Maksumuudatused yle Eesti
Neljapäev, 19. Oktoober
 

Omakapitali miinimumnõue ja netovara taastamine

Autor
Urmas Võimre, CV
BDO Eesti AS partner ja ärinõustamisteenuste juht
Autor
Sven Siling, CV
Partner ja vandeaudiitor
Autor
Ave Rego, CV
BDO Eesti AS maksunõustaja

Mis on ebapiisav omakapital? Kas see on alati probleem? Kuidas seda probleemi lahendada? Kõikidele nendele küsimustele püüab käesolev artikkel üldisemat laadi vastused leida.

Ebapiisava omakapitali olemus

Negatiivne omakapital (ehk negatiivne netovara) tähendab seda, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuste katmiseks (kohustused ületavad varasid). See omakorda seostub enamikule vajadusega kaasata täiendavat kapitali või asuda kaaluma pankrotiavalduse esitamist. Antud olukorda reguleerib äriseadustik (§ 176 ja § 301), mis sätestab kohustuse taastada ebapiisava omakapitali esinemisel netovara äriseadustikus toodud viisidel või äriühing lõpetada. Täpsemalt öeldes on tegemist ebapiisava netovaraga olukorras, kus see moodustab alla poole osa- või aktsiakapitalist või on väiksem minimaalsest lubatud osa- või aktsiakapitalist.

Omakapitali ehk netovara miinimumnõude kehtestamise põhieesmärk on võlausaldajate kaitse. On ilmne, et kui äriühingul ei ole piisavalt varasid kohustuste katmiseks, esineb risk, et võlausaldajad jäävad osaliselt või täielikult oma nõudesummadest ilma. Sellises situatsioonis ei riskiks majandusüksuse omanikud enam üksnes oma panustega, vaid tegutseksid võlausaldajate vara arvel.

Kas alati probleem?

Siiski ei tähenda omakapitali negatiivsus veel ilmtingimata majandusüksuse vähest jätkusuutlikkust ja/või ebapiisavat maksevõimet. Näiteks on üsna levinud olukord, kus negatiivne või ebapiisav omakapital kaasneb võõrkapitaliinstrumentide kaasamisega. Selle näiteks on olukord, kus omanikud finantseerivad majandusüksuse tegevust põhiosas intressikandvate võlakohustuste (ja mitte omakapitali instrumentide) abil.

Omanikule kui investorile on oluline eelkõige likviidsete vahendite olemasolu, mitte asjaolu, kas see kajastub majandusüksuses omakapitalina (nt aktsia- või osakapital) või võõrkapitalina (nt laenukohustus). Sama kehtib ka äriühingu maksevõime kohta – seni, kuni võlausaldajate kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid jätkub, ei teki isegi ebapiisava omakapitali korral kohustuste täitmisega probleeme.

Enamlevinud võimalused netovara taastamiseks

Netovara nõuetele vastavuse taastamiseks on põhimõtteliselt kolm järgnevalt kirjeldatud võimalust.

1. Suurendada varade väärtust (varade lisandumine või väärtuse kasvatamine ehk üleshindlus). Varade lisandumine tähendab rahalisi ja/või mitterahalisi sissemakseid osa- või aktsiakapitali. Varade üleshindlus seondub reeglina varade hindamismeetodi muutusega – näiteks minnakse soetusmaksumuse meetodilt üle õiglase väärtuse meetodile olukorras, kus varade turuhind on tõusnud.

Erisusena võib siinkohal nimetada ülekursi kasutamist, mis võimaldab teha sissemakseid selliselt, et osa- või aktsiakapital ei kasva sissemaksega samas mahus. Ülekurssi on alati otstarbekas kasutada, kuivõrd selliselt ei tõuse kohustus tagada poole osa- või aktsiakapitali olemasolu võrdeliselt sissemakstud summaga.

Paljudes riikides on netovara probleemi lahendamiseks kasutusele võetud nn miinimum omavahendite (st mitte omakapitali) nõue ning nn allutatud laene loetakse omavahendite osaks (sarnane Eestis krediidiasutuste puhul kasutatava süsteemiga). Allutatud laenu kasutamist netovara nõuete täitmiseks ei ole Eestis omakapitalinõuetega äriühingute puhul seni veel seadustatud.

2. Kohustuste vähendamine (konverteerimine seotud või vabaks omakapitaliks). Aktsia- või osakapitali suurendamine kohustuste arvel (nn aktsia- või osakapitali suurendamine nõuete tasaarvestamise teel) on näide, kuidas omakapitali ehk netovara seisu parandatakse kohustuste vähendamise teel.

Samasse kategooriasse kuulub ka nn kohustuste andeksandmine, mis eelmisest erineb omakapitali mõjutamisega aruandeperioodi kasumi kaudu (kasumiaruande). Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et omaniku poolt loobutud nõude summat ei käsitleta sissemaksena omakapitali, mida oleks võimalik edaspidi netovara piisavuse korral maksuvabalt välja maksta.

3. Täiendava reservkapitali loomine. Täiendava reservkapitali loomise võimalikkus ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud. Sellise reservi loomise võimalusele, näiteks osaühingute puhul, viitab äriseadustiku § 176 p 11, mille järgi netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud võtta tarvitusele nn muud abinõud. Selleks abinõuks võibki seeläbi olla raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi alusel muude reservide moodustamine.

Selleks et loodav täiendav reservkapital (muu reserv) vastaks omakapitali tunnustele peab äriseadustiku nõuetest lähtuvalt selle loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Samuti on oluline, et täiendavat reservkapitali moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isikutele nende sissemaksed tagastada.

Eeltoodust ilmneb, et ebapiisava omakapitaliga äriühing võib erandlikel juhtudel (näiteks omanik finantseerib äriühingu tegevust laenudega) tegelikkuses muretult eksisteerida, ilma et võlausaldajate huvid saaksid kahjustatud. Mis puudutab lahendusi omakapitali seaduse nõuetele vastavuse taastamiseks, siis on viimasel ajal üha rohkem leidnud kasutamist täiendav reservkapital.

  • Autorid: Urmas Võimre, CV, BDO Eesti AS partner ja ärinõustamisteenuste juht,
  • Sven Siling, CV, Partner ja vandeaudiitor,
  • Ave Rego, CV, BDO Eesti AS maksunõustaja
  • Allikas: BDO Eesti AS
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kviitungid kiirelt ja mugavalt e-arveks. Kuidas? 12.10.2017

    Septembri lõpus Eesti Raamatupidajate Kogu eestvedamisel toimunud veebipõhiste majandustarkvarade infopäeval keskenduti raamatupidamisteenuse pakkujate muredele ja nende lahendamisele kaasaegsete veebipõhiste majandustarkvaralahenduste abil.
    Loe edasi..

  • Audiitorkontrolli kohustus ja audiitori määramine 18.09.2017

    Audit on kindlustandev töövõtt, mille tulemusena vandeaudiitor annab hinnangu, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, finantstulemust ja rahavooge. Ülevaatus ei ole finantsaruande audit ja seetõttu pakub ülevaatus väiksemat kindlustunnet.
    Loe edasi..

  • Ettevõttele kuuluva korteri rent 06.09.2017

    Küsimus: kuidas kajastada ettevõtte poolt rentimiseks soetatud korterit bilansis, kas materiaalse põhivarana või kinnisvarainvesteeringuna? Vastab Themis Õigusbüroo OÜ õigus- ja maksunõustaja Liina Karlson: Kui korterit ise ei kasu ...
    Loe edasi..

  • Õppetunnid väikestelt siseauditi üksustelt 06.06.2017

    Pakume lugemiseks ühte värskemat artiklit IIA presidendilt ja tegevjuhilt Richard Chambersilt, kus ta räägib väikeste siseauditi üksuste strateegiatest, mis on aidanud ka suurtel siseauditi üksustel tulla toime huvigruppide muutuvate ootuste ja vajadustega. Artikke ...
    Loe edasi..

  • Millal pakendiaudit läbi viia? 06.06.2017

    Pakendiaruandluse korraldamise nõue on Eestis kehtinud üle kümme aasta. Alates 2015. aastast tuleb pakendiaruandluse aruandeid ka auditeerida. Pakendiaruandluse audiitorkontrolli eesmärk on anda hinnang auditeeritava kalendriaasta pakendiaruande vastavuse kohta pakendiseaduse n ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
248991  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
87  Koolitust
22399  Artiklit
51570  Registreerunud kasutajat
35676  Nädalakirja tellijat
32948  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017