Merit Tarkvara
Neljapäev, 19. Juuli
 

Majandusaasta aruande koostamise erinevad etapid

12.06.2013  (uuendatud 20.03.2018)

Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja ettevõtte liigitusest lähtuvalt tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile.

Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Majandusaasta tähtajad määrad sina ise oma ettevõtte põhikirjas.

Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab kuute etappi:

  1. raamatupidamise aastaaruande koostamine;
  2. tegevusaruande koostamine;
  3. majandusaasta aruande heakskiitmine;
  4. audiitorkontroll;
  5. majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine;
  6. majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
 

1. Raamatupidamise aastaaruande koostamine

Raamatupidamise seaduse muudatustega jagatakse ettevõtted aruandepäeva näitajate ja avaliku huvi määra alusel erinevatesse kategooriatesse. Vastavalt nendele kategooriatele on kehtestatud Eesti finantsaruandluse standarditega ka erinevad nõuded koostatavale majandusaasta aruandele.

Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust, rahavoogusid ja selles avaldatakse asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.

Vastavalt raamatupidamise seadusele võivad mikro- ja väikeettevõtjad alates 01.01.2016 ja hiljem algavate majandusaastate kohta koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja võib koostada soovi korral ka väikeettevõtja lühendatud või täismahus aastaaruande.

Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb kahest põhiaruandest: lühike bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 3 lisa. Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet, ei pea koostama tegevusaruannet.

Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt 15st lisast.

Täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (nt euro, tuh. euro).

Bilanss

Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). 

Äriühingu finantsseisundit   peegeldab bilansi valem:
Aktiva  ehk  varad =  Passiva ehk  kohustised ja omakapital

Varad jagunevad käibevaradeks  ja põhivaradeks.

Kohustised jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustisteks.
Omakapital näitab omanike paigutust, s-h ka väljavõtmata osalust ehk jaotamata kasumit.

Majandustehingute toimel võib  bilansi üldmaht väheneda, suureneda või jääda muutumatuks. Aga pea meeles − iga majandustehingu toimumise järel jääb bilanss alati tasakaalu ehk aktiva = passiva.

Kasumiaruanne

Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest.
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises.

Seega kasumiaruande skeem 1 on kululiigipõhine  ja skeem 2 funktsioonipõhine aruanne.

Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse:

  • põhiäritegevuse tulud-kulud
  • muu äritegevuse tulud-kulud
  • finantstegevuse tulud kulud
  • ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt).

Rahakäibe aruanne ehk rahavoogude aruanne

Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.

Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste aruandes kajastate aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Teil tuleb eraldi aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

Raamatupidamise aastaaruande lisad:

Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama:

  • selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud;
  • aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
  • selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
  • muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.
     

2. Tegevusaruande koostamine

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohi unustada kirja panemast ka seda, mis on teie põhitegevus, mis kõrvaltegevused.

Juhul, kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud/võetakse ette selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.

Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).
 

3. Audiitorkontroll või ülevaatus

Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis.

Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus

Aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Teistele raamatupidamiskohustuslastele on raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik juhul, kui aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Tingimused
Audit Ülevaatus
müügitulu või tulu 4 000 000 eurot 1 600 000 eurot
varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot  800 000 eurot
keskmine töötajate arv 50 inimest 24 inimest


Audit on ka kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

Tingimused alates 01.01.2016 Audit Ülevaatus
müügitulu või tulu 12 000 000 eurot 4 800 000 eurot
varad bilansipäeva seisuga kokku  6 000 000 eurot 2 400 000 eurot
keskmine töötajate arv 180 inimest 72 inimest


Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik:

  • aktsiaseltsile,
  • Riigikontrollile,
  • riigiraamatupidamiskohustuslasele,
  • kohaliku omavalitsuse üksusele,
  • avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
  • sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, 
  • sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses,
  • testamendi alusel asutatud sihtasutusele, 
  • sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest.


Auditi korraldamine


Auditit korraldab sõltumatu hindaja ehk Eesti audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik. Ettevõtte üldkoosolek nimetab audiitori(d), määrab audiitorite arvu, tasustamise korra ning volituste tähtaja. Audiitori nimetamiseks on temalt vaja küsida kirjalikku nõusolekut. Enne auditi läbiviimist tuleb audiitoriga sõlmida leping.

Osapoolte vastutus

Audiitor on kohustatud hoidma saladuses auditeerimise käigus teatavaks saanud andmeid ja ta vastutab oma kutsetegevusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Samas ei vabasta allkirjastatud audit ettevõtet ja selle juhatust vastutusest raamatupidamisaruande sisu eest.

Kui auditeerimine on ettevõttes läbi viidud ja audiitor on vormistanud kirjaliku allkirjastatud hinnangu, tuleb see lisada majandusaasta aruandele.

Majandusaasta aruandele tuleb lisada ka audiitori järeldusotsus, kui auditi tegemine teie ettevõttele on kohustuslik. 

4. Majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse ja ettepaneku tegemine

Aruande esitamise etapis on võimalik valida ja täita ka kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek või otsus.

NB! Kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse võib esitada ka koos järgmise majandusaasta aruandega, kui otsus võetakse vastu pärast majandusaruande esitamist.

5. Majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks

Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Aruande saate esitada elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.

Aruande esitamisel kuvatakse teile kõik teie registritesse kantud load ja teated ning peate kinnitama, et olete täitnud seaduses sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad. Enne andmete kinnitamist kontrollige majandustegevuse registris olevad andmed üle ja veenduge nende õigsuses. Kui registriandmetes on ebatäpsusi, esitage andmete muutmiseks teate.

Kordusaruande esitamine

Kui esitatud aruandes leiate puudusi või on registriosakond on teinud puuduste kohta määruse, siis on võimalik esitada aruanne uuesti.

Kordusaruande esitamiseks tuleb alustada uuesti majandusaasta aruande esitamisega valides esitatavate aruannete vaates nupule "Lisa uus aruanne". Kui valides majandusaasta perioodi, mille kohta on juba aruanne esitatud, küsitakse kas soovite esitada kordusaruannet. Nõustudes, kuvatakse Teile juba eelmisel korral sisestatud andmed, mida saab täiendada ja muuta, uuesti genereerida lõpliku PDF aruande. Seejärel tuleb aruanne uuesti allkirjastada ning registrile esitad.

Majandusaasta aruanne on äriregistri kaudu avalikkusele kättesaadav ja seega on see äriühingu visiitkaart.

Kasutatud materjalid: eas.ee, eesti.ee, rik.ee.

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Parkimistasu ettevõtte telefoniteenuste arvel 10.07.2018

    Kas kanda ettevõtte telefoniteenuste arvel kajastuv parkimistasu ettevõtte kuludesse või nõuda töötajalt sisse, kui ettevõte autot ei oma?
    Loe edasi..

  • Raamatupidaja roll riigihangetega seotud sisekontrolli loomisel ja täiustamisel 20.06.2018

    Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud reeglistikku järgides. Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.Selleks et ehitada üles toimiv sisekontrolli süsteem, tuleb mõista kehtivaid reegleid ja seada eesmärgid, millele süsteem peaks vastama, ning määratleda, millist infot on vaja koguda. Oluline hangetega seonduva sisekontrolli juures on ka huvide konfliktide vältimine.Kõige olulisem aspekt, mida sisekontrolli süsteemilt oodata, on see, et ükski vajalik hange ei jääks korraldamata. Kui ostud on juba tehtud, siis tagantjärgi hanget korraldada ei saa.
    Loe edasi..

  • Tehingute arvestusvaluuta 12.06.2018

    Eestis registreeritud juriidiline isik esitab arve osutatud teenuse või müüdud kauba eest Leedus registreeritud juriidilisele isikule. Kas arve peab olema väljastatud eurodes või võib olla ka Rootsi kroonides?
    Loe edasi..

  • Raamatupidamisreeglid täna ja homme 29.05.2018

    Majandusaasta lõpust on nüüdseks juba enam kui neli kuud möödunud ja paras aeg on veelkord meelde tuletada aruande koostamise alused ning üle vaadata olulisemad muudatused, mis aruannet mõjutada võivad. Toome välja mõne olulisema reegli, mida raamatupidamise aastaaruannete koostamisel meeles pidada. Meeldetuletuseks – Eestis on ettevõtjatel seaduse järgi kohustus korraldada raamatupidamise aastaaruanded kas lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist või Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Valiku tegemist kitsendavad seadusest tulenevad nõuded, kuid seda artikkel pikemalt ei käsitle.Raamatupidamise toimkonna juhendite uued redaktsioonid kehtestati 22. detsembril 2017 rahandusministri määrusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2018.
    Loe edasi..

  • Kas raamatupidaja on andmete töötleja? 29.05.2018

    25. mai jõustus uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus - GDPR (General Data Protection Regulation). Küsimus: kas raamatupidaja on andmete töötleja?  Vastab advokaadibüroo Rödl ja Partner vandeadvokaat  Alice Salumets ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal koolitusi

Koolitus Kuupäev Linn Korraldaja
Konsolideerimisest praktiliselt ja põhjalikult 22.11.2018 Tallinn RMP Eesti
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIn
  • saku metall
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256895  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
94  Koolitust
22180  Artiklit
52783  Registreerunud kasutajat
36227  Nädalakirja tellijat
33348  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017