swedbank gateway
Reede, 23. Veebruar
 

Puhkusega seotud olulised teemad, millega iga raamatupidaja, tööandja ja töötaja aasta alguses kursis peaks olema

Autor
Egle Vainula
eLMEK Accounting OÜ raamatupidamis- ja palgaarvestusteenuste juht

Vastavalt töölepinguseadusele § 55 on töötaja igaaastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemas puhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse järgi on alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse pikkus 35 kalendripäeva, millest 7 kalendripäeva hüvitab riik.

Riigi hüvitatava puhkusetasu väljamaksmise kohustus on tööandjal, kes teeb seda põhipuhkusega samadel alustel. Hüvitise saamiseks tuleb pärast puhkusetasu väljamaksmist esitada sotsiaalkindlustusametile andmik, et puhkusetasu hüvitataks riigieelarvest.

Puhkusereservi tuleb arvestada vähemalt kord aastas bilansipäeva seisuga

Lähtudes raamatupidamise tulude ja kulude vastavuse printsiibist tuleb väljateenitud puhkuse kohustus kajastada välja teenimise hetkel, mitte perioodis, kus töötaja seda kasutab. Kui kuude vaates on tegemist ebaoluliste summadega, võib olulisuse printsiipi silmas pidades kehtestada raamatupidamise sise-eeskirjadega korra, et seda tehakse kord aastas. Kajastamise hetkeks peab sellisel juhul olema bilansipäev, kui raamatupidamiskohustuslasel on raamatupidamise seadusest tulenev kohustus inventeerida kõik oma varad ja kohustused, nende hulgas ka puhkusetasueraldis ehk puhkusereserv. Puhkusereservi inventeerides tuleb korrigeerida puhkusekohustuse jääki bilansis ja seda nii väljateenitud, kuid kasutamata puhkuse päevade, kui ka töötajate ette puhatud puhkusepäevade osas.

Puhkuse reservi arvestuseks tuleb esmalt välja selgitada töötajate kasutamata puhkuse jääk. Selle paremaks mõistmiseks on alljärgnevalt alljärgnev näide.

Mati Maasikas asub tööle 15.05.2017. Inventeerimise hetke seisuga (31.12.2017) on töötaja töötanud 231 kalendripäeva, sealhulgas riigi- ning rahvuspühad. Et selgitada, kui palju on töötaja selleks ajaks puhkust välja teeninud, tuleb töötatud kalendripäevade arv jagada terve aasta kalendripäevade arvuga ja korrutada tulemus töötajale ette nähtud põhipuhkuse päevade arvuga. Seega on Mati 2017. a välja teenitud põhipuhkus 231 / 365 * 28 = 17,72 kalendripäeva.


Juhul kui Mati 2017. aastal puhanud ei ole, on puhkusereservi inventuuris selle töötaja kasutamata puhkuse päevade jääk 17,72. Puhkusereservi arvestuses võib ümardada selle puhkusepäevade jäägi täisarvuni ehk 18. Juhul kui Mati 2017. aastal puhkas 7 päeva, oleks vastav jääk 10,72 päeva.

Kokkuvõtteks, kasutamata puhkusepäevade jäägi leidmiseks liidetakse eelmise aasta lõppsaldole jooksval aastal teenitud puhkusepäevad ja lahutatakse kasutatud ning aegunud puhkusepäevad.

Alljärgnevalt veel mõned olulised nüansid, mida päevade jäägi arvestamisel meeles tasub pidada

Põhipuhkust ei teenita ajal, kui töötaja on tasustamata puhkusel, ajateenistuses ja lapsehoolduspuhkusel. Seega, kui näiteks Mati oleks olnud 2017. aastal palgata puhkusel 14 päeva, tuleks 231 kalendripäevast lahutada 14 ja jagada see terve aasta kalendripäevadega.

Põhipuhkus ei sisalda rahvus- ega riigipühi, mis omakorda tähendab, et kui töötaja võtab näiteks nädalase puhkuse ja sinna satub ka üks riiklik püha, siis kasutatud puhkuse päevade arv on 6.

Vaatamata sellele, et alaealistel ja töövõimetuspensionäridel on seadusega ette nähtud 35-päevaline puhkus, siis neid päevasid, mida hüvitab riik, ettevõte oma reserviarvestusse ei kaasa, kuna tegemist ei ole ettevõtja kuluga. Sama kehtib ka lapse- ja isapuhkuse korral.

Reserviarvestusse tuleb lisada tööandja lubatud täiendavad puhkused, mida võib kasutada järgnevatel perioodidel. Näiteks on ettevõttesiseselt kokku lepitud üle viie aasta töötanud töötajatele täiendav 7päevaline lisapuhkus, millele kehtivad samad reeglid nagu põhipuhkusele. Juhul kui neid päevi saab kasutada ainult jooksva aasta sees, siis puhkusepäevade jäägi arvestusse neid päevi ei lisata, kui aga need kanduvad järgmisse aastasse edasi, tuleb need reserviarvestusse kaasata.

Töölepinguseaduse § 68 lg 5 järgi tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta jooksul ja kasutamata puhkuseosas viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Oluline on meeles pidada, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks, 2017. aastal välja teenitud puhkus tuleb vastavalt töölepinguseadusele ära kasutada hiljemalt 31.12.2018. Samas võib tööandjaga kokkuleppel antud tähtaega pikendada või aegumist üldse mitte rakendada. Seega peaks puhkusereservi arvestuses lähtuma sellest, millised täpselt on ettevõttes kokku lepitud reeglid seoses puhkuste aegumistega. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ja lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Sellisel juhul nihkub peatumine edasi eemal viibimise aja võrra ja aegumise aja leidmiseks tuleks seadusejärgsele aegumise kuupäevale liita juurde eemal viibitud aeg.

Kuigi töölepinguseadus ei puuduta juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid (juhatus, nõukogu), tuleb nad puhkusereserviarvestusse lisada juhul, kui lepingutes on viited puhkust võimaldavatele töölepingu sätetele või muude erikokkulepete korral.

Pärast kasutamata puhkuse päevade leidmist on võimalik arvestada puhkusereserv. Selleks on vaja iga töötaja kasutamata puhkusepäevade arv bilansipäeva seisuga korrutada tema keskmise kalendripäeva tasuga. Vastava tasu arvutamist reguleerib vabariigi valitsuse määrus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". Keskmise tasu arvestamisel jagatakse eelneva kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasud sama ajavahemiku kalendripäevadega. Sealjuures jäetakse kalendripäevadest välja riigi- ja rahvuspühad ning samuti töötaja puhkusel oldud või haiguspäevad. Tihti tekitab küsimusi, et millised kuud üldse arvestuse aluseks võtta. Pigem leiab praktikas kasutust juuli-detsember, kuna puhkusetasude väljamakse ei toimu varem kui järgmise aasta jaanuaris. Samas, aga ei ole ka vale kasutada juuni–november ehk arvutamise vajaduse tekkele eelnevad kuud.

Tulemuseks saadud kasutamata jäänud puhkuse tasu tuleb koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega kajastada aruandeperioodi kuluna ja bilansilise kohustusena. Puhkusereservi vähenemise korral võrreldes eelneva aastaga, tuleb kajastada vastava kulu vähendus. Raamatupidamiskannete aluseks on vaja koostada vastavat arvestust sisaldav õiend.

Puhkusetasu eraldise kajastamiseks raamatupidamisarvestuses kasutatakse kahte meetodit

1. Puhkusetasu kohustust arvestatakse ainult kord aastas inventuuri meetodil ehk raamatupidamises suurendatakse või vähendatakse vastavat kohustust ja/või nõuet (töötaja on bilansipäeva seisuga kasutanud puhkust rohkem, kui tal selleks õigust on).

Üks kirjendamise viis võib reservi suurenemisel olla

  • D Palgakulu
  • D Sotsiaalmaksukulu
  • K Puhkusetasu kohustus (bilansi konto)

Reservi vähendamisel tuleks teha täpselt vastupidine kanne.

2. Puhkusetasu kohustust arvestatakse igal kalendrikuul. Sellisel juhul kasvatatakse aasta jooksul puhkusereservi kindla protsendi võrra töötasu-, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kuludest (% kujundatakse vastavalt ettevõtte varasemale kogemusele) ning vähendatakse väljamakstud puhkusetasude kulu võrra. Aasta lõpul tehakse inventuur ning korrigeeritakse arvestatut.

31. märtsiks tuleb koostada puhkuse ajakava

Iga kalendriaasta alguses tuleb tööandjal jooksva kalendriaasta kohta koostada puhkuse ajakava, mille peab töötajale teatavaks tegema kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. märtsiks. Ajakavasse märgitakse nii põhipuhkus kui ka eelmistest perioodidest kasutamata jäänud puhkus. Lisaks võib märkida poolte kokkuleppel ka muud seaduses ette nähtud puhkused, sellisel juhul lähtutakse nende andmisel kokku lepitud ajakavast. Tähele tuleks panna, et riigi hüvitatavaid lapse- ja isapuhkusi on võimalik välja võtta vaid tööpäevadel. Kui ajakava ei koostata või kui mingit puhkust ajakavasse ei märgita (nt õppepuhkus), siis on töötajal õigus 14päevase etteteatamisega vastavat puhkust kasutada. Teatamine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tööandjal ei ole võimalik sellest keelduda.

Kui töötaja soovib minna põhipuhkusele enne 01.04 ja ajakava ei ole veel koostatud, siis on tal seda õigus teha poolte kokkuleppel. Muude puhkuseliikide korral peab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva oma soovist ette teatama.

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, kuid samas võib tööandja otsuse alusel tööaja hulka arvata ka muu aja, kui töötaja on poolte kokkuleppel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses, sealjuures ei sõltu saada olevate puhkusepäevade arv sellest, kas töötaja on täistööajaga või osalise koormusega. Igal juhul on tal õigus terve töötatud kalendriaasta eest vähemalt 28 puhkuse päevale, kui seadus ei sätesta pikemat põhipuhkust või kui pole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses. Pikem puhkus võib tulla ka eriseadustest.

Kui kalendriaastas oli ajavahemikke, mida tööaja hulka ei arvestata, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud. Tööandjaga kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Puhkuse andmine vormistatakse tööandja kehtestatud ettevõtte sisereeglites toodud korras. Lisaks tuleks töötajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tööandjal selgitada oma põhimõtteid kõigile töötajaile kättesaadavas korralduses. Korralduses võib olla näiteks ära toodud tööandja seisukoht, et puhkuse taotlustes ja puhkuse ajakavas (muudatustes) on kõikide töötajate puhul sarnane käsitlus, mille kohaselt puhkuse perioodid ei lõpe tavaliselt reedega.

Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuse ajakava saab muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Põhipuhkust endale sobival ajal on õigus nõuda:

  • naisel vahetult enne ning pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal;
  • koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Tööandja võib töötaja puhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks. Puhkuse katkestamisest ja edasilükkamisest tekkinud kulud on tööandja töötajale kohustatud hüvitama. Samuti on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötaja on kohustatud teatama tööandjale puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel. Töötajal on õigus kasutada saamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

Üldjuhul on puhkuse ajakava muutmine vaid poolte kokkuleppel, siis põhipuhkuse ajakava muutmine ülal toodud põhjustel võib toimuda ka ühepoolselt.

  • Autorid: Toimetas: RMP.ee,
  • Egle Vainula, eLMEK Accounting OÜ raamatupidamis- ja palgaarvestusteenuste juht
  • Allikas: Eesti Raamatupidajate Kogu
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Rahavoogude aruanne - üks keerulisemaid aruandeid raamatupidamises 12.02.2018

    Majandusaasta aruande koostamise juurde kuulub raamatupidamise seaduse kohaselt ka rahavoogude aruanne ning seetõttu tuleb kõigil raamatupidamiskohustuslastel vähemalt korra aastas oma ettevõtte rahavood üle vaadata.
    Loe edasi..

  • Rendiarvestuse ja lõpparuannete koostamise juhendid läbisid värskenduskuuri 02.02.2018

    Rendilevõtja saab arvestuse pidamisel valida kapitali- või kasutusrendi või rendi bilansilise positsioonina kajastamise meetodi vahel.
    Loe edasi..

  • Kaetava väärtuse meelespea 30.01.2018

    Paljudele ettevõtetele lõppes möödunud aastaga ka järjekordne majandusaasta ja sellega seonduvalt on asjakohane meelde tuletada, et juhtkonnnal on põhjust hinnata ka märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele.Märgiks varade väärtuse langusest võivad muu hulgas olla järgmised asjaolud:vara turuväärtus on langenud oluliselt kiiremini, kui võiks eeldada, lähtudes aja möödumisest või vara normaalkasutusest;üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varast genereeritav rahavoog/tulu väheneb;turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade kasutusväärtuse arvutamisel kasutatav diskontomäär on tõusnud ja vara kasutusväärtus langenud;ettevõtte netovara väärtus on suurem ettevõtte turuväärtusest; varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;varast või varade grupist saadavad tulud on väiksemad planeeritust; ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda mõningaid osakondi või müüa varasid planeeritust varem.
    Loe edasi..

  • Auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse tingimused (alates 2016 aastaaruanne) 03.01.2018

    RMP.ee toimetus on koostanud ülevaatliku tabeli auditi ja üle­vaatuse kohustuslikkuse tingimus­test, mida on kohustuslik jälgida majandusaastatel, mis algasid 01.01.2016 ja hiljem. Audit on kohustuslik, kui järgnevast kolmest kriteeriumist kaks on ületatud: käive 4 miljonit eurot, varad 2 miljon eurot, töötajaid 60; või kui järgnevast kolmest kriteeriumist üks on ületatud: käive 12 miljonit eurot, varad 6 miljonit eurot, töötajaid 180.
    Loe edasi..

  • Kas arvestustava vahetus võib olla päästerõngas kehvas seisus olevale ettevõttele? 18.12.2017

    Kui ettevõtte majanduslik seis toob omanikule majandusaasta aruannet vaadates murekortsu laubale, leitakse sageli, et on õige aeg vahetada arvestustava.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Rikets Hulgi
  • tammiste
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252997  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
88  Koolitust
23092  Artiklit
52440  Registreerunud kasutajat
36150  Nädalakirja tellijat
33364  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017