Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Laenukasutuskulude kapitaliseerimine ja sisemine intressimäär

Aprilli keskpaigas toimunud raamatupidajate konverentsil “Kevadmissioon 2018” oli teiste hulgas kuulajate ees ka Grant Thornton Baltic OÜ juhtiv partner Matti Nõmmiste, kes kõneles laenukasutuskuludest, nende kapitaliseerimisest ja sisemisest intressimäärast. Laenukulutusi käsitletakse juhenditest, mis räägivad varadest (RTJ 3, RTJ 4, RTJ 5, IAS 23), v.a need, mis puudutavad varade kajastamist õiglases väärtuses.

Laenukasutuse kulutused on intressikulud ja kõik muud kulutused, mis tehakse eesmärgil, et kaasata ettevõttesse võõrkapitali. Lihtsamalt väljendatuna on need laenukasutuse kulutused, mida ettevõte peab tegema, et kaasata oma tegevusse välisvahendeid, märkis ettekandja. Laenukasutuse kulud võiva olla intressikulu, lepingutasu (ei pruugi laenu enda ja intressi suhtes olla marginaalne), võlakirjade emiteerimise tasu jms.

Laenukulutusi võib kapitaliseerida selliste varade puhul, mida valmistatakse pikema perioodi (pikemaks perioodiks loetakse ühte aastat) jooksul ja seda protsessi rahastatakse võõrkapitaliga (laen, võlakirjad jms).

Laenukulutusi ei saa kapitaliseerida, kui varade tekitamise või ehitamise periood on lühike (lühem kui üks aasta) või kui varad soetatakse juba sellises vormis, et neid on võimalik ettenähtud eesmärgil kasutada (nt ostetakse laenuga hoone ja laenulepingus on kirjas ka intress, siis seda intressi ei saa kapitaliseerida).

Laenukasutuse kulusid ei saa kapitaliseerida, kui vara hinnatakse õiglases väärtuses (nt bioloogilised varad kinnisvarainvesteeringud). Nende kulutuste kapitaliseerimine ei ole kohustus vaid võimalus. Kulude kapitaliseerimise puhul tasub hinnata, kas laenukulutus on oluline või kas see võiks halvendada ettevõtte seisu, märkis Matti Nõmmiste oma ettekande käigus.

Kapitaliseeritakse otseselt objekti ehitamiseks võetud laenukulusid, mis kajastatakse osana varaobjekti soetusmaksumusest, konkreetse objekti tegemiseks võetud laenu puhul. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse kuluna perioodil, mil need tekivad.

Varaobjekti laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse kuupäeval, mil esmakordselt on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • ettevõttel esineb varaobjektiga seotud väljaminekuid (alustab vara tootmist, ehitamist);
  • ettevõttel esineb laenukasutuse kulutusi;
  • ettevõte võtab ette tegevusi, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks.

Teatud tingimustel tuleb laenukulutuste kapitaliseerimise peatada, nt kui varaobjekti ehitamist, valmistamist ei toimu. Sel perioodil tekkivaid laenukulusid loetakse osaliselt valmis vara hoidmise kuludeks ja neid ei kapitaliseerita.

Teatud tingimustel ei pea laenukulutusi kajastama kasumiaruandes. Näiteks ehitatakse üle Emajõe silda, mille ehitus toimub pikema perioodi jooksul. Kevadel on üleujutus ja ehitustegevus peatatakse suurveeajaks. Seda loetakse perioodiks, mille puhul ei ole kohustust lõpetada intresside kapitaliseerimine, vaid seda võib jätkata. Kui nüüd kõik objektiivsed asjaolud, mis tegevust takistasid, on ära langenud, siis jätkatakse tavapärase ehitustegevusega. Oluline on hinnata objektiivseid tingimusi, mis takistavad varaobjekti valmistamist, tõi ettekandja välja.

Kui kogu vara on kasutus- või müügivalmis ja tegevused selleks on lõppenud, siis lõpetatakse ka laenukasutuse kulude kapitaliseerimine. Vara valmidusse viimine loetakse lõppenuks, kui varaobjekt on valmis, st vara füüsiline valmistamine on lõppenud, isegi kui mingid väiksed puudused on jäänud veel täita.

Varude puhul laenukasutuse kulusid ei kapitaliseerita. Üldjuhul laenukasutuse kulutusi varude soetusmaksumuse hulka ei arvestata, v.a kui on tegemist pikemaajaliste protsessidega, nt laevade ehitus.

Laenukasutuse kulutusi on lubatud soetusmaksumusele lisada, kui 

  • varude valmistamine toimub pikema aja vältel,
  • seda finantseeritakse võõrkapitaliga,
  • kulutuste mõju varude soetusmaksumusele on oluline.

Sisemine intressimäär

Sisemine intressimäär on kohustise tänane bilansiline väärtus ehk tegelik intressimäär, millega finantsvarast või -kohustisest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või -kohustise hetke bilansiline maksumus.

Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või -kohustisega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi (nt lepingutasud), üle- ja alakursse, märkis ettekandja loengu raames.

Tehingukulutused on sellised kulud, mida muidu ei oleks finantsvara või -kohustise ostuks, emiteerimiseks või müügiks teinud.

Sisemine intressimäär ei pruugi olla number, mis on kirjas lepingus, see on intress, millega tuleviku rahavoogusid diskonteerides, saame vara tänase bilansilise väärtus, tõi ettekandja välja.

Laenude puhul mõjutavad sisemise intressimäära arvestust põhiliselt ainult tehinguga seotud kulutused. Kui need on suhteliselt ebaolulised, on laenu sisemine intressimäär lähedane tema nominaalsele intressimäärale ja sisemise intressimäära arvestust ei ole vaja teha. Kui tehingutasud on olulised või algselt saadud summa erineb tagasimaksmisele kuuluvast summast, tuleb arvutus sisemise intressimäära leidmiseks teha ka laenude puhul.

Võlakirjade puhul on tavaliselt tegemist mitme elemendiga ja tuleb vaadata, kas intressi numbrid võivad olla erinevad ning kas kanda need kohe kulusse või jagada lineaarselt perioodi peale või läbi sisemise intressimäära.

Konsolideerimise kursus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Parkimistasu ettevõtte telefoniteenuste arvel 10.07.2018

    Kas kanda ettevõtte telefoniteenuste arvel kajastuv parkimistasu ettevõtte kuludesse või nõuda töötajalt sisse, kui ettevõte autot ei oma?
    Loe edasi..

  • Raamatupidaja roll riigihangetega seotud sisekontrolli loomisel ja täiustamisel 20.06.2018

    Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud reeglistikku järgides. Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.Selleks et ehitada üles toimiv sisekontrolli süsteem, tuleb mõista kehtivaid reegleid ja seada eesmärgid, millele süsteem peaks vastama, ning määratleda, millist infot on vaja koguda. Oluline hangetega seonduva sisekontrolli juures on ka huvide konfliktide vältimine.Kõige olulisem aspekt, mida sisekontrolli süsteemilt oodata, on see, et ükski vajalik hange ei jääks korraldamata. Kui ostud on juba tehtud, siis tagantjärgi hanget korraldada ei saa.
    Loe edasi..

  • Tehingute arvestusvaluuta 12.06.2018

    Eestis registreeritud juriidiline isik esitab arve osutatud teenuse või müüdud kauba eest Leedus registreeritud juriidilisele isikule. Kas arve peab olema väljastatud eurodes või võib olla ka Rootsi kroonides?
    Loe edasi..

  • Raamatupidamisreeglid täna ja homme 29.05.2018

    Majandusaasta lõpust on nüüdseks juba enam kui neli kuud möödunud ja paras aeg on veelkord meelde tuletada aruande koostamise alused ning üle vaadata olulisemad muudatused, mis aruannet mõjutada võivad. Toome välja mõne olulisema reegli, mida raamatupidamise aastaaruannete koostamisel meeles pidada. Meeldetuletuseks – Eestis on ettevõtjatel seaduse järgi kohustus korraldada raamatupidamise aastaaruanded kas lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist või Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Valiku tegemist kitsendavad seadusest tulenevad nõuded, kuid seda artikkel pikemalt ei käsitle.Raamatupidamise toimkonna juhendite uued redaktsioonid kehtestati 22. detsembril 2017 rahandusministri määrusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2018.
    Loe edasi..

  • Kas raamatupidaja on andmete töötleja? 29.05.2018

    25. mai jõustus uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus - GDPR (General Data Protection Regulation). Küsimus: kas raamatupidaja on andmete töötleja?  Vastab advokaadibüroo Rödl ja Partner vandeadvokaat  Alice Salumets ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • swissotel
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017