aastaaruanne 2017
Reede, 15. Detsember
 

Sissemakseta osakapitali kajastamine

21.01.2011  (uuendatud 01.01.2016)

Vastavalt muutunud äriseadustiku § 1401 tohib alates 01.01.2011 asutada osaühinguid osakapitaliga kuni 25 000 eurot ilma sissemakseid tegemata.

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali ega maksta osanikele dividende.

Raamatupidamislik käsitlus

Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" (mis omakorda tugineb rahvusvahelistel finantsaruandluse standarditel IAS 32 ja IAS www.fin.ee/doc.php39) paragrahv 6 järgi võib osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu ainult juhul, kui tal on lepinguline (tingimusteta) õigus saada osanikult raha või muid finantsvarasid.

(A) Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Juhul kui osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (näiteks juhul, kui osanik on kohustatud oma osade eest tasuma ainult teatud situatsioonis), ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu ega sellele vastavat osakapitali. Osakapitali suurenemist kajastatakse alles siis, kui sissemakse on toimunud või kui osaühingul on tekkinud tingimusteta nõue osaniku vastu. Sellist situatsiooni on kajastatud allpool näites 1.

(B) Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Juhul kui osaühingul eksisteerib tingimusteta nõue osaniku vastu (näiteks juhul, kui osanik on kohustatud tegema sissemakse teatud kuupäevaks), võib osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Pikaajalist nõuet tuleb kajastada vastavalt RTJ 3 paragrahvile 37, mis tähendab, et algselt võetakse nõue arvele selle nüüdisväärtuses (mis on väiksem saadaoleva tasu nominaalväärtusest) ning kuni nõude laekumiseni arvestatakse sellelt intressitulu rakendades sisemise intressimäära meetodit. Vahet emiteeritud osade nominaalväärtuse ja saadava tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse osade emiteerimise hetkel omakapitali vähendusena (ajalise nihke tõttu on osade eest saadava tasu õiglane väärtus väiksem osade nominaalväärtusest). Sellist situatsiooni on kajastatud näites 2A.

Alternatiivina on võimalik situatsioon, kus osaühing on emiteerinud osasid, mille eest maksmine toimub hiljem käsitleda forward-lepinguna osaühingu osadele (kuna sissemakse tegemiseni puuduvad emiteeritud osadel olulised õigused, sh dividendiõigus, siis võib väita, et sisuliselt pole osasid veel emiteeritud). Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei käsitle selliste forward-lepingute kajastamist, küll on aga seda käsitletud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IAS 32 "Finantsinstrumendid: esitusviis" ning illustreeritud sama standardi lisas IE10. Vastavalt IAS 32 reeglitele kajastatakse forward-lepingu alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse. Sellist kajastamist on illustreeritud näites 2B (situatsioon on sama nagu näites 2A).

Raamatupidamise Toimkonna hinnangu järgi on mõlemad ülalkirjeldatud meetodid vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ja IFRSiga ning osaühing, millel eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osanikule seoses emiteeritud osadega, peaks valima ühe nendest meetoditest sissemakseta osakapitali kajastamiseks.

Avalikustamine

Aruande lugejate informeerimiseks tuleks osakapitali nominaalväärtus ja sissemaksmata osa eraldi välja tuua kas bilansis või aruande lisades.

Näide 1 – Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul, kui osaühing ei suuda oma kohustusi osaühingu vara arvel täita.

Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel), siis ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu.

Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva
Raha                                        5 000
Varad kokku                             5 000

Passiva
Osakapital nominaalväärtuses   25 000
Sissemaksmata osakapital       (20 000)
Omakapital kokku                     5 000

 

Näide 2A – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (kajastamine emiteeritud osadena, mille eest on tasu veel laekumata)

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist, siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku vastu, diskonteerides selle nüüdisväärtusesse. Vahet nõude nüüdisväärtuse ja osade nominaalväärtuse vahel kajastatakse omakapitali vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse kasumiaruandes intressitulu kuni nõude tasumiseni.

Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva 20 000 euro nüüdisväärtus on 18 000 eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva
Raha                                         5 000
Nõue osaniku vastu                   18 000
Varad kokku                             23 000

Passiva
Osakapital nominaalväärtuses    25 000
Muu omakapital                         (2 000)
Omakapital kokku                     23 000

 

Näide 2B – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (kajastamine forward-lepinguna osaühingu poolt emiteeritavatele osadele)

Situatsioon on sama nagu näites 2A: asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

Kuigi osaühing on emiteerinud osasid, mille eest pole veel tasutud, puuduvad nendel osadel olulised õigused , sh dividendiõigus. Seetõttu võib väita, et sisuliselt on tegemist forvard-lepinguga osaühingu poolt emiteeritavatele osadele, mille kajastamist RTJid ei reguleeri. Vastavalt standardi IAS 32 näitele IE10 kajastatakse forvard-lepingu alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse.

Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva
Raha                                      5 000
Varad kokku                           5 000

Passiva
Osakapital nominaalväärtuses  5 000
Omakapital kokku                   5 000

 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Uus IFRS 15 muudab müügitulu kajastamise põhimõtteid 11.12.2017

    Müügitulu kajastamise põhimõtteid käsitleva standardi muudatuse peamine eesmärk on vähendada erinevatest müügitulu standarditest tulenevaid valikuvõimalusi tulu kajastamisel
    Loe edasi..

  • Uued nõuded finantsvarade klassifitseerimisele 08.12.2017

    Uuest aastast kehtima hakkav finantsinstrumentide kajastamist käsitlev standard toob kaasa uued finantsvarade klassifitseerimise ja mõõtmise reeglid. Lisaks muutuvad krediidikahjumite kajastamise nõuded, mille järgi tuleb krediidikahjum kajastada võrreldes praegu kehtiva põhimõttega tunduvalt varem ehk juba müügitehingu hetkel. Seoses varade väärtuse langusega tuleb ettevõtetel senisest varem ja täpsemalt hinnata, millal ja mis summas krediidikahjumit kajastada. IFRS 9 rakendamine on kohustuslik alates 01.01.2018 algavate perioodide puhul. Standardit tuleb rakendada tagasiulatuvalt ja kasutada saab erinevaid lihtsustusi.
    Loe edasi..

  • Majandusaasta aruande näidised ja abimaterjalid (2016. aasta aastaaruanne) 29.11.2017

    Artiklisse on koondatud erinevad majandusaasta aruande näidised, kasulikud artiklid ja abimaterjalid, et aidata kaasa teie aastaaruande koostamisele.
    Loe edasi..

  • Kviitungid kiirelt ja mugavalt e-arveks. Kuidas? 12.10.2017

    Septembri lõpus Eesti Raamatupidajate Kogu eestvedamisel toimunud veebipõhiste majandustarkvarade infopäeval keskenduti raamatupidamisteenuse pakkujate muredele ja nende lahendamisele kaasaegsete veebipõhiste majandustarkvaralahenduste abil.
    Loe edasi..

  • Audiitorkontrolli kohustus ja audiitori määramine 18.09.2017

    Audit on kindlustandev töövõtt, mille tulemusena vandeaudiitor annab hinnangu, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, finantstulemust ja rahavooge. Ülevaatus ei ole finantsaruande audit ja seetõttu pakub ülevaatus väiksemat kindlustunnet.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
tooleping ja toolepingu seadus
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • sartec
  • LeapIN
  • estanc
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250758  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
94  Koolitust
22760  Artiklit
51984  Registreerunud kasutajat
35923  Nädalakirja tellijat
33175  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017