auto koolitus
Esmaspäev, 28. Mai
 

Sissemakseta osakapitali kajastamine

21.01.2011  (uuendatud 01.01.2016)

Vastavalt muutunud äriseadustiku § 1401 tohib alates 01.01.2011 asutada osaühinguid osakapitaliga kuni 25 000 eurot ilma sissemakseid tegemata.

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali ega maksta osanikele dividende.

Raamatupidamislik käsitlus

Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" (mis omakorda tugineb rahvusvahelistel finantsaruandluse standarditel IAS 32 ja IAS www.fin.ee/doc.php39) paragrahv 6 järgi võib osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu ainult juhul, kui tal on lepinguline (tingimusteta) õigus saada osanikult raha või muid finantsvarasid.

(A) Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Juhul kui osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (näiteks juhul, kui osanik on kohustatud oma osade eest tasuma ainult teatud situatsioonis), ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu ega sellele vastavat osakapitali. Osakapitali suurenemist kajastatakse alles siis, kui sissemakse on toimunud või kui osaühingul on tekkinud tingimusteta nõue osaniku vastu. Sellist situatsiooni on kajastatud allpool näites 1.

(B) Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Juhul kui osaühingul eksisteerib tingimusteta nõue osaniku vastu (näiteks juhul, kui osanik on kohustatud tegema sissemakse teatud kuupäevaks), võib osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Pikaajalist nõuet tuleb kajastada vastavalt RTJ 3 paragrahvile 37, mis tähendab, et algselt võetakse nõue arvele selle nüüdisväärtuses (mis on väiksem saadaoleva tasu nominaalväärtusest) ning kuni nõude laekumiseni arvestatakse sellelt intressitulu rakendades sisemise intressimäära meetodit. Vahet emiteeritud osade nominaalväärtuse ja saadava tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse osade emiteerimise hetkel omakapitali vähendusena (ajalise nihke tõttu on osade eest saadava tasu õiglane väärtus väiksem osade nominaalväärtusest). Sellist situatsiooni on kajastatud näites 2A.

Alternatiivina on võimalik situatsioon, kus osaühing on emiteerinud osasid, mille eest maksmine toimub hiljem käsitleda forward-lepinguna osaühingu osadele (kuna sissemakse tegemiseni puuduvad emiteeritud osadel olulised õigused, sh dividendiõigus, siis võib väita, et sisuliselt pole osasid veel emiteeritud). Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei käsitle selliste forward-lepingute kajastamist, küll on aga seda käsitletud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IAS 32 "Finantsinstrumendid: esitusviis" ning illustreeritud sama standardi lisas IE10. Vastavalt IAS 32 reeglitele kajastatakse forward-lepingu alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse. Sellist kajastamist on illustreeritud näites 2B (situatsioon on sama nagu näites 2A).

Raamatupidamise Toimkonna hinnangu järgi on mõlemad ülalkirjeldatud meetodid vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ja IFRSiga ning osaühing, millel eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osanikule seoses emiteeritud osadega, peaks valima ühe nendest meetoditest sissemakseta osakapitali kajastamiseks.

Avalikustamine

Aruande lugejate informeerimiseks tuleks osakapitali nominaalväärtus ja sissemaksmata osa eraldi välja tuua kas bilansis või aruande lisades.

Näide 1 – Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul, kui osaühing ei suuda oma kohustusi osaühingu vara arvel täita.

Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel), siis ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu.

Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva
Raha                                        5 000
Varad kokku                             5 000

Passiva
Osakapital nominaalväärtuses   25 000
Sissemaksmata osakapital       (20 000)
Omakapital kokku                     5 000

 

Näide 2A – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (kajastamine emiteeritud osadena, mille eest on tasu veel laekumata)

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist, siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku vastu, diskonteerides selle nüüdisväärtusesse. Vahet nõude nüüdisväärtuse ja osade nominaalväärtuse vahel kajastatakse omakapitali vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse kasumiaruandes intressitulu kuni nõude tasumiseni.

Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva 20 000 euro nüüdisväärtus on 18 000 eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva
Raha                                         5 000
Nõue osaniku vastu                   18 000
Varad kokku                             23 000

Passiva
Osakapital nominaalväärtuses    25 000
Muu omakapital                         (2 000)
Omakapital kokku                     23 000

 

Näide 2B – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (kajastamine forward-lepinguna osaühingu poolt emiteeritavatele osadele)

Situatsioon on sama nagu näites 2A: asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

Kuigi osaühing on emiteerinud osasid, mille eest pole veel tasutud, puuduvad nendel osadel olulised õigused , sh dividendiõigus. Seetõttu võib väita, et sisuliselt on tegemist forvard-lepinguga osaühingu poolt emiteeritavatele osadele, mille kajastamist RTJid ei reguleeri. Vastavalt standardi IAS 32 näitele IE10 kajastatakse forvard-lepingu alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse.

Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva
Raha                                      5 000
Varad kokku                           5 000

Passiva
Osakapital nominaalväärtuses  5 000
Omakapital kokku                   5 000

 

tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Laenukasutuskulude kapitaliseerimine ja sisemine intressimäär 15.05.2018

    Laenukasutuse kulutused on intressikulud ja kõik muud kulutused, mis tehakse eesmärgil, et kaasata ettevõttesse võõrkapitali.
    Loe edasi..

  • Raamatupidamise sise-eeskiri kui raamatupidaja kaitsekilp 09.05.2018

    Aprilli keskpaigas toimunud raamatupidajate konverentsil “Kevadmissioon 2018” kõneles Antimar Audiitorid OÜ vandeaudiitor Anne Nuut sellest, kuidas raamatupidaja saab teha raamatupidamise sise-eeskirjast endale abimehe ja kaitsekilbi. Raamatupidamise sise-eeskiri tuleb koostada kõigil raamatupidamiskohustuslastel ja vabastatud on sellest vaid mikroettevõtjad, siiski võiks ka nemad oma tagala kindlustamiseks peamised põhimõtted kirja panna.2017. aasta alguses muutus raamatupidamise seaduses algdokumendi regulatsioon. Seaduse § 7 lõike 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ning sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Et raamatupidamise algdokumendi lugemine nõuab kompetentsust, siis igaüks sellest aru saama ei pea, selgub seadusest.
    Loe edasi..

  • Abistavat infot aastaaruande koostamiseks 02.04.2018

    Majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtja suurusest.
    Loe edasi..

  • Viivisarve kajastamine raamatupidamises 02.04.2018

    Ehitustööd teostati aastatel 2014-2016. Ettevõte esitas viivisarve 2017. aasta mais, mida ehitustööde tellija ei aktsepteeri. Kuidas oleks õige viivisarvet näidata 2017. aasta aastaaruandes?
    Loe edasi..

  • Majandusaasta aruande näidised ja abimaterjalid (2017. aasta aastaaruanne) 28.03.2018

    Kõigil ühingutel, olgu need siis äri- või mittetulundusühingud, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga ehk 01.01-31.12, tuleb hiljemalt 30. juuniks esitada äriregistrile majandusaasta aruanne. Artiklisse on koondatud erinevad majandusaasta aruande n&au ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • graanul invest
  • RE Kinnisvara
  • prike
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255556  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
78  Koolitust
22209  Artiklit
52722  Registreerunud kasutajat
36282  Nädalakirja tellijat
33463  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017