vea leidmisel on vaja raamatupidamise aruannet alati parandada?

Raamatupidamise toimkonna RTJ 1 "Aastaaruande koostamise üldpõhimõtted"  näeb ette, et tagasiulatuvalt peab korrigeerima vaid olulisi vigu. Olulisuse määramisel tuleb lähtuda raamatupidamise olulisuse printsiibist, mille kohaselt on oluline selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Olulisuse hindamisel arvestatakse nii summa suuruse kui informatsiooni olemusega. Sealjuures aga võivad näiteks seotud osapooltega tehtud tehingutes olla olulised ka väiksemad summad, kui teiste tavapäraste tehingute puhul. Ehk, et kokkuvõtvalt, otsuse tegemiseks, kas viga on vaja parandada või mitte, peab juhtkond andma hinnangu, kas tegemist on olulise veaga või mitte.

Näiteks avastab raamatupidaja pärast 20X5. raamatupidamise aastaaruande kinnitamist, et detsembris 20X5 oli ekslikult jäetud tegemata amortisatsioonikulu kanne. Ettevõttel oli põhivara väheolulises summas ning kajastamata amortisatsioonikulu on 100 eurot. Kogu tegevuskulude maht 20X5 aastal oli aga 1,5 miljonit. Tegemist ebaolulise veaga, mistõttu ei tule 20X6. aasta aruandes 20X5. aasta võrdlusandmeid tagasiulatuvalt parandada. Amortisatsioonikulu kajastatakse sellisel juhul 20X6. aasta kuluna.

 

Kuidas parandust teostada?

Olulise vea korral aga parandatakse aruandeaasta aruandes eelmise aruandeperioodi andmeid nii, nagu viga poleks kunagi tehtud. Eelmise perioodi võrdlusandmeid korrigeeritakse vea mõju võrra. Kui oluline viga tehti üle-eelmisel või veel varasemal perioodil, korrigeeritakse vea mõju võrra eelmise perioodi varade, kohustuste ja jaotamata kasumi algsaldosid.

Kui olulise vea mõju eelmise perioodi võrreldavatele andmetele (sh eelmise perioodi algsaldodele) ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, korrigeeritakse varasematesse perioodidesse jääva vea mõju võrra aruandeperioodi varade, kohustiste ja jaotamata kasumi algsaldosid. Kui vea kumulatiivset mõju ei ole võimalik usaldusväärselt määrata ka aruandeperioodi algsaldosid arvestades, parandatakse viga edasiulatuvalt alates esimesest võimalikust kuupäevast.

Seega juba kinnitatud majandusaasta aruandeid muuta ei tule, kogu korrigeerimine tuleb teha jooksva aasta raamatupidamise aastaruandes võrdlusandmetele. Mõned aastad tagasi kehtis nõue, et eelmise perioodi vigade ilmnemisel ning nende parandamisel, tuleb bilansis avalikustada ka kolmanda veeruna võrdlusaasta algsaldod, seda kohustust enam ei ole.

Näiteks 20X7. aastal tuleb ilmsiks, et 20X5. aasta varude jääk inventuuris oli 25 000 euro võrra väiksem kui raamatupidamises kajastatud. Ka hilisemad inventuurid antud viga ei tuvastanud. Antud viga mõjutab seega nii 20X5. kui ka 20X6. aasta aruannet.

 

Juhtkond hindas vea oluliseks ning kõnealune kulu oleks pidanud kajastuma 20X5. aastal, seega tuleb korrigeerida 20X7. aasta aruandes bilansis 20X6. aasta andmeid järgmise kandega:

D Jaotamata kasum 25 000 eurot
K Varud                   25 000 eurot

Eelmiste perioodide oluliste vigade avastamise korral tuleb alati aastaaruande lisades avalikustada:

  • olulise vea kirjeldus;
     
  • vea korrigeerimise mõju käesoleva aruandeperioodi ning kõikide aruandes esitatud võrdlusperioodide bilansi- ja kasumiaruande kirjetele;
     
  • kui viga ei ole tagasiulatuvalt korrigeeritud, sest selle mõju eelmistele perioodidele ei olnud võimalik usaldusväärselt määrata, siis tuleb esitada olukorra põhjendus, kirjeldada vea korrigeerimise viisi ja märkida kuupäev.

Ettevõtjaportaali taksonoomia vormil on vigasid võimalik avalikustada Lisas 1 Arvestuspõhimõtete koosseisus olevas selleks eraldi ette nähtud lahtris (vt all olevat joonist).

Ette võib aga tulla olukordi, kus juba kinnitatud majandusaasta aruanne on nii vale, et lihtsam on koostada uus aruanne. Või siis ettevõtte juhtkond on hinnanud, et selgunud viga on vaja aruannete lugejatele kiiremini avalikustada. Vastavalt Ettevõtjaportaali juhendile tuleb sellisel juhul alustada uue aruande lisamisega vajutades nupul "Lisa uus aruanne" ning seejärel valida õige majandusaasta periood. Seejärel küsimusele, kas soovite esitada kordusaruannet, valides "Jah", kuvatakse Teile juba eelmisel korral sisestatud andmed, mida saab täiendada ja muuta, uuesti genereerida lõpliku PDF aruande. Seejärel tuleb aruanne uuesti allkirjastada ning registrile esitada. 

  • Autorid: Olga Chirkova, Raamatupidamisteenuste meeskonnajuht,
  • Egle Vainula, Partner, äritugiteenuste juht, vandeaudiitor
  • Allikas: BDO Eesti AS
Maksuvaba tulu

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse tingimused (alates 2016 aastaaruanne) 03.01.2018

    RMP.ee toimetus on koostanud ülevaatliku tabeli auditi ja üle­vaatuse kohustuslikkuse tingimus­test, mida on kohustuslik jälgida majandusaastatel, mis algasid 01.01.2016 ja hiljem. Audit on kohustuslik, kui järgnevast kolmest kriteeriumist kaks on ületatud: käive 4 miljonit eurot, varad 2 miljon eurot, töötajaid 60; või kui järgnevast kolmest kriteeriumist üks on ületatud: käive 12 miljonit eurot, varad 6 miljonit eurot, töötajaid 180.
    Loe edasi..

  • Kas arvestustava vahetus võib olla päästerõngas kehvas seisus olevale ettevõttele? 18.12.2017

    Kui ettevõtte majanduslik seis toob omanikule majandusaasta aruannet vaadates murekortsu laubale, leitakse sageli, et on õige aeg vahetada arvestustava.
    Loe edasi..

  • Varude inventuuri meelespea 18.12.2017

    Aasta lõpp on lähenemas ja ettevõtetes kogub hoogu inventuuride ettevalmistamine. Sageli tundub, et inventuuride korrektne ja sujuv läbiviimine on ainult raamatupidajate tüütu kohustus, mis mõneks tunniks või päevaks ettevõtte tegevust takistab. Tegelikult ei ole inventuur ainult raamatupidajate mure ning olulistele asjadele rõhku pannes saab inventuure efektiivsemalt ja mõistlikumalt korraldada.
    Loe edasi..

  • Audiitori soovitused majandusaasta lõpetamiseks 12.12.2017

    Saabuva kalendriaasta lõpuga jõuab suure enamuse Eesti ettevõtete ja raamatupidajate jaoks lõpule ka järjekordne majandusaasta.
    Loe edasi..

  • Uus IFRS 15 muudab müügitulu kajastamise põhimõtteid 11.12.2017

    Müügitulu kajastamise põhimõtteid käsitleva standardi muudatuse peamine eesmärk on vähendada erinevatest müügitulu standarditest tulenevaid valikuvõimalusi tulu kajastamisel
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Regionaalhaigla
  • Denim
  • cash on
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
251976  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
99  Koolitust
22940  Artiklit
52265  Registreerunud kasutajat
36061  Nädalakirja tellijat
33289  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017