Eelmisel nädalal andis justiitsministeerium teada, et esimeseks juuni nädalaks oli esitanud oma majandusaasta aruande 20% ettevõtetest, sihtasutustest ja mittetulundusühingutest. Varasema kogemuse baasil on justiitsministeerium prognoosinud samas, et 20% ettevõtetest ei esitagi üldse majandusaasta aruannet. Et tulevikus seda % vähendada, plaanitakse aruannete esitamise tõhustamiseks alates 2016. aasta algusest viia kontroll aruannete esitamise üle maksu- ja tolliameti haldusalasse.
Võttes arvesse, et ettevõtetel on kuus kuud aega aruannete esitamiseks, on paslik siinkohal meelde tuletada majandusaasta aruande koostamise tähtajad ning anda mõned nõuanded aruannete koostamiseks.
Ettevõte peab esitama äriregistrile majandusaasta aruande 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Suurel osal ettevõtetel kattub majandusaasta kalendriaastaga ning seega tuleb nendel ettevõtetel esitada 2014. majandusaasta aruanne hiljemalt 30. juuniks 2015. aastal. Aruande periood võib olla ka pikem kui 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 18 kuud. Näiteks on pikem majandusaasta lubatud alustavatel ettevõtetel, mis registreeritakse peale 1. juulit. Ehk et kui ettevõte asutati 23. augustil 2014. aastal, siis see ettevõte 2014. aasta aruannet koostama ei pea (aga võib, kui ta seda soovib). Ettevõte võib selle asemel koostada aruande 23.08.2014–31.12.2015 perioodi kohta ning sel juhul peab aruande esitama hiljemalt 30. juuniks 2016. aastal. Eraldi rõhutamist väärib asjaolu, et aruanne tuleb esitata ka kõigil neil ettevõtetel, millel tegevus aruandeperioodi jooksul puudus.
Raamatupidamise korraldamise eest ning ühtlasi ka majandusaasta aruande esitamise eest vastutab juhatus. Raamatupidajale aruande koostamise üleandmine ei vähenda juhatuse liikme(te) vastutust. Oma kogemusele toetudes soovitame juhatuse liikmetel süveneda kõigisse aruandes kajastatud numbritesse täie tõsidusega ning kui mingi number on arusaamatu, kindlasti küsida oma raamatupidaja käest täiendavaid selgitusi. Hea raamatupidaja oskab täpselt selgitada, mis ühe või teise numbri taga kajastub. Selge ja arusaadava finantsaruande koostamise tagab tihe suhtlus raamatupidajaga ning tema kursis hoidmine oma ettevõtte kõigi tegevuste ja tehingutega. Kui kahtlete kas mõnda algdokumenti raamatupidaja vajab, siis kindlasti suhelge raamatupidajaga. Meie selge soovitus on raamatupidajale viia pigem rohkem kui vähem tehinguid puudutavaid dokumente.
Hea näitena tooksin siinkohal ühe kogemuse, kus ettevõtte juht pöördus BDO poole murega, et ta ei ole kindel, et raamatupidaja on kõiki tema tehinguid õigesti kajastanud. Peale seda kui olime võtnud äriregistrist välja juba esitatud aastaaruande ning võrrelnud seda meile esitatud lepingute ja algdokumentidega, selgus, et ettevõtte kasum oleks pidanud olema 3,5 miljonit aruandes kajastatud 300 000 euro asemel. Näide on küll natuke ekstreemne, kuid siiski piisavalt kõnekas, et selgitada, kui oluline on pädev raamatupidaja ning tihe koostöö raamatupidaja ja ettevõtte juhi vahel.
Olulise teemana tahaks veel juhtida kõigi ettevõtjate tähelepanu asjaolule, et kui teie ettevõtte netovara ei vasta majandusaasta aruande bilansipäeva seisuga äriseadustikus toodud miinimumnõuetele, tuleks aruandes kindlasti välja tuua info, kuidas omakapital plaanitakse taastada. Kuna äriregistril on kohustus netovara nõuetele vastavust kontrollida, siis ei jää registril kindlasti tähelepanuta, kui vastavat infot avalikustatud ei ole.
Tulenevalt äriseadustiku §-st 176 on omakapitali taastamiseks järgmised võimalused: Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus (st 2 500 eurot) või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
- osakapitali vähendamise või suurendamise (nt ülekursiga);
- muude abinõude tarvitusele võtmise (nt täiendava põhikirjalise reservkapitali loomine);
- osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
- pankrotiavalduse esitamise.
Läbipaistev ja korrektne majandusaasta aruanne on oluline ja kõnekas, see on kui ettevõtte tervisekaart. Ühtlasi rõhutaksin siinkohal ka tegevusaruande olulisust, ehk et ettevõtte juhtkond peaks kindlasti leidma aja, et panustada sellesse. Tegevusaruanne on üks võimalustest anda ülevaade ettevõtte senisest käekäigust ning samas avada ka tulevikuplaane. See on hea võimalus avaldada muljet võimalikele investoritele, samas ka, olemasolevatele ja tulevastele töötajatele ning muidugi anda signaale teistele turuosalistele. Ettevõtete juhid, ärge jätke seda ülesannet oma raamatupidajatele vaid kasutage seda väärtuslikku võimalust täies mahus. Info avalikustamist ei tasuks karta, vaid mõistlik on seda võtta kui ühte tööriista oma ettevõtte maine kujundamisel.
Kuigi äriregistri portaali sisestatav aruanne on suhteliselt piiratud võimalustega, on sinna võimalik siiski üles laadida enda kujundatud tegevusaruanne. Finantsarvestuse asjatundmuse kirglike arendajatena soovime me BDOs anda omapoolse panuse, et finantsarvestuse- ja aruandluse valdkond oleks huvitavam ja värviküllasem, seega leiab äriregistris meie eelmise majandusaasta aruandest just näite sellise kujundatud tegevusaruande kohta. Lisaks äriregistrile esitamisele levitasime seda ka iseseisvalt ja tänu väga positiivsele tagasisidele julgeme soovitada sellist lähenemist ka klientidele. Head ettevõtete juhid, kasutage ära ka see kanal, et ennast märgatavaks teha ning muuta oma tegevus kergemini haaratavaks ja arusaadavaks ka mitte finantsasjatundjatele!
