Ärimaailma areng pakub üha uusi võimalusi, pannes ettevõtjaid otsima järjest nutikamaid lahendusi, et edestada konkurente. See puudutab ka raamatupidamist – tuleb tuvastada mittetasuvad tegevused, osta sisse nutilahendused ning vabanenud ressurss suunata põhitegevuse arendamisele.
Eestit teatakse kui e-riiki, kus pea iga teenuse jaoks on olemas mõni nutilahendus. Juba leidub ka raamatupidamisäppe, mis aitavad ettevõtjal kulusid ja aega kokku hoida. Küsimus ei ole selles, kas tehnoloogiliste uuendustega kaasa minna või mitte – teisiti pole lihtsalt enam võimalik, kui ei taha ajale jalgu jääda.
Ka riik on astunud samme ajasäästlikuma ja loodussõbralikuma e-lahenduse suunas, mis võimaldab saata elektroonilisi arveid ühest raamatupidamisest teise, ilma et peaks arveid veel ka pdf-failina e-postina teele lähetama. Et hoida kokku paberit ja vähendada tehnilist tööd, peab avaliku ja erasektori vaheline arvlemine rahandusministeeriumi kava kohaselt alates 2016. aasta lõpust toimuma üksnes e-arvetega. (Euroopa Komisjonil on samasugune muudatus plaanis aastaks 2020.) Muudatus puudutab kõiki erasektori ettevõtjaid, kes teevad koostööd riigiasutustega. Kuid juba praegu suudavad IT-firmad pakkuda mitmesuguseid automatiseeritud raamatupidamislahendusi. Lisaks sellele, et arveid ei pea enam saatma pdf-formaadis, saab kuluarveid sisse võtta ka xlm- või csv-formaadis, kui vaid tehingupartner selleks valmis on.
Koostöös arvutiprogrammide pakkujatega on pangad arendanud lahendusi, mis võimaldavad pangatehinguid kergesti ja kiiresti programmi importida. Arve topelt sisestamine online-pangas ja raamatupidamisprogrammis on unustuse hõlma vajumas. Tänaseks ei mäleta vist aga enam keegi, millal viimati käsitsi mõne maksudeklaratsiooni täitis. Praegu on raamatupidajatel võimalik importida maksudeklaratsioon oma programmist otse e-maksuameti portaali, kus toimub automaatne kontroll ja vigade tuvastamine.
Dokumentide haldus ja aktseptimine on viidud pilve. Kuludokumendid justkui tekivad programmi ja jäävad ootele, kuni ettevõtja poolt kehtestatud aktseptimisprotsess on läbitud. Seejärel saadetakse arve panka tasumisele ja kantakse aruandes õigetele kulukohtadele. Raamatupidamise eest vastutaval inimesel tuleb vaid jälgida, et süsteemi seadistused oleksid korras ja kõik kanded jõuaksid õigele kontole.
Programmiarendajad näevad vaeva, et nende programm ka n-ö taskusse mahuks, et firmajuhid saaksid olenemata asukohast oma finantsidel reaalaajas silma peal hoida ja vajaduse korral ka ise raamatupidamise protsessis kaasa lüüa. Oluline on vaid, et oleks toimiv internetivõrk.
Eesti on tuntud innovaatiliste IT lahenduste ja start-up’ide poolest, kes arendavad välja nutikaid lahendusi. Näiteks idufirma Wizard.finance toode aitab teha pildi kviitungist ja seda kohe ka oma raamatupidajaga jagada. Äpi kasutaja jaoks tähendab see, et pole vaja tunda hirmu mõne tähtsa kviitungi kaotamise pärast ning rahakott ei ole kviitungitest punnis, samuti pole enam kohustust kohtuda kord kuus oma raamatupidajaga. Kaob ka vajadus kviitungite kohta selgitusi anda, sest äpp aitab kviitungid õigesse konteksti panna ning ühtlasi kinnitab kulu tekitaja ka kulu õigsust. Raamatupidaja jaoks kergendab äpp kviitungite kogumist, sorteerimist ja arhiveerimist. Kasutajate tagasiside kohaselt hoiab äpp kokku lausa 75% raamatupidaja aega ning 100% vähenesid juhtumid, kus raamatupidaja käed said tšekkide kleepimisest liimiseks.
Raamatupidaja roll ja ülesanded muutuvad ning lisaks erialateadmistele peab raamatupidajal olema ka tehnilist taipu ja valmisolek IT uuendustega kaasa minna, et säästa ettevõtte raha.
