Vaidlus amortisatsiooni üle

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Shutterstock

Kohtusid kord neli  raamatupidajat Juta Jutupisik, Riina Ritsikas, Piret Prussik ning Niina Naljanina ja hakkasid arutama, kuidas keegi amortisatsiooni arvutab.

Et saada veel üht arvamust pöördusid raamatupidajad Piiga Piuksukese poole, kellel oli kogemusi rohkem ning kes avaldas siis ka oma arvamust alljärgnevalt:

Juta Jutupisik rääkis, et kui tema firmasse soetatakse põhivara, siis hakatakse kohe samal kuul (soetamise kuul) amortisatsiooni arvutama ja seda tehakse nii iga kuu.

Ja tõi näite.

    • Jaanuaris osteti ja veebruaris võeti kasutusse uus arvuti hinnaga 10 000.- Amortisatsiooniperioodiks määrati lähtuvalt eeldatavast kasutuseast 5 aastat
    • 1 kuu amortisatsioon = 10 000/5/12=166,67
    • Seega tema teeb iga kuu kande
      D Amortisatsiooni kulu 166,67
      K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 166,67
    • Ja iga kuu lõpus saab välja tuua põhivara jääkväärtuse.


    Piiga Piuksukese arvamus:
    JUTAL on õigus: sise-eeskirjade järgi on arvestanud amortisatsiooni ja ta leiab ka põhivara jääkväärtuse ka bilansis. Kasutab lineaarset meetodit. NB! vanasti arvestati amortisatsiooni krooni täpsusega, aga hetkel ei leia seadustest kinnitust, kas amortisatsioon peaks olema krooni või sendi täpsusega. Seega peaks see ikka olema fikseeritud sise-eeskirjades.

    Riina Ritsikas aga arvas, et see on mõttetu ja liigne töö, iga kuu arvutada amortisatsiooni. Piisab, kui aastas korra seda teha.
    Samuti oli ta arvamusel, et põhivara tuleks hakata amortiseerima alles soetamisele järgnevast kuust.

    • Seega Juta poolt näiteks toodud arvuti amortisatsiooni 2006 aastal leiaks tema nii: (10 000 / 5 aastat / 12 kuud) * 11 kuud = 1833, 33 krooni
    • Ning teeks aastas ainult ühe kande
      D Amortisatsiooni kulu 1833.-
      K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 1833.-
    • Seega 2006 aasta lõpuks oleks põhivara jääkväärtus 10 000 – 1833= 8 167.-
    • Järgmisel aastal oleks amortisatsioon siis 10 000/5= 2000.- jne.

    Piiga Piuksukese arvamus:

    vale mõte see, et hakata amortisatsiooni arvestama järgmisest kuust (vt. RTJ 5 § 30- vara kasutamise hetkest) Kas firma omanikud on ikka Riinaga ühel meelel, et korra aastas amortisatsiooni arvutada, äkki ikka tahavad nad majandustulemust iga kuu kohta? Kas Riinal on ikka olemas sise-eeskiri, millest lähtuda? (vt. ka RTJ § 26 – Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist)

    Piret Prussik aga arvas, et tegelikult ei oleks ikka mõistlik arvutada amortisatsiooni igal aastal võrses summas vaid peaks võtma % jääväärtusest, sest esimesel aastal langeb uue soetatud asja väärtus kõige kiiremini.
    Samuti oli tema seisukohal, et amortisatsiooni tuleks hakata arvutama alates sellest kuust, kui arvuti kasutusse võeti mitte aga sellest kuust kui ta soetati.

    • Seega tema arvutaks antud arvuti amortisatsiooni alljärgnevalt. Lähtudes eeldatavast kasutuseast 5 aastat võtaks tema amortisatsiooni protsentides,
      mis oleks 20 % aastas ja 1,7% kuus
    • 1 aasta 11 kuud * 1,7% = 18,7% * 10000 = 1870.-
      Jääkväärtus 10000-1870 = 8130.-
    • 2 aasta 20% 8130-st = 1626.-
      Jääkväärtus 8130-1626 = 6504.-
    • 3 aasta 20% 6504-st = 1301.-
      Jääkväärtus 6504 – 1301 = 5203.- Jne

    Piia piuksukese arvamus:

    • Piret hakkab õieti arvutama amortisatsiooni alates vara soetamisest (vt. RTJ 5-§ 30 alates tema kasutusvalmis saamise hetkest).
    • On olemas ka kahaneva jäägi meetod amortisatsiooni arvestusel ja see võib olla ka õige lähenemine, kuid kõik oleneb ikka sise-eeskirjast.
    • Samas aga tuleks Piretil ikka üle vaadata ka RTJ 5 § 31 (bilansipäeval hinnatakse amortisatsioonimäärade, -meetodite ja lõppväärtuste põhjendatust) – kas ikka määr ja meetod on põhjendatud.

    Niina Naljanina aga arvas hoopis, et arvuti on selline pisividin väärtuses 10 000.- ning tema kannaks selle hoopistükkis kohe kuluks, milleks hakata üldse vaeva nägema veel amortisatsiooni arvutamisega. Nagunii aasta pärast on seade juba vananenud ning turul uued ja võimsamad tehnikaimed.
    Amortisatsiooni arvutamist väärivaks põhuvaraks loeks tema alles need asjad millede hind hakkab 500 000.-

    Piiga Piuksukese arvamus:
    Tal võib olla isegi õigus, kuid tutvuma peaks eelkõige sise-eeskirjades sätestatuga, sest ainuüksi raamatupidaja arvamusest jääb väheks.

    Mida Teie arvate kallid lugejad:
    – kellel raamatupidajatest võib õigus olla?
    – millised seisukohad on õigustatud, millised mitte?
    – kuidas Teie ise arvutaksite näitena toodud arvuti amortisatsiooni?
    – millised kanded teeksite?

    Aidake palun lahendada Juta, Riina, Pireti ja Niina vaidlus….

    Ei tea, kas Piiga Piiksukese arvamused on ikka õiged või on siin ka agasid?

    Pane tähele!

    Kord nädalas

    Telli RMP Nädalakiri

    Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

    Töövahendid

    Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

    Kalkulaatorid

    Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll