Majandusaasta aastaaruande esitamisega ja kasumi jaotamisega seotud muudatused äriseadustikus 2015

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Äriseadustikus leidsid 2015. aastal aset mitmed muudatused, mõnda neist tasub teada ja arvesse võtta osanike või aktsionäride üldkoosolekul, kus otsustatakse 31.12.2015 lõppeva majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 

Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise seisukohast on olulisemad muudatused järgnevad: 

  • Tekitati täiendav piirang kasumi jagamisele kui äriühingul on bilansis amortiseerimata (kuludesse kandmata) arenguväljaminekute jääk:  

Osaühingutel § 157.  Väljamaksete tegemine lõige (31)

Aktsiaseltsidel § 335.  Kasumi jaotamise otsus lõige (12

Kui ühing kapitaliseerib immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid ja arendusväljaminekud ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega. [RT I, 30.12.2015, 4 – jõust. 01.01.2016] NB! vt lisaks ka RTJ 5 p. 37-41

Tähelepanu tasub ka pöörata sõnastuses kohale "…reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks,…" – seega eksisteerivad reservid, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks.

Seega, kui äriühing plaanib immateriaalse põhivarana kapitaliseerida (st bilanssi üles võtta ja mitte tekkimisel kohe kuludesse kirjendada) arendustegevusega seotud väljaminekuid ja need arendusväljaminekud ei ole majandusaasta lõpuks täielikult amortiseeritud, tuleb omanikel arvestada arendusväljaminekute jäägi võrra väiksemate dividendidega. Erandiks on juhud, kus reservide (mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks) ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega. 

Näide: Kahe osaühingu immateriaalse põhivarana kapitaliseeritud arendusväljaminekute jääkväärtus 31.12.201X seisuga bilansis on mõlemal 15 000 eurot. Jaotuskõlbuliku kasumi arvutamine toimub alljärgnevalt (eeldusel, et muid täiendavaid piiranguid ei eksisteeri): 

 

Variant I

Variant II

Reservid (mida võimalik kasutada kasumi jaotamiseks)    A    0 EUR 5000 EUR
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum    B 1500 EUR –3500 EUR
Aruandeaasta kasum    C 15000 EUR 13500 EUR
Arendusväljaminekute jääkväärtus    D –15000 EUR –15000 EUR
Osanike jaotuskõlbulik kasum (brutodividend) (A+B+C+D)                  1 500 EUR 0 EUR
  • Eestis konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud välismaise emaettevõtjaga äriühingud, peavad äriregistrile esitama lisaks ka emaettevõtja (auditeeritud) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande.

Osaühingutel § 179.  Aruannete kinnitamine (42)

Aktsiaseltsidel § 334.  Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile (21)

Raamatupidamise seaduse § 29 lõike 5 või 6 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud äriühing peab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitama äriregistrile emaettevõtja koostatud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet ega vandeaudiitori aruannet ei pea äriregistrile esitama, kui emaettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik.

[RT I, 30.12.2015, 4 – jõust. 01.01.2016]

NB! Kõiki konsolideerimiskohustusest vabastamise erandeid vaata RPS §29.

Lõiked 5 ja 6 fikseerivad välismaise emaettevõtja miinimumosalusena vähemalt 90%

Põhiline osa Äriseadustikus asetleidnud aastaaruandega mitte nii otseselt seotud muudatustest puudutas osaühinguid. Sealhulgas näiteks on nüüdseks võimalik põhikirja täpsustamise järgselt: 

  • Välja lasta eri liiki (erinevate õigustega) osasid – sedakaudu on võimalik tekitada erisusi osanike hääleõiguses ning õigustes kasumile jmt.;
  • Osa jagamine ning vaid osa osast tagatisena pantimine;
  • Osaühingu poolt oma osa omandada või tagatiseks võtta nimiväärtuses, mis ei ületa 1/3 osakapitalist (varasemalt kuni 1/10);
  • Osakapitali tingimuslik suurendamine kuni 1/2 võrra. Selline tingimuslik suurendamine võimaldab kasutada osakapitali suurendamise instrumendina vahetusvõlakirju või näiteks ka tulemustasustamiseks (juhtkonna) osapõhiseid optsioone.

  

 

Allikas:  BDO Eesti

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll