Situatsioonikirjeldus:
Osaühingu põhitegevuseks on kullerteenuste osutamine. Kuna põhiliselt on tegemist väikesaadetiste edasitoimetamisega, soetati teenuste osutamiseks sõiduauto. Lisaks on võimalus rentida ka järelkäru, kui tekib vajadus suuremamahuliste toodete edasitoimetamiseks.

Osaühingul on üks juhatuse liige, kes ise osutab ka kullerteenust.

Firma kontor asub Tallinnas Mustamäel, juhatuse liikme elukohaks on Õismäe. Juhatuse liige sõidab õhtul autoga ka koju ja hommikul kodust tööle, et vajadusel operatiivselt reageerida kiirtellimustele.

Kuna tellimusi on palju, palkas juhatuse liige raamatupidamise korraldamiseks raamatupidaja.

Raamatupidaja püüdis juhatuse liikmele selgitada, et sõiduauto eest oleks vaja tasuda erisoodustuse maksud.
Juhatuse liige arvas, et kuna tema põhitegevuseks on selle autoga teenuste osutamine, siis ei ole siin tegemist erisoodustusega.

Pakume Teile alljärgnevalt välja 2 erinevat seisukohta

I VARIANT – Juhi arvamus/põhjendused

• Kasutades sõiduautot ainult ettevõtluse tarbeks ja mitte kasutades autot erasõitudeks, ei saa rääkida erisoodustusest, järelikult ei kaasne ka maksukohustust.
• Autoga töölt koju ja kodust tööle sõitmine ei ole iseenesest veel auto kasutamine mitteettevõtluseks, sest:
  • kontori juures auto hoidmine ei üldse võimalik;  
  • lisaks on see ebamõistlikult kallis      
  • ebaturvaline
• Auto garazeerimine juhi kodus on mugav, turvaline ja äriühingu jaoks tasuta, järelikult saab väita, et see toimub äriühingu huvides.
• Auto grazeerimise korral juhi kodus saab kokku hoida teenuse osutamisel tehtavaid kulusid(bensiin) ning reageerida operatiivselt klientide soovidele ka õhtusel ajal ning nädalavahetustel
  

  Seega ei ole alust erisoodustuseks ning makse ei ole vaja arvestada ega maksta

II VARIANT – Raamatupidaja arvamus

• Välistatud pole erasõidud
• Juht ei pea vajalikuks kahtluste vältimiseks sõidupäevikut pidada
  
  Seega peab erisoodustust maksma 2000 –lt kroonilt.

MAKSUKOHUSTUSE ARVUTUS 2006. aastal
Erisoodustuse tulumaks = 23/77 x 2 000=597, 4026= 597.-
KOKKU: 2 000 + 597 = 2 597.-
Erisoodustuse sotsmaks = 2 597 x 33% = 857,01 = 857.-
Erisoodustuse käibemaks = 2 000/1,18 x 0,18 = 305,085 = 305.- (Käibemaksuseaduse § 12 lg 7)

MAKSUKOHUSTUSE ARVUTUS 2008. aastal
Erisoodustuse tulumaks = 21/79 x 2 000= 531,645= 532.-
KOKKU: 2 000 + 532 = 2 532.-
Erisoodustuse sotsmaks = 2 532 x 33% = 835,56 = 836.-
Erisoodustuse käibemaks = 2 000/1,18 x 0,18 = 305,085 = 305.- (Käibemaksuseaduse § 12 lg 7)

KOKKU ERISOODUSTUSE MAKSUDE KULU = 597 + 857 + 305 = 1 759.-

KANDED                                    2006. aastal              2008 aastal
D Erisoodustuse tulumaksu kulu     597.-                      532.-
K Erisoodustuse tulumaksu võlg     597.-                      532.-

D Erisoodustuse sotsmaksu kulu    857.-                      836.-
K Erisoodustuse sotsmaksu võlg    857.-                      836.-

D Erisoodustuse käibemaksu kulu   305.-                     305.-
K Erisoodustuse käibemaksu võlg   305.-                     305.-

Järgmise kuu 10. kuupäev tuleb tasuda
D Erisoodustuse tulumaksu võlg      597.-                     532.-
D Erisoodustuse sotsmaksu võlg      857.-                    836.-
K Pank                                       1 454.-                  1 368.-

Järgmise kuu 20. kuupäev tuleb tasuda
D Erisoodustuse käibemaksu võlg 305.-                        305.-
K Pank                                        305.-                       305.-

DEKLAREERIMINE
Järgmise kuu 10.kuupäeval

TSD LISA 4 
                2006 . aastal      2008.aastal
real   4. ^* 2 000.-               2 000.-
real 17.    2 000.-               2 000.-
real 18.       597.-                  532.-
real 19.    2 597.-               2 532.-
real 20.       857.-                  836.-

VORM TSD B osas 
real 7.        597.-                  532.-
real 8.        857.-                  836.-

Järgmise kuu  20.kuupäeval

Vorm KMD 
                 2006 . aastal      2008.aastal

real 1.    1 695.-                  1 695.-
real 4.       305.-                    305.-

Pakkusime Teile välja 2 erinevat seisukohta. Palun kirjutage oma eelistus või omapoolne nägemus kommentaarina antud artiklile.

Rmp.ee toimetus tänab kõiki, kes leidsid aega mõelda eeltoodud ülesandele kaasa ning avaldasid oma arvamust nii artikli kommentaarina, kui ka meili teel.

Meie seisukohaks
eeltoodud situatsioonis oleks, et tehinguid tuleks kajastada nende tegelikult olemusest lähtuvalt.

Oleme arvamusel, et kui firmale kuuluvat autot kasutatakse ikka aegajalt ka erasõitudeks, oleks mõistlik tasuda erisoodustuselt maksud.

Iseküsimus on see, kui palju neid erasõite on? Kui kuus on üksikud sõidud ja peetakse ka sõidupäevikut, siis on võimalik maksta makse ka väiksemalt summalt, kui 2000.-.
Kui aga ikkagi ei ole soovi ja pole tahtmist sõidupäevikut pidada ning erasõite tuleb kuus samuti “paras” kogus (ehk siis hetkel kehtivatest seadustest/määrustest lähtuvalt 2000/4 = 500 km või üle selle), siis tuleks tasuda erisoodustust 2000.-.

Samas, kui tõesti firma auto on ainult tööalasteks sõitudeks, siis ei ole vajadust maksu maksmiseks.
Omalt poolt soovitame aga sellisel juhul pidada ikkagi sõidupäevikut, et mõne aasta pärast, kui maksurevisjoni käigus on vajalik tõendada sõitude sihtotstarbelisust, oleks seda lihtsam teha. 

^* rida 4, kui on töötaja auto ja rida 5, kui on tööandja auto (toimetuse täiendus 10.11.2007)
(Täiendatud 2008 aasta osas 23.01.2008)