Maksumuudatused yle Eesti
Pühapäev, 22. Oktoober
 

Mis on timebanking ehk ajapangandus?

Kõige kallim ressurss on alati olnud aeg, olenemata inimesest ja riigist. Aeg on ka kõige kindlam ja püsivam väärtus. Minut on alati minut, tund tavapärasest kiiremini täis ei tiksu. Aeg on universaalne. Raha kohta seda kõike väita ei saa. Raha väärtust mõjutavad erinevad poliitilised ja majanduslikud protsessid ning nende üle pole üksikisikul kontrolli. Küll aga on tal teatav kontroll oma isikliku aja üle. Seetõttu tekkis 19. sajandi alguses idee ajapõhisest valuutast ehk ajapangandusest. Tänaseks on see tehnoloogia toel arenenud täiesti uuele tasemele ja levinud üle maailma.

Mis on ajapangandus?

Ajapangandus on vahend kogukonna arendamiseks läbi selle liikmete erinevate kogemuste ja oskuste vahendamise. Ajapanganduse eesmärgiks on tugevdada inimeste vahelisi sidemeid loomaks terviklikku ja tugevat ühiskonda. Antud vahetussüsteem töötab põhimõttel, et iga inimene ja sotsiaalsed suhted üldse on väärtuslik vara ja mitte iga töö väärtus pole mõõdetav rahas. Teisisõnu vahetavad kogukonnaliikmed omavahel töötunde.

Arveldamine toimub ajadollarites, ajavekslites või muudes kokku lepitud ühikutes. Ajapangandus töötab lokaalselt, seega iga süsteemi töös on teatud erinevusi, kuid üldine põhimõte on alati sama. Tavaliselt on üks ühik väärt ühte tundi. Tehes kellegi või mingi grupi jaoks tunni jagu tööd, saab töötegija mõnelt teiselt liikmelt vastu samas väärtuses tööd. Tihti tehakse sotsiaalselt väärtuslikke töid (õpetamine, hooldamine, heakorra tööd), kuid harv pole ka nähtus, kus ajapangandust kasutatakse enda või isikliku elukoha arendamise eesmärgil.

Ajapanganduse levik ja Eesti.

Oma aega saab vahendada ainult antud kogukonna piires. Vahendaja ja arvepidajana töötab kohalik ajapank. Väiksemates kogukondades lepitakse kokku kas omavahel või pakutakse teenust teenuse vastu. Tihti saab ajapanga või kogukonnaga ühineda interneti teel. Wikipedia andmeil on aktiivseid ajapanku 26 riigis. Näiteks Suurbritannias on üle 250 aktiivse ajapanga ja USAs rohkem kui 276 ajapanka.

Tänu internetile on ajapangandus ehk timebanking leidmas kindlamat jalgealust ka Eestis. Facebook’is on loodud grupp Timebanking Tallinn ja tehakse plaane ka teistes linnades ettevõtmise algatamiseks. Tallinna grupis vahetatakse omavahel tööd erinevate teenuste raames. Laenukool võttis ühendust grupi looja Triin Kasega ja uuris, kust ta sai idee algatada ajapanganduse rühm Tallinnas:

"Minu jaoks on antud valdkond üsna võõras. Olen selle kohta vaid lugenud artikleid ja mitte rohkem. Grupi tegin seoses Naisinvestorite klubi naisterahva ideega, et võiks tasuda teenuse eest teenusega."

Näiteks vajab üks liige abi raamatupidamisküsimustes ja pakub omalt poolt vaevatasuks fotograafiteenuseid. Kui mõni vastavaid teadmisi omav liige on pakkumisest huvitatud, vastab ta pakkumisele kommentaaridesse. Veel pakutakse massaaži- ja söögitegemise teenuseid, erinevaid nõustamisi turunduse, matemaatika, muinsuskaitse teemal. Pakkumiste valik on praegu küllaltki väike, kuid kindlalt kasvava grupi kohta kirju.

Mida sellisest süsteemist arvata?

Ajapangandusel on sama palju kriitikuid kui on pooldajaid. Ühe näitena tuuakse välja, et tihti ei pruugi inimesed aru saada, mis vahe on oma aja vahetamisel ajapanganduse kaudu ja vabatahtliku töö tegemisel. Lisaks puudub garantii, et kõigi kogukonna liikmete vajadused saavad kaetud. Ühtlasi on ajapanka kulukas üleval pidada, eriti väiksematel rühmadel.

Laenukool rõhutaks veel omalt poolt, et ajapanganduse näol pole tegu valuutaga, mis kehtib poodides, restoranides, riigiettevõtetes või muudes asutustes. Ainult ajapanganduse najal ei saa sa osta endale süüa, tasuda kommunaalkulusid, elamu- ja autolaenu ega reisida. Eks erandeid võib olla, kuid reeglina vajad sa enamikes maailma riikides eraelu ja äri erinevate protsesside juhtimiseks reaalset, panga poolt toetatud raha. Kui aga huvi ajapanganduse vastu on suur, siis soovitame olla ettevaatlikud ja petturite osas valvsad. Kõik omavahelised kokkulepped tasub fikseerida paberil vältimaks hilisemaid arusaamatusi vahetuse tingimuste osas. Kogemuste jagamine võib olla kasulik, kuid võõra inimesega konflikti sattuda ei sooviks keegi meist.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Võõrad täiskasvanud üritavad Eesti lastega internetis suhelda 17.10.2017

    Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 11 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest suhelnud interneti kaudu täiskasvanuga, keda nad ei tunne.
    Loe edasi..

  • Talveks pane panipaika ainult hooldatud jalgratas 16.10.2017

    Sügisel on ilmad ettearvamatud ning jalgrattaga liigeldes on mõistlik läbi mõelda, kas kõik kohustuslikud elemendid on kaherattalisel olemas, kas oled end nähtavaks teinud, ning paika panna plaan, millal jalgratas talvekorterisse viia.
    Loe edasi..

  • Maaülikooli teadlane lükkab ümber kuus levinud piimamüüti 10.10.2017

    Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsendi Ivi Jõudu sõnul teavad inimesed enamasti seda, et piim on inimorganismile vajalik toitaine. Samas ringleb piima kohta palju müüte, millest nii mõnigi isegi kogenud teadlastes hämmastust tekitab.
    Loe edasi..

  • Mida teha, kui naaber suitsetab? 10.10.2017

    Suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis on keelatud. Akendel ja rõdudel suitsetamisele on erinevates riikides lähenetud erinevalt, kuid näiteks naaberriigis Lätis on rõdudel suitsetamine riiklikult keelatud.
    Loe edasi..

  • Iga kolmas tablett jõuab merre 09.10.2017

    Ravimijäägid satuvad merre peamiselt reoveepuhastite kaudu, sinna aga omakorda inimtegevuse tagajärjel. Kõige rohkem on tuvastatud veeproovidest Läänemeres primidooni (epilepsia ravimi toimeaine). Reoveepuhastites ja keskkonnas tehtud mõõtmiste tulemusena saab järeldada, et peaaegu 30% müüdud ravimitest jõuab lõpuks looduskeskkonda ja merre. See on ligikaudu 1800-2200 tonni aastas.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
siseeeskiri
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249023  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017