Reede, 27. Aprill
 

Netovarast ei piisa: vabatahtliku reservkapitali loomiseks vajalik põhikirjamuudatus

Autor
Sulev Luiga, CV
BDO Eesti AS juhtiv partner ja juhatuse esimees, vandeaudiitor

Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud vabatahtlikku reservkapitali kohustuslikust reservkapitalist  asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isikutele nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks väljamaksete tegemine äriseadustiku nõuetega vastuollu. Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali.

Täiendava(te) reservkapitali(de) loomise võimalikkus osanike või aktsionäride sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab olema fikseeritud põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole osanikele või aktsionäridele vastuvõetav lahendus – kasvõi näiteks põhjusel, et panuste erinevuse korral varasemad osalusprotsendid muutuksid. Netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud või aktsionärid ühe võimalusena võtta tarvitusele nn muud abinõud. Üheks selliseks abinõuks võibki olla äriseadustikus viidatud ja raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi kohaste muude reservide moodustamine.

Loodav täiendav reservkapital (muu reserv) peab täitma omakapitaliinstrumendi tunnuskriteeriumid ning äriseadustiku nõuetest lähtuvalt peab selle reservi loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Omakapitalis kajastamise seisukohalt on oluline, et täiendavat reservkapitali moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Seaduses otsesõnu täiendavasse reservkapitali tehtavate mitterahalise sissemakse hindamise kontrolli kohustust ei ole, kuid sõltuvalt mitterahalise sissemakse esemest tasub teatud olukordades vandeaudiitorit kaasata (näiteks spetsiifiline vara, mille väärtuse kohta võrdlusandmete leidmine on keerukas ning kasutada tuleks mõnda muud hindamismeetodit jmt) – eelkõige põhjusel, et tekitada tõlgendamisanaloogiat sissemaksetega aktsia- või osakapitali. Põhikirjas võib ette näha ka võimaluse teha sissemakseid reservkapitali (sarnaselt aktsia- või osakapitaliga) fondiemissiooniga (kasumi jagamisel) või nõude tasaarvestamise kaudu – sarnaselt sissemaksetega aktsia- või osakapitali.

Alljärgnevalt esitame ühe võimaliku näite, kuidas (osaühingu) põhikirjas vabatahtliku reservkapitali moodustamise ja kasutamise tingimusi fikseerida:

Täiendav reservkapital

  • Osanike otsusega võib omakapitali koosseisus moodustada osanike sissemaksete või laenude arvelt täiendava reservkapitali, mida võib kasutada järgmistel eesmärkidel:
    • äriseadustikus nõutava netovara tagamiseks;

    • osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning ülekursi arvelt ning

    • fondiemissiooni korras osakapitali suurendamiseks.

  • Täiendava reservkapitali kasutamine muudel eesmärkidel ei ole lubatud, v.a. osanikele tagastamine tingimusel, et äriseadustikus nõutav osaühingu minimaalne lubatav netovara on väljamakse järgselt jätkuvalt tagatud. Tagastamise võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande nõuetekohast kinnitamist või ka vahebilansi alusel, mis sellisel juhul peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras.
     
  • Sissemakseid täiendavasse reservkapitali võib teha nii rahalises kui ka mitterahalises vormis.
     
  • Mitterahalises vormis tehtud sissemakset hindab juhatus ning selle hindamist kontrollib vandeaudiitor, kui see on ette nähtud osanike otsuses.
     
  • Täiendava reservkapitali koosseisus kajastatud sissemaksetelt ei arvestata osaniku kasuks intresse.

  • Autor: Sulev Luiga, CV, BDO Eesti AS juhtiv partner ja juhatuse esimees, vandeaudiitor
  • Allikas: BDO Eesti AS
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Abistavat infot aastaaruande koostamiseks 02.04.2018

    Majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtja suurusest.
    Loe edasi..

  • Viivisarve kajastamine raamatupidamises 02.04.2018

    Ehitustööd teostati aastatel 2014-2016. Ettevõte esitas viivisarve 2017. aasta mais, mida ehitustööde tellija ei aktsepteeri. Kuidas oleks õige viivisarvet näidata 2017. aasta aastaaruandes?
    Loe edasi..

  • Majandusaasta aruande näidised ja abimaterjalid (2017. aasta aastaaruanne) 28.03.2018

    Kõigil ühingutel, olgu need siis äri- või mittetulundusühingud, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga ehk 01.01-31.12, tuleb hiljemalt 30. juuniks esitada äriregistrile majandusaasta aruanne. Artiklisse on koondatud erinevad majandusaasta aruande n&au ...
    Loe edasi..

  • Muudatusi 2017. aasta majandusaasta aruande koostamisel 28.03.2018

    Aastaaruande koostamise seisukohalt liigitatakse ettevõtjaid kategooriatesse aruande näitajate ja avaliku huvi määra alusel. Aruande esitamise tähtaeg on 30. kuuni, kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga.
    Loe edasi..

  • Majandusaasta aruande koostamise erinevad etapid 20.03.2018

    Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile. Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: - raamatupidamise aastaaruande koostamine; - tegevusaruande koostamine; - audiitorkontroll; - majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine; - majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen palgaarvestaja
  • Trendsetter
  • epood
  • Dokumendinaidised
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254951  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
71  Koolitust
22254  Artiklit
52652  Registreerunud kasutajat
36255  Nädalakirja tellijat
33448  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017