Merit Tarkvara
Reede, 20. Juuli
 

Omakapitali miinimumnõue ja netovara taastamine

Autor
Urmas Võimre, CV
BDO Eesti AS partner ja ärinõustamisteenuste juht
Autor
Sven Siling, CV
Partner ja vandeaudiitor
Autor
Ave Rego, CV
BDO Eesti AS maksunõustaja

Mis on ebapiisav omakapital? Kas see on alati probleem? Kuidas seda probleemi lahendada? Kõikidele nendele küsimustele püüab käesolev artikkel üldisemat laadi vastused leida.

Ebapiisava omakapitali olemus

Negatiivne omakapital (ehk negatiivne netovara) tähendab seda, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuste katmiseks (kohustused ületavad varasid). See omakorda seostub enamikule vajadusega kaasata täiendavat kapitali või asuda kaaluma pankrotiavalduse esitamist. Antud olukorda reguleerib äriseadustik (§ 176 ja § 301), mis sätestab kohustuse taastada ebapiisava omakapitali esinemisel netovara äriseadustikus toodud viisidel või äriühing lõpetada. Täpsemalt öeldes on tegemist ebapiisava netovaraga olukorras, kus see moodustab alla poole osa- või aktsiakapitalist või on väiksem minimaalsest lubatud osa- või aktsiakapitalist.

Omakapitali ehk netovara miinimumnõude kehtestamise põhieesmärk on võlausaldajate kaitse. On ilmne, et kui äriühingul ei ole piisavalt varasid kohustuste katmiseks, esineb risk, et võlausaldajad jäävad osaliselt või täielikult oma nõudesummadest ilma. Sellises situatsioonis ei riskiks majandusüksuse omanikud enam üksnes oma panustega, vaid tegutseksid võlausaldajate vara arvel.

Kas alati probleem?

Siiski ei tähenda omakapitali negatiivsus veel ilmtingimata majandusüksuse vähest jätkusuutlikkust ja/või ebapiisavat maksevõimet. Näiteks on üsna levinud olukord, kus negatiivne või ebapiisav omakapital kaasneb võõrkapitaliinstrumentide kaasamisega. Selle näiteks on olukord, kus omanikud finantseerivad majandusüksuse tegevust põhiosas intressikandvate võlakohustuste (ja mitte omakapitali instrumentide) abil.

Omanikule kui investorile on oluline eelkõige likviidsete vahendite olemasolu, mitte asjaolu, kas see kajastub majandusüksuses omakapitalina (nt aktsia- või osakapital) või võõrkapitalina (nt laenukohustus). Sama kehtib ka äriühingu maksevõime kohta – seni, kuni võlausaldajate kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid jätkub, ei teki isegi ebapiisava omakapitali korral kohustuste täitmisega probleeme.

Enamlevinud võimalused netovara taastamiseks

Netovara nõuetele vastavuse taastamiseks on põhimõtteliselt kolm järgnevalt kirjeldatud võimalust.

1. Suurendada varade väärtust (varade lisandumine või väärtuse kasvatamine ehk üleshindlus). Varade lisandumine tähendab rahalisi ja/või mitterahalisi sissemakseid osa- või aktsiakapitali. Varade üleshindlus seondub reeglina varade hindamismeetodi muutusega – näiteks minnakse soetusmaksumuse meetodilt üle õiglase väärtuse meetodile olukorras, kus varade turuhind on tõusnud.

Erisusena võib siinkohal nimetada ülekursi kasutamist, mis võimaldab teha sissemakseid selliselt, et osa- või aktsiakapital ei kasva sissemaksega samas mahus. Ülekurssi on alati otstarbekas kasutada, kuivõrd selliselt ei tõuse kohustus tagada poole osa- või aktsiakapitali olemasolu võrdeliselt sissemakstud summaga.

Paljudes riikides on netovara probleemi lahendamiseks kasutusele võetud nn miinimum omavahendite (st mitte omakapitali) nõue ning nn allutatud laene loetakse omavahendite osaks (sarnane Eestis krediidiasutuste puhul kasutatava süsteemiga). Allutatud laenu kasutamist netovara nõuete täitmiseks ei ole Eestis omakapitalinõuetega äriühingute puhul seni veel seadustatud.

2. Kohustuste vähendamine (konverteerimine seotud või vabaks omakapitaliks). Aktsia- või osakapitali suurendamine kohustuste arvel (nn aktsia- või osakapitali suurendamine nõuete tasaarvestamise teel) on näide, kuidas omakapitali ehk netovara seisu parandatakse kohustuste vähendamise teel.

Samasse kategooriasse kuulub ka nn kohustuste andeksandmine, mis eelmisest erineb omakapitali mõjutamisega aruandeperioodi kasumi kaudu (kasumiaruande). Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et omaniku poolt loobutud nõude summat ei käsitleta sissemaksena omakapitali, mida oleks võimalik edaspidi netovara piisavuse korral maksuvabalt välja maksta.

3. Täiendava reservkapitali loomine. Täiendava reservkapitali loomise võimalikkus ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud. Sellise reservi loomise võimalusele, näiteks osaühingute puhul, viitab äriseadustiku § 176 p 11, mille järgi netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud võtta tarvitusele nn muud abinõud. Selleks abinõuks võibki seeläbi olla raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi alusel muude reservide moodustamine.

Selleks et loodav täiendav reservkapital (muu reserv) vastaks omakapitali tunnustele peab äriseadustiku nõuetest lähtuvalt selle loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Samuti on oluline, et täiendavat reservkapitali moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isikutele nende sissemaksed tagastada.

Eeltoodust ilmneb, et ebapiisava omakapitaliga äriühing võib erandlikel juhtudel (näiteks omanik finantseerib äriühingu tegevust laenudega) tegelikkuses muretult eksisteerida, ilma et võlausaldajate huvid saaksid kahjustatud. Mis puudutab lahendusi omakapitali seaduse nõuetele vastavuse taastamiseks, siis on viimasel ajal üha rohkem leidnud kasutamist täiendav reservkapital.

  • Autorid: Urmas Võimre, CV, BDO Eesti AS partner ja ärinõustamisteenuste juht,
  • Sven Siling, CV, Partner ja vandeaudiitor,
  • Ave Rego, CV, BDO Eesti AS maksunõustaja
  • Allikas: BDO Eesti AS
tarkvara 1

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Parkimistasu ettevõtte telefoniteenuste arvel 10.07.2018

    Kas kanda ettevõtte telefoniteenuste arvel kajastuv parkimistasu ettevõtte kuludesse või nõuda töötajalt sisse, kui ettevõte autot ei oma?
    Loe edasi..

  • Raamatupidaja roll riigihangetega seotud sisekontrolli loomisel ja täiustamisel 20.06.2018

    Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud reeglistikku järgides. Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.Selleks et ehitada üles toimiv sisekontrolli süsteem, tuleb mõista kehtivaid reegleid ja seada eesmärgid, millele süsteem peaks vastama, ning määratleda, millist infot on vaja koguda. Oluline hangetega seonduva sisekontrolli juures on ka huvide konfliktide vältimine.Kõige olulisem aspekt, mida sisekontrolli süsteemilt oodata, on see, et ükski vajalik hange ei jääks korraldamata. Kui ostud on juba tehtud, siis tagantjärgi hanget korraldada ei saa.
    Loe edasi..

  • Tehingute arvestusvaluuta 12.06.2018

    Eestis registreeritud juriidiline isik esitab arve osutatud teenuse või müüdud kauba eest Leedus registreeritud juriidilisele isikule. Kas arve peab olema väljastatud eurodes või võib olla ka Rootsi kroonides?
    Loe edasi..

  • Raamatupidamisreeglid täna ja homme 29.05.2018

    Majandusaasta lõpust on nüüdseks juba enam kui neli kuud möödunud ja paras aeg on veelkord meelde tuletada aruande koostamise alused ning üle vaadata olulisemad muudatused, mis aruannet mõjutada võivad. Toome välja mõne olulisema reegli, mida raamatupidamise aastaaruannete koostamisel meeles pidada. Meeldetuletuseks – Eestis on ettevõtjatel seaduse järgi kohustus korraldada raamatupidamise aastaaruanded kas lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist või Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Valiku tegemist kitsendavad seadusest tulenevad nõuded, kuid seda artikkel pikemalt ei käsitle.Raamatupidamise toimkonna juhendite uued redaktsioonid kehtestati 22. detsembril 2017 rahandusministri määrusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2018.
    Loe edasi..

  • Kas raamatupidaja on andmete töötleja? 29.05.2018

    25. mai jõustus uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus - GDPR (General Data Protection Regulation). Küsimus: kas raamatupidaja on andmete töötleja?  Vastab advokaadibüroo Rödl ja Partner vandeadvokaat  Alice Salumets ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • KPMG
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256940  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
93  Koolitust
22186  Artiklit
52784  Registreerunud kasutajat
36227  Nädalakirja tellijat
33348  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017