Kas oled elumuutusteks valmis? Kui jah, alusta terviklikku tervenemist jooga abil. Sest mida paindlikumaks läheb su keha, seda paindlikumaks muutub ka su meel ja mõtteviis.

Lõõgastav miljöö väreleva küünlaleegi ja aimatava viirukihõnguga häälestavad joogatundi tulija lainele, millest pärast tunni-pooleteise möödumist jääb hinge kummastav rahulolu. Samuti teadmine, et vaim on treeningust saanud samasuguse annuse joovastavat energiat kui kehagi. Väidetavalt tekivad igaühel joogast oma aistingud, tavaliselt on selleks rõõmus äratundmine ja annus ekstaasi.

Kes teemaga tuttav, teab, et ekstaasi ei põhjusta jala kaela taha panek või muud veidrad harjutused, vaid pigem oma teadvuse arendamine ja ego vabastamine. Idamaades mõistetakse jooga all kogu inimese olemust hõlmavat vaimset distsipliini, millest füüsilised harjutused moodustavad vaid väikese osa. Meiegi raamatulettidel pilku püüdnud endise tippmodelli Christy Turlingtoni "Elav jooga. Elamise viis" defineerib, et jooga on nii filosoofia kui ka eluviis, mille eesmärk on inimese vaimne ja füüsiline jõud ning hingeline tasakaal. Sanskritikeelne sõna yug tähendab aga ühinemist või seotust keha, mõistuse, emotsioonide, vaimu, tahte ja distsipliiniga.

Koge midagi erilist

Jooga on vaimne ja füüsiline treeningsüsteem, enesetunnetuse meetod, mis algab keha täiustamisega ja lõpeb hinge kujundamisega. Paljud pelgavad joogat, sest arvavad, et see nõuab suurepärast painduvust ja muid kehalisi võimeid. Tegelikult on joogaga alustamiseks vaja vaid tahet, mille najal muutuda tervemaks, rahulikumaks ja miks mitte ka paindlikumaks ja ilusamaks. Järjekindlus selle vaimse, füüsilise ja hingelise arendamise süsteemiga tegelemisel viib puhta teadvuse kaudu enese avamiseni ja ülima olemise tunnetamiseni. Tuntud jooga- ja meditatsiooniõpetaja Heli Kann peab joogat universaalseks olemise viisiks, millest igaüks leiab endale vajalikku. Ka on igaühel oma põhjus, miks ta üldse jooga juurde jõuab.

Heli Kann hakkas joogaga tegelema 1990ndate alguses, et ennast kuulama ja paremini tundma õppida. Teiste otsimisi-leidmisi kommenteerides märgib õpetaja, et need, kes lähevad joogatundi pelgalt reklaami ajel, sinna üldjuhul kauaks ei jää. "Selleks peab olema sisemine põhjus ja valmisolek – kas tahetakse terveneda, leida meelerahu või  teed vaimse ehk kosmilise ühtsuse poole. Või muutuda, süüvida ka vedalikku filosoofiasse ning anda elule sügavam sisu. Jooga pakub võimalusi kõigile."

Ehkki joogasse sulandumine võib kesta aastaid, ütlevad kõik, kes alaga tuttavad, et tegemist on vaikse ja rahuliku tunniga, mis võimaldab argiaskeldustest eemale tõmbuda, end kuulata ja seesmiselt taastuda. Heli teab, et säärane iidsetest tarkustest tulvil suhtlus iseendaga tõstab toonust, kasvatab jõudu ning toob inimeses esile sisemise rõõmu, mis argihallis ära kipub kaduma. "Ka leiab igaüks oma jooga, kui end rohkem kuulama ja tunnetama õpib. Sest ehkki tegemist on omaette distsipliiniga, jõutakse siin just harjutuste ja tahtejõu kasvatamise kaudu selleni, mis individuaalselt kõige paremini sobib. Ei pea pürgima täpselt selle poole, mida kirjutavad raamatud või mida teeb juhendaja.

Lase kehal rääkida

Asjaolu, et jooga juured on Indias, on fakt nagu seegi, et jooga hõlmab hulka iidseid vaimutõdesid, kehalisi oskusi ja filosoofiaõpetusi. "Selleks ei pea Indiasse minema, et iseendaga kohtuda – seda saab teha absoluutselt igal pool," manitseb Heli Kann algajaid huvilisi ja lisab, et siiski on sobiva meeleolu loomine joogatunniks just algajatele üsna tähtis. Tunniks häälestumisele ja iseendaga kohtumise rituaaliks aitavad kaasa vaikne muusika, mittelibisev matt, küünlad ja viiruk… Seljas võiks joogatunnis olla naturaalne riietus, mis laseb kehal hingata ja end hästi tunda.

See, kuidas joogapraktika välja näeb, oleneb asjatundja sõnul ennekõike juhendajast – sellest, kui vaba ja sundimatu õhkkonna ta oma õpilastele luua suudab. "Paljud algajad ju pabistavad tundi tulles, sest nad ei tea, mis toimuma hakkab. Tegelikult peaks inimene valmis olema rahunema ja lõdvestuma, ehkki alguses on see kindlasti raske: kui sa pole harjunud iseendaga olema, nõuab väliselt energiajaotuselt ja enesenäitamiselt üleminek sisemisele rahunemisele aega.

Eriliselt meeldivaks nimetab aastaid võimlemisega tegelenud Heli Kann joogas sedagi, et selles tunnis ei ole üksteisega võistlemist, enda eksponeerimist, arvustamist ega võrdlemisi. "Harjutaja on keskendunud eelkõige iseendale. Meie keha on loomult alalhoidlik ja parim, mida teha saame, on teda usaldada ja järgida kehatunnetust.

Ka paljuräägitud hingamine on joogas väga oluline, aga kuna seda mõne korraga niikuinii selgeks ei saa, ei tasu sellele õpetaja sõnul ka vähemalt algul liiga palju tähelepanu pöörata. "Loomuliku hingamise selgekssaamine võib võtta aastaid, ometi tahavad meie inimesed saavutada kõike hästi kiiresti," tõdeb õpetaja. "Tegelikult on meis ju kõik oskused olemas. Me ei pea midagi juurde õppima, vaid vabastama end stambist, et teeme võib-olla midagi valesti. Oluline on lahti lasta oma hirmud ja võimaldada oma kehal rääkida, sest ta on imetark.

Jõua endas selgusele

Tavaline joogapraktika kestab poolteist tundi ja ideaalis võiks sellega (veidi lühendatult)  tegeleda lausa iga päev. Spetsialist soovitab joogat praktiseerides lähtuda siiski sisetundest, et elu liiga ühekülgseks ei muutuks. Lähtuda tuleb ka oludest ja võimalustest, aga alguses oleks hea tegelda sellega rühmas 2–3 korda nädalas. Konkreetsetest harjutusest olulisem on hingelise tasakaalu saavutamine, ka sobivus õpetajaga on tähtis. Kui käia joogas kord nädalas, on seda alustuseks siiski vähe – siis soovitab õpetaja harjutada ka kodus. Viimaseks puhuks on saadaval ka mõned kodu- ja välismaised;treeningvideod. Need on eriti head abilised juhuks, kui endal jääb vajaka kannatlikkusest – siis aitab video lõdvestuda ja innustab kaasa tegema. Päris algajaile videoid siiski ei soovitata, sest enne on vaja alaga kokkupuudet, arusaamu ja ka teatud kehalist vilumust.

Neile, kelle eesmärk on füüsilise treeningu abil kaalu langetada, joogat ei soovitata. "Joogasse ei tulda ju kaalust alla võtma, vaid ennast kuulama ja mõistma õppima. Oluline on aru saada, mida keha vajab – missugust toitu või millist liikumist. Kõik see tuleb tasapisi, ehkki on ka selge, et mida vähem on meil soove ja tahtmisi, seda kiiremini sisemised muutused, mõtete ja keha puhastumine toimuvad. Jooga avab meis meie enda võimalused – igaühe potentsiaal ja kasvuruum on erinev.

Kuna jooga on religioonivaba distsipliin, on nii vaimne kui ka kehaline vabadus seda tehes õpetaja sõnul peamine eeldus. "Läbi jooga leiab inimene kindlasti selle, mis on talle kõige lähedasem. Sest ehkki näiteks aeroobika ja tantsutunnid on head, ei pruugi need igaühele sobida, nagu ei sobi kõigile ka jooga. Ja kui see inimesele ei sobi, jõuab ta tänu joogale ehk selgusele, mis talle tegelikult meeldib ja mis ta kehale vastuvõetav on.

Märka ümbritsevat ilu

Aastaid tagasi soolade ladestumise, kõrge vererõhu ja seljaradikuliidiga hädas olnud Heli Kann tõdeb täna, et kõik need probleemid on tänu joogale kadunud. Spetsialisti kinnitusel ongi näiteks hatha jooga suurim eelis see, et ta parandab tervislikku seisundit. Ealisi ja soolisi piiranguid ning tervisest lähtuvaid vastunäidustusi selle tegemisel pole. Ent kui inimene on väga haige, võiks joogat siiski teha individuaalselt koos õpetajaga.

Omast kogemusest teab õpetaja, et inimesed saavad joogast kõige rohkem abi seljavalu, radikuliidi ja liigesevalu korral. Ka peavalu taandub ning ainevahetus ja seedetegevus organismis paraneb. Heli Kann rõhutab kehalisest tervisest rääkides, et inimene on keha-hing-meel tervik ning kõigepealt tuleb rahuldada oma hingevajadused. "Et hing jõuaks kasvada ja areneda, on vaja märgata ja teostada hinge soove," seletab õpetaja. "Jooga tegeleb põhiliselt keha-meele tasandil. Seegi on üks tervik ning siin on väga otsene seos: keha ei saa olla vaba, kui meel on pinges, samuti ei saa meel olla rahulik, kui keha on pingutatud. Praegusel ajal on oluline aeglustada meele seisundit, kuna enamuse ajast tiirleb see täiskiirusel. Selleks ongi joogatundi vaja, et aeg maha võtta ja lasta meelel rahuneda. Siis jõuame märgata iseenda erakordsust ja ilu enda ümber."

Viimase piltlikustamiseks võiksid meiegi joogahuvilised soojal ajal rohkem mattidega murul olla, sest looduslik keskkond on selleks sobivaim – kõik joogaasendid on ju pärit loodusest ja sellest, mis meid ümbritseb. Algaja, kes ei suuda oma vaimu piisavalt vabaks lasta, on kinni selles, mida teised arvavad, võiks aga eeloleval suvel osaleda mõnes joogalaagris või kursusel, kust saab tunnetuse ja äratundmise, kas hakata sügisel alaga põhjalikumalt tegelema või mitte.

Mis on mis joogamaailmas

ASHTANGA – dünaamiline ja jõuline treening, mida peetakse füüsiliselt kõige raskemaks ning mis on seetõttu eriti populaarne füüsiliselt heas vormis olevate meeste ja naiste seas. Selles joogas on nii jõudu, venitusi kui ka keskendumist, mille abil oma keha tundma õppida. Liigutused jagunevad soojenduseks (päikesetervitus), seistes tehtavateks harjutusteks,tasakaaluasenditeks, istumispoosideks ja lõdvestuseks. Kõik need aitavad tugevdada lihaseid, tõsta energiataset ning leevendada stressi.

BIKRAM – jooga, mille eesmärk on muuta keha kuumaks ja paindlikuks ning luua vaimuselgust ja keskendumist. Füüsilistele elementidele keskendumise tõttu sobib eriti meestele ja neile, kellele meeldib higistada ja lihaseid soojendada, sest tunde viiakse läbi ruumides, mis köetakse kuni 38 plusskraadini. Kuna igas tunnis tehakse samu asendeid, on ka algajatel lihtne teiste harjutajatega liituda.

HATHA – Põhjamaades ja meilgi levinud asendijooga pehmem vorm, mis taotleb tervikut keha ja vaimu vahel. Asendid (asanad) ja neid toetav hingamistehnika (pranayama), mis on vaimse distsipliini ja kontsentratsiooni alus, aitavad oma keha tundma õppida. Nende abil aktiveeritakse eluenergiat, korrastatakse mõttetegevust, teadvustatakse stressi põhjused ja lõdvestutakse teadlikult. Iga järgnev asend tasakaalustab eelmist. Läbitakse venitus-, pööramis-, tasakaalu- ja lülisamba korrastamise harjutused. Tunni lõpetab lõdvestumine ja meditatiivne osa.

INTEGRAAL – mahe joogapraktika, mis seob hatha jooga teiste joogaliikidega, nagu karma jooga (omakasupüüdmatu talitus) ja bhakti jooga (andumus), ning rõhutab liitu Jumalaga. Tunnid sisaldavad lõõgastust ja meditatsiooni, hääle- ja hingamisharjutusi. Ideaalne vaimsete püüetega harrastajaile.

IYENGAR – suurepärane hea rühi saavutamiseks, kuid on üsna pedantne ja tähendab karme õpetamisvõtteid. See jooga on ideaalne selja- ja õlavöötmehädade, astma, artriidi jt terviseprobleemide korral, sest põhineb rohkem meditsiinil kui teised joogavormid.

KRIPALU – õrn meditatiivne jooga vaimu, keha ja hinge pingutamiseks. See USA-s eriti suurt populaarsust võitnud joogavorm on ideaalne stressist vabanemiseks ning keha elujõuga ühendusse astumiseks.

KUNDALINI – jooga, mida kasutatakse teadvuse kõrgemale tasandile jõudmiseks. Kuna jätab harrastaja tunni lõpuks justkui sõrendatuks, ei sobi see rasedatele või kõrge vererõhuga inimestele. Kundalini, mis sisaldab ka laulmist, tegeleb selgroo alaosas peituva hingelise või jumaliku keskuse tsakraga, püüdes seda intensiivse hingamisega äratada ning vabastada energiat. Kui meditatsioon keskendub iseendale, siis hingamine tekitab kehas kuumust ja pingutab lihaseid.

POWER – ameeriklaste adaptsioon ashtanga joogale, mis on täpne ja dünaamiline. Seda peetakse füüsiliselt kõige väljakutsuvamaks ja raskemaks joogastiiliks, mis on seetõttu eriti populaarne füüsiliselt heas vormis olevate harrastajate seas. Poose arendatakse ja hoitakse üsna kaua, tunnid võivad olla ka vaimselt üsna intensiivsed.

SIVANANDA – keskendub pingutamisele ja lõdvestumisele. Ideaalne algajatele, sest kõiki 12 asendit korratakse igas joogatunnis kõikjal üle maailma. Siingi on palju laulmist, mis valmistab keha ette kõrgemale tasemele tõusmiseks ning puhastab vaimu.

Ealisi ja soolisi piiranguid ning tervisest lähtuvaid vastunäidustusi joogaga tegelemisel pole.

Artikkel ilmus Ülikooli Apteegi kliendiajakirjas kevad 2017 "Tervis apteegist"