Rahapesu pole maailmas uus nähtus. Esimesed viited sellele pärinevad hiliskeskajast ning nii mõnigi siis kasutusel olev võte on tänapäevalgi veel kasutusel. Rahapesu ja terrorismi rahastamine arenevad pidevalt ning nendega peavad sammu ka erinevad seadused ja tõkestamise meetmed, mis toobki meid tänapäeva.
Möödunud aasta 26. oktoobril võeti vastu ja 1. jaanuaril 2018 jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS). Seaduse eesmärk on, nagu ka selle eelkäijatelgi, ennetada ja takistada finantssüsteemide kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Mõni seadusepunkt muutus, mõni jõustub alles tulevikus, kuid antud blogipostituse eesmärk on anda ülevaade, millega üldse on tegu ning kuidas see Sind mõjutab.
Mis on rahapesu?
Rahapesu on varguse, maksupettuse, narko- ja inimkaubanduse, salakaubaveo, röövimise või muu kriminaalse tegevuse teel saadud raha muutmine seaduslikeks varadeks. Teisisõnu on rahapesu eesmärgiks varjata ebaseaduslikult teenitud tulu ning selle tegelikke omanikke. Rahapesu kahjustab otseselt kui ka kaudselt ettevõtlust, riigi majandust ja poliitikat, riikidevahelisi suhteid ning seeläbi ka üksikisiku majanduslikku elamiskeskkonda. Muidugimõista soodustab rahapesu kuritegevuse levikut. Globaliseerumise ning tehniliste vahendite kiire arenguga samas tempos kasvavad ka rahapesu mõõtmed ning selle skeemid muutuvad üha keerulisemaks.
Mis on terrorismi rahastamine?
Terrorismi rahastamine on igasuguse terroriteo, selle toimepanija, terroristliku organisatsiooni ning iga selle liikme igasugune toetamine või rahastamine. Olgu selleks siis otsese või kaudse vara või teenuse annetamise, annetamiseks kogumise või kasvõi öömaja andmise kaudu. Tooksime veel eraldi välja, et terrorismi rahastamiseks loetakse ka terroristliku organisatsiooni liikme või terroriteo toimepanija lähedaste toetamine, sealhulgas igapäevaelu kulutuste katmine ja kasvõi pereliikmele toidu või ravimite ostmine.
Kelle kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamist teostatakse?
Kõige suurema surve all on muidugimõista pangad ja teised finantsasutused. Nimetatud ettevõtete finantsprotsesse kasutatakse kas otseselt või kaudselt kriminaalse tulu päritolu peitmiseks, olgu siis mõne ettevõtte või eraisiku vahendusel.
Rahapesu ja terrorismi rahastamist korraldatakse ka järgmiste organisatsioonide protsesse ära kasutades: hasartmängude korraldajad, kinnisvara vahendajad, 10 000 euroseid ja suuremaid sularahatehinguid vahendavad kauplejad, väärismetalli ja -toodete kokkuostjad ja hulgimüüjad, audiitorid, raamatupidamis- ja maksunõustamisteenuste pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja/või rahakotiteenuse pakkujad, väärtpaberikontodega seotud teenuste vahendajad, piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad, pandimajapidajad, valitud õigusteenuste osutajad ja mittetulundusühingud.
Kõigile neile kohaldatakse käesolevat seadust, mis tähendab, et nad peavad oma töös tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise protsesside toimimise. Järelvalvet seaduse täitmise üle teostab Rahapesu andmebüroo tehes koostööd Finantsinspektsiooni, Advokatuuri ja Justiitsministeeriumiga.
Kuidas toimub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kasutavad seadusega kohustatud ettevõtted ja organisatsioonid oma töös erinevaid protsesse. Lisaks ettevõttesisestele nõuetele on seaduses toodud ka kohustuslikud tegevused ehk hoolsusmeetmed, mida oma klientidega suhtlusel järgida. Nõutud hoolsusmeetmed on toodud RahaPTS § 20, kuid kokkuvõtvalt peab seadusega kohustatud ettevõte, antud juhul siis pank, teostama:
- oma klientide isikusamasuse tuvastamise (selleks hangitakse infot sõltumatutelt osapooltelt, kiireim ja tõhusaim viis selleks on e-identimine),
- regulaarset taustakontrolli oma praeguste ja uute klientide seas (uuritakse finantsolukorra, laenuvõtmise eesmärgi, geograafilise asukoha, poliitilise positsiooni jms kohta),
- järelvalvet arvelduste ja tehingute üle, mille puhul jälgitakse rahade ja varade liikumist (kahtlust tekitavate tehingute eesmärkide, sisu, tehingus osalevate isikute ja allikate puhul asutakse juhtumit lähemalt uurima ja teavitatakse vajadusel vastavaid võimuorganeid).
Tegemist on igapäevaste protseduuridega, mis üldiselt ei häiri tavainimese igapäevaelu. Sel viisil tagatakse tehingute läbipaistvus ja tagasiulatuvalt kontrollitavus.
Kuidas see kõik minusse puutub?
Üksikisiku tasandil võivad antud teemad kauged tunduda. Igapäevast töö- ja pereelu elades võib tõesti jääda mulje, et seadusekuulekal tavakodanikul pole rahapesu ja terrorismi rahastamisega mingit seost. Tegelikult aga on. Teadmatusest, halbade asjaolude kokkulangemisel või pettuse ohvriks langedes võib tavalisest eraisikust ilma tema teadmata saada rahapesu või terrorismi rahastamise osaline. Osaledes aga isikusamasuse tuvastamise ja taustauuringute protsessides aitab eraisik kaasa tugevama ja turvalisema finantskeskkonna loomisele. Toome võrdluseks lennujaama turvakontrolli, kus kõikide kontrollimisega takistatakse neid üksikuid kuriteo korda saatmisel.
Finantsinspektsioon
Rahapesu andmebüroo
Eesti Pangaliit
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2016/0208
