Eesti väliskaubanduse käive, milles on arvesse võetud kaubavahetust nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikidega, oli põhikaubandussüsteemi järgi 2004. aasta septembris esialgsetel andmetel 15,9 miljardit krooni (augustis 15,4 miljardit krooni), sellest väljavedu 6,5 miljardit krooni (41%) ja sissevedu 9,4 miljardit krooni (59%), teatab Statistikaamet.* Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 2,9 miljardit krooni.
EESTI VÄLISKAUBANDUS, jaanuar–september 2004
(miljonit krooni)
|
Kuu |
Väljavedu |
Sissevedu | ||||
|
2003 |
2004 |
muutus, % |
2003 |
2004 |
muutus, % | |
|
Jaanuar |
4 477,4 |
4 929,6 |
10,1 |
6 329,9 |
6 649,8 |
5,1 |
|
Veebruar |
4 391,0 |
5 228,7 |
19,1 |
6 691,7 |
7 072,6 |
5,7 |
|
Märts |
5 167,3 |
6 694,8 |
29,6 |
7 662,4 |
9 051,8 |
18,1 |
|
Aprill |
5 261,4 |
5 633,0 |
7,1 |
7 483,1 |
10 996,8 |
47,0 |
|
Mai |
5 499,0 |
6 094,9 |
10,8 |
7 423,2 |
8 074,0 |
8,8 |
|
Juuni |
5 167,3 |
6 368,7 |
23,3 |
7 281,8 |
8 928,4 |
22,6 |
|
Juuli |
4 712,9 |
6 134,4 |
30,2 |
7 335,1 |
9 121,0 |
24,3 |
|
August |
5 004,1 |
6 316,7 |
26,2 |
6 827,5 |
9 114,3 |
33,5 |
|
September |
5 436,8 |
6 521,8 a |
20,0 |
8 155,6 |
9 371,9 a |
14,9 |
a Esialgsed andmed.
2004. aasta augustiga võrreldes suurenes väljavedu 3%. Võrreldes 2003. aasta septembriga oli väljavedu 2004. aasta septembris 20% suurem.
Euroopa Liidu riikide (25 riiki) osatähtsus väljaveos oli septembris 74% (augustis 78%) ja SRÜ riikide osatähtsus 9% (augustis 10%).
2004. aasta augustiga võrreldes suurenes peamiselt metalli ja metalltoodete (176 miljoni krooni võrra), mineraalsete toodete (95 miljoni krooni võrra), mitmesuguste tööstustoodete (60 miljoni krooni võrra) ning puidu ja puittoodete (20 miljoni krooni võrra) väljavedu. Samal ajal vähenes masinate ja seadmete (50 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (48 miljoni krooni võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (23 miljoni krooni võrra) ning paberi ja pabertoodete (21 miljoni krooni võrra) väljavedu.
2004. aasta augustiga võrreldes suurenes sissevedu 3%. Võrreldes 2003. aasta septembriga oli sissevedu 2004. aasta septembris 15% suurem.
Euroopa Liidu riikide (25 riiki) osatähtsus sisseveos (saatjariigina) oli septembris 74% (augustis samuti 74%) ja SRÜ riikide osatähtsus 10% (augustis samuti 10%).
2004. aasta augustiga võrreldes suurenes oluliselt transpordivahendite (150 miljoni krooni võrra), metalli ja metalltoodete (55 miljoni krooni võrra), mitmesuguste tööstustoodete (32 miljoni krooni võrra) ning puidu ja puittoodete (28 miljoni krooni võrra) sissevedu. Samal ajal vähenes märkimisväärselt ainult põllumajandussaaduste ja toidukaupade (45 miljoni krooni võrra) ning mineraalsete toodete (20 miljoni krooni võrra) sissevedu.
VÄLJAVEDU JA SISSEVEDU KAUBARÜHMITI, august–september 2004
(protsenti)
|
Kaubarühm |
Väljavedu |
Sissevedu |
Väliskaubanduse bilanss septembris, (+,-) miljonit krooni | ||
|
august b |
september |
august b |
september | ||
|
KOKKU |
100,0 |
100,0 |
100,0 |
100,0 |
-2 850,1 |
|
Põllumajandussaadused ja |
6,6 |
6,1 |
8,5 |
7,8 |
-330,4 |
|
Mineraalsed tooted (V) |
5,0 |
6,3 |
7,0 |
6,6 |
-208,3 |
|
Keemiatööstuse tooraine ja |
4,4 |
3,9 |
5,9 |
5,8 |
-291,6 |
|
Kummi- ja plasttooted (VII) |
2,5 |
2,5 |
4,6 |
4,6 |
-264,0 |
|
Puit ja puittooted (IX) |
12,5 |
12,4 |
2,8 |
3,0 |
528,0 |
|
Paber ja pabertooted (X) |
2,3 |
1,9 |
2,1 |
2,1 |
-77,0 |
|
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) |
9,5 |
9,1 |
6,5 |
6,2 |
7,6 |
|
Metall ja metalltooted (XV) |
7,1 |
9,6 |
9,5 |
9,8 |
-294,7 |
|
Masinad ja seadmed (XVI) |
27,8 |
26,2 |
36,1 |
35,3 |
-1 595,9 |
|
Transpordivahendid (XVII) |
7,0 |
6,1 |
9,7 |
11,1 |
-642,1 |
|
Muu |
15,3 |
15,9 |
7,3 |
7,7 |
318,3 |
b Täpsustatud andmed.
RIIKIDE OSATÄHTSUS EESTI VÄLISKAUBANDUSESc, august–september 2004
(protsenti)
|
Väljavedu |
Sissevedu | ||||
|
sihtriik |
august b |
september |
saatjariik c |
august b |
september |
|
1. Soome |
22,4 |
21,4 |
1. Soome |
22,1 |
21,3 |
|
2. Rootsi |
14,9 |
14,3 |
2. Saksamaa |
11,7 |
11,3 |
|
3. Läti |
7,5 |
7,9 |
3. Rootsi |
8,7 |
9,7 |
|
4. Saksamaa |
8,9 |
7,7 |
4. Venemaa |
7,3 |
7,8 |
|
5. Venemaa |
7,5 |
6,0 |
5. Leedu |
5,3 |
5,8 |
|
6. Ameerika Ühendriigid |
4,0 |
5,2 |
6. Jaapan |
4,0 |
4,7 |
|
7. Leedu |
4,0 |
4,1 |
7. Holland |
3,5 |
4,3 |
|
8. Ungari |
4,3 |
3,8 |
8. Läti |
3,9 |
4,0 |
|
9. Taani |
3,2 |
3,3 |
9. Hiina |
3,2 |
3,6 |
|
10. Norra |
3,4 |
3,2 |
10. Poola |
3,1 |
2,9 |
b Täpsustatud andmed.
cEt Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaubavahetuse statistika koostamisel võetakse kaupade saabumisel aluseks saatjaliikmesriik, siis on tabelis toodud kaubavahetuse näitajad esitatud saatjaliikmesriigi järgi.
* Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga 1. mail 2004, muutus väliskaubanduse andmete kogumise süsteem. Kaubavahetuse andmed Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega (nn kolmandad riigid) põhinevad nagu varemgi tollideklaratsioonide andmetel (Extrastat). Kaubavahetuse andmeid Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste tehingute kohta kogutakse statistiliste aruannetega (Intrastat).
Et Intrastati vaatlusega on hõlmatud vaid suure Euroopa Liidu sisese kaubakäibega ettevõtted ning kõik valimis olevad ettevõtted ei esita aruandeid õigel ajal, siis hinnatakse kaubavahetuse kogukäivet statistiliste meetoditega. Hinnanguid korrigeeritakse täiendava info laekumisel.
Intrastati puhul ei ole põhikaubandussüsteemi järgi koostatav statistika samaväärne varem tollideklaratsioonide alusel tehtud põhikaubandussüsteemi statistikaga. Suur osa kaubast, mis varem liikus tolli järelevalve all tolliladudes ja mida põhikaubandussüsteemi reeglite järgi statistikas ei arvestatud, on nüüd vabas ringluses ja võetud statistikas arvesse, kuna EL-sisese kaubanduse puhul asendusid tollilaod vaheladudega.
Registrikood 11027462
KÜLALINE