Muud reservid tekivad omakapitali siis, kui lisaks kohustuslikule reservkapitalile moodustatakse muid äriühingu põhikirjas ette nähtud reserve või seda näeb ette rakendatav raamatupidamistava. Teatud raamatupidamiskohustuslastel võib muude reservide moodustamise kohustus olla fikseeritud ka seadusega.
Sedakaudu jagunevad omakapitali muud reservid kaheks:
- omanike (aktsionäride või osanike) otsusega loodavad ja kasutatavad muud reservid ning
- regulatsioonide ja rakendatava raamatupidamistava poolt kujundatavad muud reservid.
Omanike otsusega loodavad reservid
Osanike poolt loodavad muud reservid moodustatakse kas spetsiaalsete sissemaksetega ja/või äriühingu kinnitatud kasumitest tehtud eraldistega ning nende moodustamise ja kasutamise kord kehtestatakse äriühingu põhikirjas. Kinnitatud kasumitest moodustatakse reserve eelkõige eesmärgiga piirata jaotuskõlbuliku kasumi hulka – näiteks selline nõue võib olla oma- ja/või võõrkapitaliinvestorite kokkuleppe osaks. Kinnitatud kasumitest moodustatud muid reserve võib tagasi muuta jaotuskõlbulikuks kasumiks (kui põhikirjas ei ole teisiti kehtestatud), st neid on võimalik osanike otsusega või tulenevalt raamatupidamistava nõuetest tagasi siirata jaotuskõlbuliku kasumi hulka. Tagasi siirdamise võimalus on oluline eelkõige osanikele väljamaksete tegemise seisukohalt, kuna Eestis võivad piiratud vastutusega äriühingud (aktsiaseltsid ja osaühingud) osanikele teha väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
Täiendava(te) reservkapitali(de) loomise võimalikkus osanike sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab samuti olema fikseeritud põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole osanikele vastuvõetav lahendus. Netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud ühe võimalusena võtta tarvitusele nn muud abinõud. Selleks abinõuks võibki seeläbi olla ka raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi alusel muude reservide moodustamine. Loodav täiendav reservkapital (muu reserv) peab täitma omakapitaliinstrumendi tunnuskriteeriumid ning äriseadustiku nõuetest lähtuvalt peab selle reservi loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Omakapitalis kajastamise seisukohalt on oluline, et täiendavat reservkapitali moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Põhikirjas võib ette näha võimaluse teha sissemakseid reservkapitali (sarnaselt aktsia- või osakapitaliga) ka fondiemissiooniga või nõude tasaarvestamise kaudu.
Peamiselt eristab vabatahtlikku reservkapitali kohustuslikust reservkapitalist asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isikutele nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks väljamaksete tegemine äriseadustiku nõuetega vastuollu.
Rakendatava raamatupidamistava poolt kujundatavad muud reservid
Muud reservid võivad tekkida ka siis, kui seda näeb ette rakendatav raamatupidamistava. Sellisteks näideteks on:
- finantsaruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkivad vahed vastavalt juhendile RTJ 1;
- riskimaandamisarvestuse erireeglite järgi kajastatud tuletisinstrumentide (sh nii varade kui kohustuste) ümberhindluse reserv. Muidu kajastatakse Eesti hea raamatupidamistava kohaselt kõik õiglase väärtuse muutusega finantsinstrumendid läbi kasumiaruande vastavalt
juhendile RTJ 3; - välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv vastavalt juhendile RTJ 11;
- põhivarade ümberhindluse reserv, kui kasutatavaks raamatupidamistavaks on IFRS;
- teatud aktsiapõhiste maksete reserv, kui kasutatavaks raamatupidamistavaks on IFRS.
Rakendatava raamatupidamistava poolt kujundatavate omakapitali muude reservide eripära põhikirjalistest muudest reservidest on sedakaudu eelkõige asjaolu, et nende moodustamiseks ega kasutamiseks pole vaja osanike tahet ega otsust.
