On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest?

Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

• Eestis on 15 maakonda, 30 omavalitsuslikku linna ja 183 valda.
   
• Statistikaameti andmetel elas Eestis 2016. aasta 1. jaanuaril 1 315 944 inimest. Vähemalt 65-aastaste osatähtsus rahvastikus oli 19%. 2015. aastal sündis Eestis 13 907 last, 2016. aasta esimese kümne kuuga sündis esialgsetel andmetel 11 850 last.
   
• Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2016. aasta III kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%. Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemas. Eestis oli 2016. aasta III kvartalis 653 300 tööga hõivatut ja 52 900 töötut.
   
• Töötukassa andmetel oli 31. oktoobril 2016 Eestis 26 914 registreeritud töötut.
   
• Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis Statistikaameti andmetel 1163 eurot.
   
• Munitsipaalkooli õpetajate keskmine brutokuupalk oli Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel 2016. aasta II kvartalis 1151 eurot, riigikoolide õpetajatel 1226 eurot.
   
• Täis- ja osaajaga töötavate arstide keskmine põhitunnipalk oli 2016. aasta märtsis Tervise Arengu Instituudi andmetel 11,87 eurot ja kogutunnipalk 13,48 eurot. Täis- ja osaajaga töötavate õendustöötajate keskmine põhitunnipalk oli 2016. aasta märtsis 5,91 eurot ja kogutunnipalk 6,69 eurot.
   
• Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas II kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,3%. SKP jooksevhindades oli 2016. aasta II kvartalis 5,3 miljardit eurot.
   
• Eesti majutusettevõtetes peatus Statistikaameti andmetel 2016. aasta septembris 257 000 sise- ja välisturisti – 9% rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 21 000 võrra. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta septembris majutusettevõtete teenuseid 169 000 välisturisti.
   
• Kaupade eksport kasvas Statistikaameti andmetel 2016. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes 13% ja import 2%. Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 62 miljonit eurot. Septembris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (15% koguekspordist), Soome (15%) ja Läti (10%). Eksport kasvas enim Hollandisse, Mehhikosse ja Saksamaale (vastavalt 33 miljonit, 26 miljonit ja 16 miljonit eurot).
   
• Tarbijahinnaindeksi muutus oli Statistikaameti andmetel 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga –0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%. Kaubad olid 2015. aasta oktoobriga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 3,8% ja mittereguleeritavad hinnad langesid 0,2%.
   
• Tööstusettevõtted tootsid Statistikaameti andmetel 2016. aasta septembris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris. Välisturule müüdi 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta septembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 1%.
   
• Leibkonnaliige kulutas Statistikaameti andmetel 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, see on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal. 2015. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule – 92 eurot kuus. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele 18 eurot leibkonnaliikme kohta.
   
• Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli Statistikaameti andmetel 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal.
   
• Ettevõtlussektori kogukasum oli Statistikaameti andmetel 2016. aasta II kvartalis 671 miljonit eurot ehk 6% väiksem kui aasta varem samal ajal. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel.
   
• Bensiin 95 ja diislikütus maksid Statoili Viljandi tanklas 1,103 eurot liiter.
   
• Viljandi Männimäe Selveris sai kilo suhkrut 79 sendi eest. 1,5-liitrine pudel traditsioonilist A. Le Coqi limonaadi maksis Partnerkaardiga 69 senti (tavahind 1,09 eurot). Kaheliitrine pudel Coca-Colat oli 1,59 eurot, 150-grammine pakk Kalevi Mesikäpa kommi maksis Partnerkaardiga 1,29 eurot (tavahind 1,59 eurot). 0,5-liitrine pudel Saku Originaali maksis 1,09 eurot ja pudel Viru Valget (70 cl) 10,49 eurot.

On reede, 2016. aasta 18. novembri õhtu. Spordiuudistest saan teada, et Eesti epeenaiskond lõpetab aasta edetabeli esimesel kohal. Positiivne. Kahjuks tuleb meelde mõne päeva tagune pealkiri Postimehes "Eesti jalgpall astus ajas 20 aastat tagasi" koos kommentaariga: "Eesti koondis on sattunud olukorda, mida veel mõne aasta eest ei osanud karta ka halvimates unenägudes". Panen plaadi mängima. Jaan Tätte laulab: "Mõni hetk on ilusam kui teine. Mõni hetk on kohe väga-väga …". Paljuski sõltub hetke ilu vaatajast ja vaatenurgast ning sellest, millega võrrelda. Mõnele hetkele saame anda hinnangu alles hiljem – siis, kui on, millega võrrelda.