TTU
Neljapäev, 23. November
 

Euroopa võrdse palga päev

Olgugi, et 2004. aastast kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadusega on kehtestatud naistele ja meestele võrdse tasu maksmise põhimõte, valitseb Eestis endiselt Euroopa Liidu suurim palgalõhe, mis on 26,9%, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Eestis tähistatakse võrdse palga päeva üldjuhul siis, kui täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Euroopa Komisjon on aga märkinud võrdse palga päevaks 2017. aastal 3. novembri, mil naised on oma töö ära teinud ning võiksid sümboolselt selleks aastaks töötamise lõpetada. Euroopa Liidu keskmine palgalõhe on 16,3%. Kui Eesti kasutaks võrdse palga päeva läbiviimiseks Euroopa Komisjoni loogikat, oleks meie võrdse palga päev toimunud 24. septembril.

Poliitikauuringute Keskuse Praxise soolise palgalõhe uuringu kohaselt ei ole palgalõhe tekkimisel ning püsimisel ühte kindlat põhjust, vaid palgalõhe on seotud väga erinevate teguritega ning tööd tuleb teha nende kõigi suunal üheaegselt. Praxis on uurinud ka soolise võrdõiguslikkuse seaduste rakendamist tööandjate seas. See näitas, et tööandjate õigusteadlikkus soolise diskrimineerimise vältimisest on madal, sooline diskrimineerimine on levinud praktika ning printsiip "võrdse töö eest võrdne tasu" pole tööandjate poolt üheselt omaks võetud. Sama uuring näitas ka, et vaid 36% organisatsioonides tõstetakse lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja palka, kui teistel töötajatel on palk vahepeal tõusnud.

Ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) indeks peegeldab suuri ebavõrdsusi nii Euroopas kui Eestis. EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab poliitikameetmete mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning aitab seega Euroopa Liidu liikmesriikides jälgida, millised poliitikameetmed on olnud edukad ja millised vähem edukad. Mida kõrgem indeks, seda võrdsem ühiskond. Viimase kümne aasta jooksul on indeks tõusnud vaid 4 punkti ehk Euroopa Liidu keskmine indeks on praegu 66,2 punkti 100-st. Eesti indeks on võrreldes varasemaga mõnevõrra kerkinud, kuid asub Euroopa Liidu 28 liikmesriigi paremusjärjestuses 56,7 punktiga 20. kohal.

Positiivsest küljest paistab Eesti silma naiste kõrge tööhõivega. Tööhõive näitajate poolest oleme indeksi tipus koos Soome ja Rootsiga. Samas eristub Eesti endiselt kõrge soolise segregatsiooni poolest tööturul. Kui naiste liikumine IKT aladel on mõnevõrra tõusnud, siis mehi leiab hariduse, tervise ja sotsiaaltöö valdkondadest endiselt väga vähe. Võrdluses teiste riikidega on samuti nendes valdkondades Eestis mehi vähe.

Võib öelda, et sooline palgalõhe on struktuursete ebavõrdsuste peegeldus ning edendades soolist võrdõiguslikkust ükskõik millises valdkonnas, aitab see tõenäoliselt kaasa ka palgalõhe vähendamisele. Ühelt poolt on oluline võidelda sooliste stereotüüpidega, mis poisse ja tüdrukuid põhimõtteliselt erinevatena näitavad ning nende maailmapilti ja valikuvõimalusi piiravad. Samal ajal on oluline tagada, et toimivad seadused on korrektselt rakendatud. Ebavõrdsusi süvendab ka naiste ja meeste ebavõrdne hoolduskoormus ning seega on oluline rakendada meetmeid, mis aitavad naistel ja meestel tööd ja pereelu paremini ühitada. Käimasolev vanemahüvitiste süsteemi muudatus samuti aitab naiste ja meeste võrdõiguslikkust suurendada.

Soolise segregatsiooni vähendamine on võtmetähtsusega

Oluline on tagada, et naisi ja mehi ei diskrimineerita – ehk me peame veenduma, et printsiip "võrdse töö eest võrdne tasu" päriselt ka rakendub. Kuid võrdseks ühiskonnaks ei saa kindlasti pidada seda, kui naised töötavad valdkondades, mis on vähem tasustatud. Seega tuleb muuta hoiakuid, mis naisi ja mehi erinevatesse valdkondadesse suunavad ning peavad loomulikuks, et naised on valmis väiksema tasu eest töötama kui mehed.

Lisaks eelpoolt nimetatule tuleb rakendada meetmeid, mis aitavad suurendada soolist tasakaalu juhtivatel kohtadel. Naiste osakaal juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete seas on Eestis üks madalamaid Euroopa Liidus ehk kui vaadata naisi ja mehi otsustustasandil, siis on meil üks ebavõrdsemaid ühiskondi EL-is. Riigikantselei andmetel on 93-st hetkel täidetud avaliku sektori tippjuhtidest vaid 16 naised. Soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemused näitasid, et üks efektiivsemaid meetmeid soolise tasakaalu suurendamisel Euroopa Liidu liikmesriikides on olnud kvoodi kehtestamine.

Naiste ja meeste ebavõrdne positsioon ühiskonnas näitab, et vaatamata kehtivale õiguskorrale, mis peaks tagama naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, on ligipääs ressurssidele tegelikult erinev. Neid erinevusi on võimalik ületada, kui võtame ühiskonnaelu korraldamisel ebavõrdsusi arvesse ning kujundame poliitikaid nii, et tulemuseks on võrdsem ühiskond.

  • Autor: Agnes Einman, soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht
  • Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Lastega leibkonnad Euroopas 20.11.2017

    20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.
    Loe edasi..

  • Kolm kavalat kogumisväljakutset lastele 14.11.2017

    Raha kogumine nõuab aega ja kannatust, ning lapsed selle viimase poolest tihti ei hiilga. Seega, mida sa vajad, on üks haarav ja selge eesmärgiga süsteem, mis ajendaks su last raha kõrvale panema.
    Loe edasi..

  • Kui 4.99 on parem kui 5.00 13.11.2017

    Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.
    Loe edasi..

  • Head mardipäeva! 08.11.2017

    Reedel, 10. novembril on mardipäev. Tänavu 1. jaanuaril elas Eestis 2696 Mardi-nimelist meest, kes saavad sel päeval oma nimepäeva tähistada. Vaata lisa nimede statistika rakendusest SIIT.  ...
    Loe edasi..

  • Iga helkiv toode ei pruugi teha kandjat piisavalt nähtavaks 07.11.2017

    Seoses pimeda aja ja helkuri kandmise kohustusega juhib tarbijakaitseamet tähelepanu, et helkur peab olema kvaliteetne ja nõuetele vastav. Iga helkivast materjalist toode ei pruugi täita helkuri ülesannet ega teha selle kandjat nõutaval viisil nähtavaks, isegi kui see on valmistatud sertifitseeritud helkurkangast.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« November 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • sartec
  • timbeco
  • Fortumo
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249980  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
90  Koolitust
22611  Artiklit
51812  Registreerunud kasutajat
35828  Nädalakirja tellijat
33088  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017