Merit
Kolmapäev, 24. Jaanuar
 

Noored käituvad nutimaailmas vanavanematest turvalisemalt

7. juunil avalikustatud nutiturvalisuse uuringust selgus, et Eesti inimesed on päris hästi teadlikud, et oma nutiseadet on vaja kaitsta – üle 90% inimestest kasutavad paroole ja ekraanilukke ning 62% inimestest ei ole oma nutiseadmete paroole ega ekraanilukke kellegagi jaganud. Vaid 9% Eesti elanikest ei kasuta oma nutiseadmetel ühtegi esmast kaitsevahendit - ei paroole ega ekraanilukku.

Nutikaitse 2017 projekti eestvedaja, Vaata Maailma sihtasutuse juhi Kristi Kivilo sõnul on heameel tõdeda, et Eesti inimeste käitumine nutiseadmete esmase turvalisuse osas on üsna hea. Uuring näitas, et kõige rohkem kasutavad oma nutiseadmetel paroole ja ekraanilukku 15-19 aasta vanused noored. "Tervelt 95% noortest kasutavad paroole ja ekraanilukku, samas üle 60-aastase hulgas on see protsent 86%. See näitab, et kui tavaelus annavad vanavanemad lastelastele oma kogemusi edasi, siis nutimaailmas on olukord vastupidine ja noored sobivad oma vanaemasid ja -isasid harima," sõnas Kivilo.

Turu-uuringute ASi poolt mais läbiviidud uuringu kohaselt kasutavad Eesti elanikest 71% regulaarselt vähemalt ühte nutiseadet, kahte või enamat nutiseadet kasutavad ligi kolmandik Eesti elanikest (29%). 

Noorema põlvkonna jaoks on tänapäeval nutiseadmete kasutamine iseenesestmõistetav – tervelt 98% alla 30-aastastest inimestest kasutavad regulaarselt vähemalt ühte nutiseadet ja üle 42% kahte või rohkemat nutiseadet. Samas üle 60-aastastest inimestest kasutavad regulaarselt nutiseadmeid ainult 33%.

Kristi Kivilo hinnangul on nutiturvalisuse seisukohast endiselt muret tekitav, et  pooled Eesti elanikud kasutavad nutiseadmetega turvalisust nõudvatesse veebikeskkondadesse sisenemisel jätkuvalt paroolikaarte.

Ida-Virumaa nutiseadmete kasutajatest eelistavad paroolikaarte koguni 60% elanikest. Turvalisi mobiilseid autentimisvahendeid, Mobiil-IDd ja Smart-IDd, kasutavad kõige rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti inimesed – vastavalt 52% ja 47%. 28% vastanutest väidab, et nad ei külastagi mobiilsete seadmetega turvalisust nõudvaid e-keskkondi.

Nutikaitse 2017 projekti raames kutsuti inimesi maikuus tegema veebis nutiturvalisuse testi ja see võimalus leidis laialdast kasutamist – testi tehti ligi 12 000 korda ja kõigile küsimustele vastasid õigesti 8439 inimest. Testi kümnest küsimusest osutus vastajate jaoks kõige keerulisemaks internetipanga turvaliselt külastamist puudutav küsimus.

Üle 20% vastanutest ehk 1862 inimest arvasid, et internetipanka on turvalisem külastada paroolikaardi, mitte ID-kaardi, PIN-kalkulaatori, mobiil-ID või Smart-IDga. Kristi Kivilo sõnul näitas veebitest sarnaselt uuringuga, et internetipanga külastamisel on Eesti inimesed harjunud kasutama paroolikaarti ning paljud usuvad, et see on ka turvalisem kui ID-kaart, Mobiil-ID või muu elektrooniline autentimislahendus. "Inimeste harjumused on visad muutuma, kuid turvalisuse seisukohast on paroolikaart kindlasti oluliselt vähemturvaline, kui erinevad elektroonilised autentimislahendused," kinnitas Kivilo.

SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihla sõnul oli üle kolme aasta tagasi Nutikaitse 2017 projektiga alustades osapooltel ootus, et nutiseadmed võetakse tänaseks päevaks isegi laialdasemalt kasutusele, kui see tegelikkuses on juhtunud. "Kui noorte jaoks on nutiseadmed  igapäevaelu lahutamatu osa, siis vanem põlvkond võtab tehnoloogilist arengut rahulikumalt. Seda näitab nii nende poolt nutiseadmete igapäevase kasutamise tagasihoidlikum maht kui ka väiksem aktiivsus turvalisust nõudvate veebikeskkondade külastamisel. See on samas  normaalne, sest ega inimesi ei saa ju sundida nutiseadmeid kasutama," lisas Pihl.

NutiKaitse 2017 projekti algatasid 2013. aasta novembris SEB, EMT, Elion, Elisa, Tele2, Swedbank,  SK ID Solutions AS, Riigi Infosüsteemi Amet. Projekti koordineerib Vaata Maailma sihtasutus. Koostööleppega liitunud soovivad üheskoos tõsta nutiseadmete kasutajate turvateadlikkust ning tõsta mobiil-ID kasutajate arvu. Nutiseadmete turvalise kasutamise teavitustegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine".

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Mis on rahapesu ja terrorismi rahastamine 23.01.2018

    Rahapesu pole maailmas uus nähtus. Esimesed viited sellele pärinevad hiliskeskajast ning nii mõnigi siis kasutusel olev võte on tänapäevalgi veel kasutusel. Rahapesu ja terrorismi rahastamine arenevad pidevalt ning nendega peavad sammu ka erinevad seadused ja tõkestamise meetmed, mis toobki meid tänapäeva.
    Loe edasi..

  • Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused 23.01.2018

    Eelmisel aastal jõustunud rändlusregulatsioon on tekitanud mõnedes tarbijates ekslikke arusaamu, nagu kõik kõned Euroopa Liidu telefoninumbritele oleksid alati paketipõhise tariifiga sõltumata helistaja enda asukohast ja tema mobiililepingust.
    Loe edasi..

  • Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal 17.01.2018

    Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal.
    Loe edasi..

  • Loodusesõbralikud uusaastalubadused 16.01.2018

    Uusaastalubadused on sageli isikliku iseloomuga – soov rohkem trenni teha, sagedamini sõpradele helistada või lõpuks ometi unistuste reis ette võtta. Arengukoostöö Ümarlaud pakub keskkonna heaolust huvitatutele kümme uusaastalubadust, mis aitavad hoida looduse, inimeste ning Maa tervist.
    Loe edasi..

  • Kodused kehatemperatuurimõõtjad vajavad aeg-ajalt kontrolli 16.01.2018

    Kodused kehatemperatuurimõõtjad vajavad aeg-ajalt kontrolli ja vajadusel väljavahetamist. Kontrollida tasuks kraadiklaasi enne haigestumist, sest see aitab ära hoida võimalikke valenäite tõsise haigestumise ajal.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • weekend
  • cwt
  • resa
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252007  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
96  Koolitust
22953  Artiklit
52273  Registreerunud kasutajat
36064  Nädalakirja tellijat
33290  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017