merit tarkvara
Teisipäev, 22. August
 

Netovarast ei piisa: vabatahtliku reservkapitali loomiseks vajalik põhikirjamuudatus

Autor
Sulev Luiga, CV
BDO Eesti AS juhtiv partner ja juhatuse esimees, vandeaudiitor

Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud vabatahtlikku reservkapitali kohustuslikust reservkapitalist  asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isikutele nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks väljamaksete tegemine äriseadustiku nõuetega vastuollu. Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali.

Täiendava(te) reservkapitali(de) loomise võimalikkus osanike või aktsionäride sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab olema fikseeritud põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole osanikele või aktsionäridele vastuvõetav lahendus – kasvõi näiteks põhjusel, et panuste erinevuse korral varasemad osalusprotsendid muutuksid. Netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud või aktsionärid ühe võimalusena võtta tarvitusele nn muud abinõud. Üheks selliseks abinõuks võibki olla äriseadustikus viidatud ja raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi kohaste muude reservide moodustamine.

Loodav täiendav reservkapital (muu reserv) peab täitma omakapitaliinstrumendi tunnuskriteeriumid ning äriseadustiku nõuetest lähtuvalt peab selle reservi loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Omakapitalis kajastamise seisukohalt on oluline, et täiendavat reservkapitali moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Seaduses otsesõnu täiendavasse reservkapitali tehtavate mitterahalise sissemakse hindamise kontrolli kohustust ei ole, kuid sõltuvalt mitterahalise sissemakse esemest tasub teatud olukordades vandeaudiitorit kaasata (näiteks spetsiifiline vara, mille väärtuse kohta võrdlusandmete leidmine on keerukas ning kasutada tuleks mõnda muud hindamismeetodit jmt) – eelkõige põhjusel, et tekitada tõlgendamisanaloogiat sissemaksetega aktsia- või osakapitali. Põhikirjas võib ette näha ka võimaluse teha sissemakseid reservkapitali (sarnaselt aktsia- või osakapitaliga) fondiemissiooniga (kasumi jagamisel) või nõude tasaarvestamise kaudu – sarnaselt sissemaksetega aktsia- või osakapitali.

Alljärgnevalt esitame ühe võimaliku näite, kuidas (osaühingu) põhikirjas vabatahtliku reservkapitali moodustamise ja kasutamise tingimusi fikseerida:

Täiendav reservkapital

  • Osanike otsusega võib omakapitali koosseisus moodustada osanike sissemaksete või laenude arvelt täiendava reservkapitali, mida võib kasutada järgmistel eesmärkidel:
    • äriseadustikus nõutava netovara tagamiseks;

    • osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning ülekursi arvelt ning

    • fondiemissiooni korras osakapitali suurendamiseks.

  • Täiendava reservkapitali kasutamine muudel eesmärkidel ei ole lubatud, v.a. osanikele tagastamine tingimusel, et äriseadustikus nõutav osaühingu minimaalne lubatav netovara on väljamakse järgselt jätkuvalt tagatud. Tagastamise võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande nõuetekohast kinnitamist või ka vahebilansi alusel, mis sellisel juhul peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras.
     
  • Sissemakseid täiendavasse reservkapitali võib teha nii rahalises kui ka mitterahalises vormis.
     
  • Mitterahalises vormis tehtud sissemakset hindab juhatus ning selle hindamist kontrollib vandeaudiitor, kui see on ette nähtud osanike otsuses.
     
  • Täiendava reservkapitali koosseisus kajastatud sissemaksetelt ei arvestata osaniku kasuks intresse.

  • Autor: Sulev Luiga, CV, BDO Eesti AS juhtiv partner ja juhatuse esimees, vandeaudiitor
  • Allikas: BDO Eesti AS
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Õppetunnid väikestelt siseauditi üksustelt 06.06.2017

    Pakume lugemiseks ühte värskemat artiklit IIA presidendilt ja tegevjuhilt Richard Chambersilt, kus ta räägib väikeste siseauditi üksuste strateegiatest, mis on aidanud ka suurtel siseauditi üksustel tulla toime huvigruppide muutuvate ootuste ja vajadustega. Artikke ...
    Loe edasi..

  • Millal pakendiaudit läbi viia? 06.06.2017

    Pakendiaruandluse korraldamise nõue on Eestis kehtinud üle kümme aasta. Alates 2015. aastast tuleb pakendiaruandluse aruandeid ka auditeerida. Pakendiaruandluse audiitorkontrolli eesmärk on anda hinnang auditeeritava kalendriaasta pakendiaruande vastavuse kohta pakendiseaduse n ...
    Loe edasi..

  • Metsa juurdekasv ja selle kajastamine õiglases väärtuses 06.06.2017

    Kasvava metsa näol on tegemist bioloogilise varaga ning selle kajastamisel raamatupidamises tuleks lähtuda Raamatupidamise toimkonna juhendist nr 7 Bioloogilised varad.
    Loe edasi..

  • Viis praktilist aspekti firmaväärtuse kajastamisel läbi Eesti tava ja IFRS-i prisma 30.05.2017

    Firmaväärtus, mida on kirjeldatud ka kui äriühendusega tekkivat sünergiat, on kahtlemata üks "pehmemaid" raamatupidamises arvele võetavaid varasid ning tekitab seetõttu praktikas mitmeid küsimusi.
    Loe edasi..

  • Audiitorkontrolli kohustus ja audiitori määramine 23.05.2017

    Audit on kindlustandev töövõtt, mille tulemusena vandeaudiitor annab hinnangu, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, finantstulemust ja rahavooge. Ülevaatus ei ole finantsaruande audit ja seetõttu pakub ülevaatus väiksemat kindlustunnet.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • virtuaalassistent
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247332  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
117  Koolitust
22080  Artiklit
51249  Registreerunud kasutajat
35472  Nädalakirja tellijat
32787  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017