Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Kui oled avastanud vea eelmise majandusaasta aruandes, mida siis teha?

Autor
Olga Chirkova
BDO Eesti AS raamatupidamisteenuste meeskonnajuht
Autor
Egle Vainula
BDO Eesti AS partner, äritugiteenuste juht, vandeaudiitor

Aeg-ajalt juhtub siiski, et pärast aastaaruande valmimist ja kinnitamist avastatakse eelmise perioodi kohta asjaolusid, mis olid jäänud õigel ajal avastamata, aruandes kajastamata või ebakorrektselt kajastatud. Vea põhjusteks on tavaliselt arvutus- või süsteemiviga, arvestuspõhimõtte ebakorrektne rakendamine, pettus ning info varjamine või tähelepanuta jätmine.

Sealjuures tasub rõhutada, et vead eristuvad muudatustest raamatupidamislikes hinnangutes.

Muudatused raamatupidamislikes hinnangutes on tingitud hinnangu aluseks oleva info piisavusest, usaldusväärsusest ja muutusest ajas, mitte selle info ebakorrektsest kasutamisest.

Viga iseloomustab asjaolu, et kuigi aruande koostamise ajal oli ettevõtte juhtkonnale kättesaadav piisav ja usaldusväärne info, mille alusel oleks saanud koostada korrektseid aruandeid, jäeti see info kasutamata või kasutati ebakorrektselt.

Kas vea leidmisel on vaja raamatupidamise aruannet alati parandada?

Raamatupidamise toimkonna RTJ 1 "Aastaaruande koostamise üldpõhimõtted"  näeb ette, et tagasiulatuvalt peab korrigeerima vaid olulisi vigu. Olulisuse määramisel tuleb lähtuda raamatupidamise olulisuse printsiibist, mille kohaselt on oluline selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Olulisuse hindamisel arvestatakse nii summa suuruse kui informatsiooni olemusega. Sealjuures aga võivad näiteks seotud osapooltega tehtud tehingutes olla olulised ka väiksemad summad, kui teiste tavapäraste tehingute puhul. Ehk, et kokkuvõtvalt, otsuse tegemiseks, kas viga on vaja parandada või mitte, peab juhtkond andma hinnangu, kas tegemist on olulise veaga või mitte.

Näiteks avastab raamatupidaja pärast 20X5. raamatupidamise aastaaruande kinnitamist, et detsembris 20X5 oli ekslikult jäetud tegemata amortisatsioonikulu kanne. Ettevõttel oli põhivara väheolulises summas ning kajastamata amortisatsioonikulu on 100 eurot. Kogu tegevuskulude maht 20X5 aastal oli aga 1,5 miljonit. Tegemist ebaolulise veaga, mistõttu ei tule 20X6. aasta aruandes 20X5. aasta võrdlusandmeid tagasiulatuvalt parandada. Amortisatsioonikulu kajastatakse sellisel juhul 20X6. aasta kuluna.

 

Kuidas parandust teostada?

Olulise vea korral aga parandatakse aruandeaasta aruandes eelmise aruandeperioodi andmeid nii, nagu viga poleks kunagi tehtud. Eelmise perioodi võrdlusandmeid korrigeeritakse vea mõju võrra. Kui oluline viga tehti üle-eelmisel või veel varasemal perioodil, korrigeeritakse vea mõju võrra eelmise perioodi varade, kohustuste ja jaotamata kasumi algsaldosid.

Kui olulise vea mõju eelmise perioodi võrreldavatele andmetele (sh eelmise perioodi algsaldodele) ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, korrigeeritakse varasematesse perioodidesse jääva vea mõju võrra aruandeperioodi varade, kohustiste ja jaotamata kasumi algsaldosid. Kui vea kumulatiivset mõju ei ole võimalik usaldusväärselt määrata ka aruandeperioodi algsaldosid arvestades, parandatakse viga edasiulatuvalt alates esimesest võimalikust kuupäevast.

Seega juba kinnitatud majandusaasta aruandeid muuta ei tule, kogu korrigeerimine tuleb teha jooksva aasta raamatupidamise aastaruandes võrdlusandmetele. Mõned aastad tagasi kehtis nõue, et eelmise perioodi vigade ilmnemisel ning nende parandamisel, tuleb bilansis avalikustada ka kolmanda veeruna võrdlusaasta algsaldod, seda kohustust enam ei ole.

Näiteks 20X7. aastal tuleb ilmsiks, et 20X5. aasta varude jääk inventuuris oli 25 000 euro võrra väiksem kui raamatupidamises kajastatud. Ka hilisemad inventuurid antud viga ei tuvastanud. Antud viga mõjutab seega nii 20X5. kui ka 20X6. aasta aruannet.

 

Juhtkond hindas vea oluliseks ning kõnealune kulu oleks pidanud kajastuma 20X5. aastal, seega tuleb korrigeerida 20X7. aasta aruandes bilansis 20X6. aasta andmeid järgmise kandega:

D Jaotamata kasum 25 000 eurot
K Varud                   25 000 eurot

Eelmiste perioodide oluliste vigade avastamise korral tuleb alati aastaaruande lisades avalikustada:

  • olulise vea kirjeldus;
     
  • vea korrigeerimise mõju käesoleva aruandeperioodi ning kõikide aruandes esitatud võrdlusperioodide bilansi- ja kasumiaruande kirjetele;
     
  • kui viga ei ole tagasiulatuvalt korrigeeritud, sest selle mõju eelmistele perioodidele ei olnud võimalik usaldusväärselt määrata, siis tuleb esitada olukorra põhjendus, kirjeldada vea korrigeerimise viisi ja märkida kuupäev.

Ettevõtjaportaali taksonoomia vormil on vigasid võimalik avalikustada Lisas 1 Arvestuspõhimõtete koosseisus olevas selleks eraldi ette nähtud lahtris (vt all olevat joonist).

Ette võib aga tulla olukordi, kus juba kinnitatud majandusaasta aruanne on nii vale, et lihtsam on koostada uus aruanne. Või siis ettevõtte juhtkond on hinnanud, et selgunud viga on vaja aruannete lugejatele kiiremini avalikustada. Vastavalt Ettevõtjaportaali juhendile tuleb sellisel juhul alustada uue aruande lisamisega vajutades nupul "Lisa uus aruanne" ning seejärel valida õige majandusaasta periood. Seejärel küsimusele, kas soovite esitada kordusaruannet, valides "Jah", kuvatakse Teile juba eelmisel korral sisestatud andmed, mida saab täiendada ja muuta, uuesti genereerida lõpliku PDF aruande. Seejärel tuleb aruanne uuesti allkirjastada ning registrile esitada. 

  • Autorid: Olga Chirkova, BDO Eesti AS raamatupidamisteenuste meeskonnajuht,
  • Egle Vainula, BDO Eesti AS partner, äritugiteenuste juht, vandeaudiitor
  • Allikas: BDO Eesti AS
Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Parkimistasu ettevõtte telefoniteenuste arvel 10.07.2018

    Kas kanda ettevõtte telefoniteenuste arvel kajastuv parkimistasu ettevõtte kuludesse või nõuda töötajalt sisse, kui ettevõte autot ei oma?
    Loe edasi..

  • Raamatupidaja roll riigihangetega seotud sisekontrolli loomisel ja täiustamisel 20.06.2018

    Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud reeglistikku järgides. Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.Selleks et ehitada üles toimiv sisekontrolli süsteem, tuleb mõista kehtivaid reegleid ja seada eesmärgid, millele süsteem peaks vastama, ning määratleda, millist infot on vaja koguda. Oluline hangetega seonduva sisekontrolli juures on ka huvide konfliktide vältimine.Kõige olulisem aspekt, mida sisekontrolli süsteemilt oodata, on see, et ükski vajalik hange ei jääks korraldamata. Kui ostud on juba tehtud, siis tagantjärgi hanget korraldada ei saa.
    Loe edasi..

  • Tehingute arvestusvaluuta 12.06.2018

    Eestis registreeritud juriidiline isik esitab arve osutatud teenuse või müüdud kauba eest Leedus registreeritud juriidilisele isikule. Kas arve peab olema väljastatud eurodes või võib olla ka Rootsi kroonides?
    Loe edasi..

  • Raamatupidamisreeglid täna ja homme 29.05.2018

    Majandusaasta lõpust on nüüdseks juba enam kui neli kuud möödunud ja paras aeg on veelkord meelde tuletada aruande koostamise alused ning üle vaadata olulisemad muudatused, mis aruannet mõjutada võivad. Toome välja mõne olulisema reegli, mida raamatupidamise aastaaruannete koostamisel meeles pidada. Meeldetuletuseks – Eestis on ettevõtjatel seaduse järgi kohustus korraldada raamatupidamise aastaaruanded kas lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist või Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Valiku tegemist kitsendavad seadusest tulenevad nõuded, kuid seda artikkel pikemalt ei käsitle.Raamatupidamise toimkonna juhendite uued redaktsioonid kehtestati 22. detsembril 2017 rahandusministri määrusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2018.
    Loe edasi..

  • Kas raamatupidaja on andmete töötleja? 29.05.2018

    25. mai jõustus uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus - GDPR (General Data Protection Regulation). Küsimus: kas raamatupidaja on andmete töötleja?  Vastab advokaadibüroo Rödl ja Partner vandeadvokaat  Alice Salumets ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • swissotel
  • epood
  • Dokumendinaidised
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017