Raha ja raha ekvivalentide määratlemine on rahavoo aruande seisukohast oluline rahavarude hulga ehk rahajäägi fikseerimiseks. Sarnast hulka raha ja lühiajalisi finantsinvesteeringuid omavad majandusüksused võivad mõtestada just eelkõige raha ekvivalente erinevalt ning sedakaudu koostada muudel võrreldavatel tingimustel erinevad rahavoo aruanded.
Raha
Makse teostamiseks peab üldreeglina õigeaegselt olemas olema piisavas koguses sobivat maksevaluutat. Seega hõlmab raha kui maksevaluuta eelkõige sularaha ja nõudmiseni hoiuseid (raha arvelduskontodel). Otseselt maksmiseks mittesobivad likviidsemad valuutad liigituvad üldreeglina raha ekvivalentideks või (lühiajalisteks finants)investeeringuteks. Vähemlikviidsemad maksevahendid võivad olla käsitletavad ka nõuetena, varudena või põhivaradena (sh pikaajalised finantsinvesteeringud).
Raha ekvivalendid
Teiste varade, sealhulgas ka erinevate valuutade, muutmisel maksevaluutaks kulub erinev hulk aega ning muid ressursse. Likviidsemad on need varad, mille muutmine maksevaluutaks on hõlpsam. Väga likviidseid varasid lubatakse lugeda raha ekvivalentideks. Seega raha ekvivalendid on lühiajalised ülilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumiste risk on väike.
NÄIDE: Majandusüksus, mis loeb lühiajalised finantsinvesteeringud raha ekvivalentideks, saavutab muudel võrreldavatel tingimustel rahavoo aruandes suurema rahajäägi (ja väiksemad rahavood):
- 2 majandusüksust, kummalgi sularaha ja nõudmiseni deposiitide (arvelduskonto) jääk aruandeperioodi alguseks oli 1 000 000 EUR;
- Mõlemad majandusüksused soetasid kõrge likviidsusega ning lähes olematu väärtuse muutumise riskiga lühiajalise finantsinvesteeringu 500 000 EUR;
- Majandusüksus 1 (erinevalt majandusüksusest 2) ei loe selliseid finantsinvesteeringuid raha ekvivalentideks.
| RAHAVOO ARUANNE (EUR) | M-ÜKSUS 1 | M-ÜKSUS 2 |
| Äritegevuse netorahavood | 0 | 0 |
| Investeerimistegevuse netorahavood | -500 000 | 0 |
| Finantseerimistegevuse netorahavood | 0 | 0 |
| RAHAVOOD KOKKU | -500 000 | 0 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul | 1 000 000 | 1 000 000 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul | 500 000 | 1 000 000 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | -500 000 | 0 |
Sedakaudu peaksid majandusüksused, mis soovivad oma maksevõimet paremana (rahajääki suuremana) näidata, raha ekvivalentide määratlemisel loomingulisemad olema.
Raha ja raha ekvivalentidena käsitletavaid summasid hoitakse tavapäraselt lühiajaliste rahaliste kohustuste täitmiseks, mitte investeerimise või muul eesmärgil. Sedakaudu saab investeeringut käsitleda raha ekvivalendina vaid siis, kui seda on piisavalt lihtne muuta teadaoleva suurusega rahasummaks. Rahasumma suuruse teadmiseks peab investeeringu väärtuse muutumise risk olema väike nii investeeringuna hoidmisel kui ka maksevaluutaks muutmisel. Seetõttu saab investeeringut tavaliselt käsitleda raha ekvivalendina ainult juhul, kui sellel on lühiajaline katkestamisperiood või lõpptähtaeg – rahaks muutmise ajakulu. Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) kontekstis on selliseks kokkuleppeliseks perioodiks näiteks kuni kolm kuud. Oluline on mõista, et piiride määramine likviidsuse ja ülilikviidsuse vahele saab olla vaid tunnetuslik ja kokkuleppeline. See võib eri aruandlustavade puhul ja majandusüksuste siseselt olla oluliselt erinev.
Üheks vähekasutatud rahajäägi kujundamise võimaluseks on ka arvelduslaenud (arvelduskrediit) – täpsemalt, selle kasutamata jääk. Pangalaene käsitletakse tavaliselt finantseerimistegevusena. Mõnedes riikides ning mõnedel tegevusaladel moodustavad nõudmisel tagasimakstavad arvelduslaenud (majandus)üksuse rahavoogude juhtimise lahutamatu osa. Tavapäraselt kaasneb sellega ning iseloomustab seda pangakonto (näiteks arvelduslaenuga seotud arvelduskonto ehk nõudmiseni deposiidi) saldo sage kõikumine positiivse ja negatiivse jäägi vahel. Kui arvelduslaen on rahavoogude juhtimise lahutamatuks osaks, siis on lubatud arvelduslaenude kasutamata jääki käsitleda majandusüksuse raha ja raha ekvivalentide komponendina.
NÄIDE: Majandusüksus, mis loeb kasutamata arvelduslaenu jäägi raha ekvivalentideks, saavutab muudel võrreldavatel tingimustel rahavoo aruandes suurema rahajäägi:
- 2 majandusüksust, kummalgi sularaha ja nõudmiseni deposiitide (arvelduskonto) jääk aruandeperioodi alguseks oli 1 000 000 EUR;
- Mõlemad majandusüksused said aruandeperioodil arvelduslaenu 500 000 EUR, millest 200 000 kasutasid ära (nt siirdasid kontole teise panka) ning sedakaudu mille kasutamata jääk on aruandeperioodi lõppedes 300 000 EUR;
- Majandusüksus 1 (erinevalt majandusüksusest 2) ei loe kasutamata arvelduslaenu jääki raha ekvivalendiks.
| RAHAVOO ARUANNE (EUR) | M-ÜKSUS 1 | M-ÜKSUS 2 |
| Äritegevuse netorahavood | 0 | 0 |
| Investeerimistegevuse netorahavood | 0 | 0 |
| Finantseerimistegevuse netorahavood | 200 000 | 500 000 |
| RAHAVOOD KOKKU | 200 000 | 500 000 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul | 1 000 000 | 1 000 000 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul | 1 200 000 | 1 500 000 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 200 000 | 500 000 |
Sedakaudu peaksid majandusüksused, mis soovivad oma maksevõimet paremana (rahajääki suuremana) näidata, kasutamata arvelduslaenu jäägi lugema raha ekvivalendiks.
