Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.
Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100 – 1200 lindu.
Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. "Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada", sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. "Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole."
Alanud metsiseaastal tutvustatakse metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel proovime kiigata ka metsisemängu ning aastaringselt on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjaid kandvad linnud aitavad koguda andmeid metsise liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades.
Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel siin.
Metsiseaasta meelespea
Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse, mis tähendab, et keelatud on tema tahtlik surmamine, püüdmine või häirimine ning metsise konkreetseid mängu- ja elupaiku ei tohi avaldada massimeedias, sh Facebookis. Seepärast pole ka metsise püsielupaigad ja muud kaitstavad alad avalikult kaartidele märgitud.
Kui kohtad looduses metsist pea meeles:
- metsis on väga häirimistundlik liik ja inimest märgates tõuseb ta lendu juba rohkem kui 100 m kauguselt. Ära ürita metsisele ligi hiilida, vaid jälgi linnu tegutsemist kaugemalt. Nii häirid metsist vähem ja saad tema toimetustest pikemalt osa.
- Kohates mängivat metsist ära ürita talle läheneda. Kui metsisekukk sind märkab lahkub ta mängupaigast. Tagane võimalikult vaikselt tuldud suunas. Proovi liikuda "ihumise" ajal, sest siis on metsisekukk ümbritseva suhtes vähem tähelepanelik.
- Metsisemängud asuvad üldjuhul püsielupaikades, kus on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist 30. juunini, st metsiste mängu- ja pesitsusperioodil. On leitud, et metsisemängud kaovad piirkondadest, kus linde pidevalt häiritakse. Arvesta sellega ja ära külasta metsise mängupaiku nimetatud ajal.
- Mitmes paigas üle Eesti võib kohata nn hullu metsist, kes võib käituda ettearvamatult, sh rünnata inimest. Nähes metsist mõnes käidavas kohas, näiteks matkaraja ääres, ole tähelepanelik. Hull metsis võib rünnata ootamatult.
Anna teada metsisevaatlustest sisestades need eElurikkuse linnuvaatluste andmebaasi või edastades vaatlused ankeedil.
Aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
