On taas saabunud aeg, millal ettevõtted koostavad usinalt oma majandusaasta aruandeid. Sellega seoses on oluline meelde tuletada ka peamised muudatused, mis ootavad ees ettevõtteid, kelle majandusaasta aruanded on koostatud lähtuvalt rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS). Kui 2017. aasta ei toonud kaasa olulisi muutusi rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites, siis 1. jaanuaril 2018 jõustusid uued finantsinstrumentide (IFRS 9) ja tulu kajastamise (IFRS 15) standardid, mis muudavad oluliselt mitmete ettevõtete finantsaruandeid.
Uute standardite puhul on üha suurem rõhk ettevõtte ärimudelil, protsessidel, toodetel, teenustel ja muul ehk olulist rolli raamatupidamisliku kajastamise juures mängib kajastatava sisu. Näiteks tuleb uue finantsinstrumentide klassifitseerimist ja mõõtmist käsitleva standardi IFRS 9 järgi hinnata võlainstrumentide klassifitseerimiseks kõigepealt instrumendi lepingulise rahavoo eesmärki ning seejärel ka ärimudelit. See tähendab, et ettevõtetel tuleb defineerida oma strateegia erinevate finantsinstrumentide kaupa ning keskset rolli mängib ärimudel. Seega ei piisa ainult raamatupidaja panusest, vaid uute standardite rakendamine eeldab sisendit ka juhtkonnalt.
Ajendatuna finantskriisist toimusid muudatused ka finantsvarade allahindluse reeglistikus. Veel eelmise aastani kehtinud IAS 39 järgi kajastati allahindlused toimunud kahju mudelist lähtuvalt ehk allahindlusi oli lubatud kajastada juhul, kui esineb objektiivseid tõendeid, et finantsvara väärtus on langenud. Uue muudetud standardi järgi kajastatakse allahindlus varem ehk oodatava kahjumi mudelist lähtuvalt. Oodatava kahjumi mudel on rohkem tulevikku vaatav ning arvestab ajaloolise informatsiooni kõrval ka prognoositavat majandusolukorda ja majanduse makronäitajaid. Oodatava kahjumi mudeli rakendamise tulemusena peaksid allahindlused suurenema ning seda just eriti pankade ja teiste finantsasutuste puhul, mis omakorda võib tähendada täiendava kapitali kaasamise vajadust.
Alates 1. jaanuarist 2018 muutus ka kliendilepingutest saadavat tulu käsitlev standard IFRS 15. Muudatuste eesmärk on muuta tulu kajastamine selgemaks. Põhiprintsiibiks on tulu kajastamine kaupade kliendile üleandmisel ja teenuste osutamisel summas, mis kajastab tasu, millele ettevõttel on nende kaupade üleandmise ja teenuste osutamise eest õigustatud ootus. Kehtestatakse 5-astmeline mudel, mida hakatakse rakendama kliendilepingutest teenitavale tulule sõltumata tegevusalast ja tulutehingu liigist. Sisuliselt tähendab standardi muutus, et varasemalt ühe lepingu raames kajastatud toote või teenuse müüki tuleb hakata eraldama komponentideks ning muutub tulu kajastamise hetk.
Lisaks käesoleval aastal muutunud standarditele jõustub 2019. aastal ka uus rendiarvestuse standard IFRS 16, mis mõjutab enamikke ettevõtteid. Uue standardi kohaselt peavad kajastama rentnikud suurema osa rentidest oma finantsseisundi aruannetes, mis tähendab, et kajastatakse nii rendiga seotud varad kui ka finantskohustused. Kui mõned erandid välja arvata, kajastatakse kõiki rente ühtse mudeli alusel. Muutus avaldab mõju ka kasumiaruande struktuurile, kuna senise rendikulu asemel kajastatakse nüüd amortisatsioonikulu ning intressikulu, mis omakorda võib mõju avaldada näiteks laenulepingu tingimuste täitmise arvestusele. Seega tuleks rendilepingud varakult üle vaadata ning teha potentsiaalse mõju hinnang.
IFRS 9 ja 15 mõjuanalüüs peaks olema ettevõtetel tänaseks juba tehtud, kuna standardid rakendusid 1. jaanuarist 2018. Uute standardite rakendamise mõju võib käsitleda kui bilansipäevajärgset sündmust ning seetõttu tuleb peamised muudatused avalikustada ka 2017. aasta aruandes. Lisaks majanadusaasta aruandes kajastatavale mõjule selgub enamasti mõlema standardi rakendamise analüüsi tulemusena, et ettevõtete IT-süsteemid ei ole võimelised antud muudatusi käsitlema ning ettevõtetel tuleb teha täiendavaid investeeringuid IT-süsteemide ümberseadistamiseks või arendamiseks. Samuti tuleb üle vaadata ettevõttesisesed protsessid ning viia need vastavusse standardite nõuetega. Oluline on ka töötajate koolitamine ning siinkohal tasub kindlasti ära märkida, et lisaks raamatupidajale tuleb koolitada ka teisi töötajaid, kelle vastutusalasse antud standardite rakendamise mõju võib ulatuda. Sama kehtib ka vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud standardite kohta ning soovitatav on alustada uute standardite rakendamise mõju analüüsiga juba varakult, et anda aega mõjuanalüüsi käigus välja tulevatele üllatustele reageerimiseks.
Kõikide nende muudatuste eesmärk on sama ehk siis muuta raamatupidamisarvestus läbipaistvamaks ja selgmaks ning anda seeläbi ettevõtte tegevusest asjakohasemat teavet. Standardite rakendamine nõuab juhtkonnalt eelkõige äriprotsesside analüüsi ning seejärel ka ettevõttesiseste protsesside täiendamist.
