swedbank gateway
Kolmapäev, 21. Veebruar
 

Kas kodus peab üldse jäätmeid sortima kui seda tehakse Ragn-Sellsis nagunii?

Viimasel ajal on järjest tihedamini päevakorral küsimus, kas vastab tõele, et jäätmeid eraldi sortima ei pea, sest Ragn-Sells teeb seda nagunii oma tehases? Paraku ei ole see väide päris tõene.

Olmejäätmetest on võimalik välja võtta metalle ja natuke plaste, aga isegi kui kaasata kogu tänapäevane tipptehnoloogia, siis pole olmejäätmetest siiski võimalik välja võtta rohkem kui 20% taaskasutatavaid materjale. Täna läheb 90% Eesti olmejäätmetest siiski põletamisele. Kuigi jäätmetest energia tootmine on parem, kui nende ladestamine prügimäele, pole pikas perspektiivis energiatootmine kuigi roheline lahendus. Eesmärgiks peab olema suunata võimalikult palju materjale taaskasutusse.

Miks peame sortima?

Kujutage ette, et niisked või märjad ja roiskuvad biojäätmed on segamini vanapaberiga, seal sees leidub piimapakke piimaga ja jogurtitopse jogurtiga, mähkmed, liiv jms. Isegi kui tehnoloogia abil oleks võimalik need jäätmeliigid üksteisest eraldada, on tulemuseks nii määrdunud "kompott", et keegi ei ole valmis seda enam taaskasutama, sest selle pesemiseks ja puhastamiseks kulub rohkem energiat ja vett kui sellest saadav tulu.

Kui vaadata olmejäätmeid, mis tulevad Ragn-Sellsi jäätmekütusetehasesse on selge, et seal on tegelikult 40-50% materjale, mis oleks võinud minna taaskasutusse. Kuid selleks, et neid taaskasutada, peaksid jäätmed olema enne eraldi liigiti kogutud, st et eraldi tuleks koguda biojäätmed, vanapaber  ja plastpakendid.

Eestis on sortimine lihtne

Eestis tuleb üldjuhul jäätmed sortida ca 3-5 liiki, sh biojäätmed, vanapaber ja pakendid eraldi. Lisaks võib eraldi sortida klaasi ja metalli, kuid suur töö on juba tehtud, kui sordite eelmainitud jäätmeliigid eraldi. Ülejäänud töö teeme meie juba oma sortimisjaamades. Olgu öeldud, et Ragn-Sells sordib sortimisjaamades ca 95 erinevat liiki materjale.

Samas oleme kuulnud lugusid, kuidas Soomes ja Rootsis tuleb sortida 7-10 erinevasse liiki. Näiteks vanapaber ja kartong tuleb seal eraldi koguda samuti klaas, metall, plastik jne.

Kõige ekstreemsem näide on aga Jaapan, kus ühes omavalitsuses tuleb jäätmeid koguda 42 erinevasse liiki. MIKS? Põhjus on suuresti tööjõukuludes, robotid veel ei oska väga hästi sortida ja inimtööjõud on seal juba nii kallis, et see, mida meie siin Eestis saame veel endale lubada (inimestega sortimine) on seal liiga kallis. Seetõttu tuleb rohkem kodudes eelsortida.

Lõpetuseks – pakendeid kannatab juba masinatega sortida

Kui olete kodus teinud natukene eelsortimist (biojäätmed eraldi, vanapaber eraldi, pakendid eraldi), siis nn eelsorditud jäätmeid saab juba täna robotitega sortida küll. Nad ei ole küll kaugeltki täiuslikud, aga pakendite sortimiseks sobivad nad üsna kenasti. Paraku olmejäätmete sortimine robotitega nii, et sellest ka reaalselt taaskasutatavaid materjale kätte saaks, veel lähitulevikus võimalik ei ole. Seni peame kodus oma väikse panuse andma, seega jäta meelde – kogu biojäätmed eraldi, pakendid eraldi ja vanapaber eraldi.

Lugu pärineb RagnSellsi infokirjast: Sordime oma jäätmeid, muidu sordivad nemad meid.

andmekaitse marts 2018

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Sadamate ja raudteede kaubamaht mullu ning sajand tagasi 21.02.2018

    Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi sada aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.
    Loe edasi..

  • Aastal 2050 vajab toitu üheksa miljardit inimest 21.02.2018

    Maailma rahvaarv kasvab. ÜRO andmetel elas 1950. aastal maailmas 2,6 miljardit inimest, 1999. aastaks juba 6 miljardit ning 2015. aasta keskel 7,8 miljardit inimest. ÜRO prognooside kohaselt on aastaks 2030 maailma rahvaarvuks 8,5 miljardit inimest, 2050. aastaks 9,7 miljardit ning aastaks 2100 suureneb rahvaarv maailmas 11,2 miljardi inimeseni. Õigustatult kerkib esile küsimus, kas kõigile neile inimestele jätkub toitu ka tulevikus?
    Loe edasi..

  • Unusta kodukeemia! Tee ise soodsalt puhastusvahendid 19.02.2018

    Puhastusvahendite valik poes võtab ilmselt kõigil silme eest kirjuks. Nende hinnad varieeruvad mõnest eurost paarikümne euroni. Tegelikult on enamikke neist aga võimalik märksa soodsamate isetehtud vahendite vastu vahetada. Nii mõnigi neist on isegi efektiivsem kui poes pakutav. Seda enam, et nii on võimalik ka korralikult raha säästa.
    Loe edasi..

  • Sõbrapäev võiks ka kontoris meeldejääv olla 14.02.2018

    14. veebruar on päev, mida oleme harjunud tähistama eelkõige kallima ja sõprade seltsis, see on armastuse ja sõpruse päev. Mis aga ei tähenda, et sõbrapäeval ei võiks meeles pidada ka töökaaslasi. Paljudes ettevõtetes pakutakse klientidele sõbrapäeva puhul tooteid-teenuseid sõbrahinnaga, tavaks on saanud kampaaniate ja loosimiste korraldamine sõbrapäeva eel ning koostööpartnereid peetakse meeles südamliku e-kaardiga. Millega rõõmustada sel päeval aga oma töökaaslasi?
    Loe edasi..

  • Valentinipäev kogub Eestis abielu sõlmimise kuupäevana populaarsust 13.02.2018

    Rahvastikuregistri andmetel on abielu sõlmimine 14. veebruaril alates sajandivahetusest Eestis kasvav trend. Aastate võrdluses sõltub päeva populaarsus nädalapäevast, millele see langeb, kuid üldiselt on näha 14. veebruaril registreeritud abielude arvu kasvu. Kui valentinipäev on neljapäeval, reedel või laupäeval, on abiellujaid rohkem.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • SimplBooks
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252924  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
87  Koolitust
23089  Artiklit
52429  Registreerunud kasutajat
36145  Nädalakirja tellijat
33359  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017