Milliste kriteeriumite alusel on võimalik hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi lepingutega? Lepingute klassifitseerimise määravaks kriteeriumiks on asjaolu, kui suures ulatuses kannab renditud vara omandiga seonduvaid riski ja hüvesid rendileandja või rentnik. Kriteeriume toob välja ka RTJ 9.  

• Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Riskid hõlmavad võimalikke kahjusid vara kasutuskõlbmatuks muutumisest ning ka vara kasutamist mõjutavast majanduskeskkonnast tulenevaid riske. Hüved on seotud eeldatava tulu teenimisega vara majandusliku eluea jooksul.
• Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse kohe lepingu klassifitseerimisel rentniku bilansis vara ja lepingulise kohustusena, analoogselt muu vara soetamisele.
• Kasutusrendi tingimustel kajastavad rendileandjad väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Rentniku enda bilansis vara ja lepingulist kohustust ei kajasta, vaid tegemist on bilansivälise kohustusega, mis avalikustatakse aruande lisas.

Enamus liisinguandjad on finantsasutused ning finantseeritavat vara bilansis ei kajasta, vaid käsitlevad tehinguid finantstehinguna ning nende bilansis kajastatakse bilansis vaid nõue rentniku vastu.

RTJ 9-s on välja toodud kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi tunnustega lepingutega. Kui esineb juba vähemalt üks loetletud kriteeriumitest, siis viitab see üldjuhul asjaolule, et põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on kandunud üle rentnikule, mistõttu on tegemist kapitalirendiga. Vara omandiõiguse üleminekul rendilepingu lõppedes ei ole siinkohal peamist tähtsust. 

Kriteeriumid on järgmised: 

• Lepinguperiood katab suure osa (üle 75 %) renditava vara majanduslikust elueast.
• Rendi jõustumisel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur (üle 90 %) renditava vara õiglase väärtusega.
• Renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada.
• Rendi katkestamisel rentniku poolt kannab rendileandjale katkestamisest tulenevad kahjud rentnik.
• Renditava vara jääkväärtuse õiglase väärtuse muutusest tingitud kasumid ja kahjumid võtab enda kanda rentnik.
• Rentnikul on võimalus renti rendiperioodile järgnevaks perioodiks pikendada turul kehtivatest rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga.

Eelpool nimetatud tingimuste info leiab tavaliselt rendilepingute üldtingimustest. Näiteks tasub üles otsida punkt, mis käsitleb lepingu ennetähtaegset lõpetamist (ehk lepingu katkestamist), sest tihti on rendilevõtjale pandud kohustuseks tasuda kõik osamaksed, mistõttu ei ole lepingu lõpetamine täiendavaid kulutusi kandmata võimalik.

Vara jääkväärtuse ja õiglase väärtuse (tavaliselt turuhind) võrdluse indikatsiooniks võib osutuda lepingu tähtpäeval tehtav ostu eesõigus või vara realiseerimine. Sellisel juhul saaks rendilevõtja osta vara lepingus fikseeritud jääkväärtusega, sõltumata tegelikust turuhinnast, saades ostutehinguga kasumit või kahjumit. Sama olukord on ka liisinguandja poolt vara realiseerimisel, kui rentnik peab müügihinna vahe jääkväärtusega hüvitama.

Vara spetsiifilisus hakkab rolli mängima juhul, kui pole tegemist tavapärase sõiduki, veoki või seadmega, vaid renditavaks varaks on ettevõtte äritegevuses vajalikud spetsiifilised sõidukid, veokid, masinad või seadmed. Mida erilisem on ettevõtte tegevus ja mida väiksem on turg, kus renditavaid seadmeid turustatakse, seda unikaalsem on ka vara ja suurem on tõenäosus, et leping on klassifitseeritav kapitalirendina. 

Maksustamise seisukohast on kapitali- ja kasutusrent erinevad 

Maksustamise seisukohast on oluline teha vahet, kas on tegemist kapitalirendi või kasutusrendi lepinguga. Esimesel juhul “müüakse” renditud vara nagu järelmaksuga ja teisel juhul antakse renditud vara ainult kasutusse. Käibemaksu seisukohast on oluline erinevus käibe tekkimise ajas.

• Kapitalirendi puhul tekib käive täies ulatuses renditud vara üleandmisel rentnikule  koheselt ja kogu käibemaks tuleb sellel perioodil riigile tasuda. Hoolimata sellest, et vara omandiõigus läheb üle alles siis, kui viimane osamakse on tasutud ja maksed laekuvad pikema perioodi jooksul või omandiõigus ei lähegi varale üle.
• Kasutusrendilepingu puhul tekib renditud vara kasutada andmisest rentnikul teenuse käive iga kuu, kui vara kasutati või raha laekus.