Rahavoogude aruanne – üks keerulisemaid aruandeid raamatupidamises

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Majandusaasta aruande koostamise juurde kuulub raamatupidamise seaduse kohaselt ka rahavoogude aruanne ning seetõttu tuleb kõigil raamatupidamiskohustuslastel vähemalt korra aastas oma ettevõtte rahavood üle vaadata. See aruanne on oluliseks infoallikaks ka firma juhatusele, investoritele ja teistele huvitatud osapooltele, kes saavad sealt hea ülevaate ettevõtte rahade liikumisest. Kas ettevõte suudab oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt täita? Kas põhitegevusega suudetakse sisse tuua piisavalt raha, et edukalt edasi toimetada? Kas tehtud kulutused õigustavad ennast või tuleks midagi muuta? Kõigile neile küsimustele saab kõige paremini vastuse just rahavoogusid analüüsides ja aruande põhjal järeldusi tehes.

“Rahavoogude aruande põhjal saab hinnata seda, kas ettevõte on võimeline genereerima oma tegevuse käigus piisavalt raha, et tasuda kreeditoridele, maksta omanikele dividende ning vajadusel teha täiendavaid investeeringuid,” selgitab rahavoogude aruande koolituse lektor Maria Ottesson.

Lektor toob välja, et ettevõtte kohta infot otsides ei piisa näiteks vaid bilansist või kasumiaruandest. “Bilanss näitab varade, kohutuste ja omakapitali hetkeseisu aruande kuupäeval, näiteks kui palju raha oli pangakontol 31.12.2013 ja 31.12.2014, aga bilanss ei näita seda, kas raha tuli võetud laenust või teenuste/kaupade müügist. Kasumiaruande tulud ja kulud on tekkepõhised, seal on tihti suur mõju mitterahalistel tehingutel, näiteks põhivara amortisatsioon, nõuete allahindlus. Samuti ei näita müügitulu suurus seda, kui palju raha müügist tegelikult laekus,” kirjeldab ta. “Rahavoogude aruanne on aga oma loomult kassapõhine, see näitab kui palju raha genereeritakse ettevõtte poolt oma põhitegevuse tulemusena ning milline on investeerimise ja finantseerimise tegevuse raha sissetulek ja väljaminek.”

Aruande koostamine on keerukas

Rahavoogude aruande koostamine ei ole raamatupidajate töös just kõige lihtsam tegevus. Tihti on isegi kogenud raamatupidajatel vaja selle aruande koostamise juures palju vaeva näha. “Praktika näitab, et rahavoogude aruanne on üks keerulisemaid aruandeid raamatupidajate jaoks,” toob Ottesson välja. “Peamine põhjus on selles, et paljud koostavad selle vaid üks kord aastas ning siis on eelmisel aastal tehtud elimineerimised ja korrigeerimised meelest läinud, mistõttu lähenetakse selle aruande koostamisele väga loominguliselt,” selgitab ta.

Rahavoogude aruande koostamisega ei ole nii, et kui korra juba tehtud, siis järgmistel aastatel tuleb kõik iseenesest. Ikka on vaja aeg-ajalt üht-teist meelde tuletada ja üle korrata. Aruande koostamine on keerukas ja mitmed olulised nüansid kipuvad koostajatel aasta jooksul meelest minema. Sellest tekivad aruande koostamisel aga mitmed raskused ning aruandesse võivad sisse tulla erinevad vead.

Selgub, et kui vaadata raamatupidamise aastaaruandeid, siis kõige rohkem vigu esinebki just rahavoogude aruannetes. Kõige sagedasemini kipuvad vead sisse tulema põhivara ostude-müükide kajastamisel. Samuti unustatakse tihti elimineerida rahavoogude aruandest mitterahaliste tehingute mõju. Üks sagedasi probleeme, millega rahavoogude aruande koostamisel silmitsi seistakse, on ka rahavoogude liigitamine.

Raamatupidaja peab end pidevalt täiendama

Pikaajaline lektor leiab, et raamatupidaja jaoks on oluline ennast pidevalt täiendada ja koolitada. “Raamatupidaja amet on selline, kus nendest teadmistest, mis on täna olemas homme enam ei piisa,” selgitab ta. “Raamatupidamine on pidevalt arenev. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on mitmeid kordi muudetud ja täiendatud kehtivat raamatupidamistava (nii seadust kui ka Raamatupidamise Toimkonna juhendeid), juurde on tulnud SME IFRS, maksuseaduseid muudetakse või täpsustatakse igal aastal. Tehnoloogia areng on teinud samuti tohutu hüppe. Näiteks viisteist aastat tagasi olid mitmed auditi kliendid sellised, kellel raamatupidamine oli kas paberil või Excelis, nüüd on üha enam firmasid, kes kasutavad peamiselt ainult elektroonilisi dokumente. Märksõnana saab veel välja tuua  E-arved. Kõik see nõuab raamatupidajatelt pidevat teadmiste ja oskuste täiendamist,” räägib Ottesson.

Seetõttu on Maria Ottessoni sõnul oluline, et koolitustel oleks teooriaga tihedalt seotud ka praktiline pool. Peale teoreetilise osa kuulamist on tähtis kohe ülesannete kallale asuda – need kaks poolt täiendavad teineteist ning aitavad õpitut kinnistada. “Praktilised ülesanded aitavad teooriat paremini mõista ning samuti tulevad meelde tuttavad olukorrad oma praktikast,” selgitab ta. Rahavoogude koolitusel osalejatele saadetakse põhjalikud ülesanded juba enne koolitust e-mailile, et neil oleks võimalus eelnevalt ülesannetega tutvuda ja tekkinud küsimustele koolituse käigus vastused saada. Koolituse käigus läbitehtavatest mahukatest ülesannetest üks puudutab vigu rahavoogude aruandes ning teine hõlmab rahavoogude aruande koostamist otsesel ja kaudsel meetodil. “Käsitleme koolitusel kõiki enamlevinud vigu ja arutame läbi keerulisemad kohad aruande koostamisel,” selgitab lektor.

Maria Ottesson on vandeaudiitor alates 2004. aastast, sh avaliku sektori vandeaudiitor aastast 2014. Viimased 13 aastat on ta töötanud siseaudiitorina avalikus sektoris ning tal on avaliku sektori üksuse siseaudiitori kvalifikatsioon.

Raamatupidajaid on Maria koolitanud erinevatel teemadel alates 2003. aastast.

Rahavoogude aruande koolitust peab ta üheks oma lemmikuks just seetõttu, et selle koolituse käigus saab vahetut tagasisidet raamatupidajaid huvitavate küsimuste kohta.

 

Märksõnad:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll