Firma Vusserdaja Ämblik juhtkond otsustas, et on vaja soetada uut tehnikat ja tarkvara ning välja töötada veebileht, mille kaudu hakatakse ka oma vussertooteid müüma. Peale klientidele mõeldud välise veebilehe luuakse veel teine veebileht firmasiseseks kasutamiseks, et selle abil kiirendada saabunud taotluste läbivaatamist ning hoida kokku firma kulusid.

Kõigepealt osteti 15.oktoobril 3 uut arvutit maksumusega kokku 5 780 raha (ilma käibemaksuta). (1 arvuti 1 580 raha, 2 arvutit hinnaga a’ 2 100 raha). Müüjalt saadi arve, mis kuulub tasumisele 15.novembril.

Tegemist on väikefirmaga ja vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjadele on neil põhivaraks varad mille väärtus hakkab 1 000-st ning mille kasutusaeg on üle ühe aasta ning amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil.

• Juhatus otsustas, et neid arvuteid tuleks kasutada 20 aastat.

TOIMETUSE ARVAMUS:
Ilmselgelt on tegemist üle hinnatud kasutusajaga, üldjuhul vananeb arvuti 3-7 aastaga.
Juhtkonnal oleks mõistlik oma otsus üle vaadata ning hinnata tegelikku olukorda ja kasutusea määramisel lähtuda sellest, et vara kasutamine peegelduks võimalikult õiglaselt.

• Raamatupidaja arvutas kohe 200x aasta amortisatsiooni
  5 780/20 = 280.- ning võttis arvutid arvele

TOIMETUSE ARVAMUS:
Amortisatsiooni ei saa arvutada kohe terve aasta kohta vaid seda hakatakse arvutama põhivara kasutusele võtmise kuust.
Amortisatsiooni arvutatakse kas igakuiselt, kord kvartalis või siis majandusaasta lõpul.
Et kulud oleks raamatupidamises õigeaegselt kajastatud on soovitav amortisatsiooni arvutada kord kuud.
Samuti ei amortiseerunud arvuti 200x aastal 5% (100%:20 aastat= 5%aastas), sest tema kasulikust elueast ei kulunud 200x aastal 1 terve aasta vaid ainult 3 kuud.

Seega 200x aasta amortisatsioon kokku oleks 5 780 x 5% : 12 kuud x 3 kuud = 72.249=72.-
NB! Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata.

• Tegi kanded
  • D Põhivara 5 780.-
  • K Kassa 5 780.-

TOIMETUSE ARVAMUS:
Kreedit ei saa olla Kassa, kuna toodete eest tasutakse alles 15.novembril.
Seega oleks Kreedit “Tarnijate tasumata arved”

Ning arve tasumisel 15.novembril tuleks teha kanne
D Tarnijate tasumata arved
K Kassa (kui tasutakse sularahas) või Pank (kui tasutakse ülekandega)

D Amortisatsioon 280.-
K Kulum 280.-

TOIMETUSE ARVAMUS:
Nagu eelpool öeldud, ei saa 200x aastal arvutada amortisatsiooni terve aasta eest.
Kui teha amortisatsiooni kanne oktoobris, siis on võimalik Amortisatsiooni kulu kontole kanda 1 kuu amortisatsioon, ehk siis 72.25:3=24.08=24.-

D Amortisatsiooni kulu 24.-
K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 24.-

Kokkuvõttes hakatakse vara amortiseerima kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni põhivara on täielikult amortiseerunud või kui see eemaldatakse kasutusest.

• 17. oktoobril osteti kauplusest “Rööveltirts” tarkvaralitsents hinnaga 700 raha
  
  Raamatupidaja tegi kande
  • D Üldkulud 700.-
  • K Tarnijatele tasumata arved 700.-

TOIMETUSE ARVAMUS:
Kuna kaup osteti poest siis võib K olla ka Kassa või Pank (kaardiost).
Kontot “Tarnijate tasumata arved” tuleb kasutada juhul, kui saadakse arve ning tasutakse (raha liigub) alles hiljem.

Vaatamata sellele et tarkvara mille litsents soetati (immateriaalne vara) kasutatakse mitu aastaid võib ta koheselt kuluks kanda, kuna sise-eeskirjad määravad põhivara piiriks 1000 raha.

Kui aga firma raamatupidamise sise-eeskirjades oleks sätestatud piirmäär madalam, siis tuleks tarkvaralitsents võtta arvele immateriaalse põhivarana ning määrata temale kasulik eluiga (sõltuvat tarkvarast 3-7 aasta).
Ja sellisel juhul oleks kanne
D Immateriaalne põhivara
K Vastavalt tasumisele kas “tarnijate tasumata arved” (kui arve tasutakse hiljem), “Pank” (kui tasutaks firma pangakaartiga) või “Kassa” (kui tasutakse sularaha).

• Lisaks tehti firmas hulk väljaminekuid seoses veebikeskkonna loomisega.
  • Turu-analüüs, projekti äriplaani ja eelarve väljatöötamine 4 200.-
  • Klientidele mõeldud veebilehe struktuuri, disaini ja tehniliste lahenduste väljatöötamine 1 500.-
  • Firmasiseselt kasutatava veebilehe struktuuri, disaini ja tehniliste lahenduste väljatöötamine 1 500.-
  • Uute veebilehtede registreerimisega seotud kulud 900.-
  • Veebilehtedele riputatava materjali väljatöötamise kulud 4 700.-
  • Veebilehtede opereerimiskulud (sh. materjalide jooksev uuendamine) 2 500.- kuus
  • Kulud, mis on seotud uue veebilehe reklaamiga teistel interneti lehekülgedel 6 000.-
  • Töötajate koolituskulud, mida tehakse uute veebilehtede kasutamise õpetamiseks 1 500.-

Nende kulutuste juures aga tekkis raamatupidajal küsimus, et milliseid kulud kulutustest tohib kapitaliseerida immateriaalse põhivarana ja millised tuleb kanda kulusse?

TOIMETUSE ARVAMUS: (Lähtutud on RTJ 5 § 49 näitest) Kehtis kuni 31.12.2012
Kulutusi tohib kapitaliseerida.
Eelduseks on:
– et nad on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks
– ja täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid:
(a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks;
(b) ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara;
(c) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh. turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või teenuste jaoks):
(d) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta
Ülejäänud kulutused tuleb kajastada kuluna nende tekkimise hetkel.

RTJ 5 § 41 näide 6 – kehtib alates 01.01.2020

Näide 6 – uurimistegevusega seotud ja arendusväljaminekud
Ettevõte teeb aasta jooksul erinevaid äri edendamisele suunatud tegevusi. Milliseid
alljärgnevatest kulutustest tohib kapitaliseerida immateriaalse põhivarana ja millised tuleb
kajastada kuluna:

1. Turuanalüüs, uute võimalike müügikanalite ja toodete uuring, projekti äriplaani ja eelarve väljatöötamine;
2. Uue müügitarkvara, mis võimaldab automatiseerida saabunud ostutaotluste läbivaatamist, üldise tehnilise lahenduse väljatöötamine;
3. Müügitarkvara täiendav muutmine, viimaks programmi kooskõlla erinevate osakondade spetsiifiliste vajadustega;
4. Müügitarkvarasse hetkel müüdavate toodete andmete ja kehtivate hindade sisseviimiseks tehtud kulud;
5. Müügitarkvara opereerimiskulud (sh materjalide jooksev uuendamine);
6. Töötajate koolituskulud, mida tehakse uute veebilehtede kasutamise õpetamiseks;
7. Tarkvara arendamise jooksul tekkinud laenukasutuse kulutused;
8. Uue toote retsepti väljatöötamine (toodet kavatsetakse müüa järgmise kolme aasta jooksul).

Vastus: Kulutus nr 1 on uurimistegevusega seotud väljaminek, mis tuleb kajastada perioodikuluna. Kulutused nr 2–3 tehakse iseseisva uue varaobjekti (tarkvara) loomiseks, mistõttu need kapitaliseeritakse varana (vt punkti 39). Kulutused nr 4-7 ei vasta immateriaalse varana kajastamise kriteeriumitele ja kajastatakse perioodikuluna (vt punkti 37). Kulutus nr 8 on arendusväljaminek, mille kajastamine sõltub ettevõtte poolt valitud arvestuspõhimõttest (vt punkti 40) – seda võib kajastada kas perioodikuluna või kapitaliseerida varana juhul kui punkti 40 loetletud tingimused on täidetud.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kajastamisel on raamatupidajale abiks RTJ 5 (kehtib alates 01.01.2020)

Täname kõiki lugejaid, kes avaldasid arvamust ja aitasid üles otsida vead, mis antud ülesandes olid.