MTU
Teisipäev, 24. Aprill
 

Noored käituvad nutimaailmas vanavanematest turvalisemalt

7. juunil avalikustatud nutiturvalisuse uuringust selgus, et Eesti inimesed on päris hästi teadlikud, et oma nutiseadet on vaja kaitsta – üle 90% inimestest kasutavad paroole ja ekraanilukke ning 62% inimestest ei ole oma nutiseadmete paroole ega ekraanilukke kellegagi jaganud. Vaid 9% Eesti elanikest ei kasuta oma nutiseadmetel ühtegi esmast kaitsevahendit - ei paroole ega ekraanilukku.

Nutikaitse 2017 projekti eestvedaja, Vaata Maailma sihtasutuse juhi Kristi Kivilo sõnul on heameel tõdeda, et Eesti inimeste käitumine nutiseadmete esmase turvalisuse osas on üsna hea. Uuring näitas, et kõige rohkem kasutavad oma nutiseadmetel paroole ja ekraanilukku 15-19 aasta vanused noored. "Tervelt 95% noortest kasutavad paroole ja ekraanilukku, samas üle 60-aastase hulgas on see protsent 86%. See näitab, et kui tavaelus annavad vanavanemad lastelastele oma kogemusi edasi, siis nutimaailmas on olukord vastupidine ja noored sobivad oma vanaemasid ja -isasid harima," sõnas Kivilo.

Turu-uuringute ASi poolt mais läbiviidud uuringu kohaselt kasutavad Eesti elanikest 71% regulaarselt vähemalt ühte nutiseadet, kahte või enamat nutiseadet kasutavad ligi kolmandik Eesti elanikest (29%). 

Noorema põlvkonna jaoks on tänapäeval nutiseadmete kasutamine iseenesestmõistetav – tervelt 98% alla 30-aastastest inimestest kasutavad regulaarselt vähemalt ühte nutiseadet ja üle 42% kahte või rohkemat nutiseadet. Samas üle 60-aastastest inimestest kasutavad regulaarselt nutiseadmeid ainult 33%.

Kristi Kivilo hinnangul on nutiturvalisuse seisukohast endiselt muret tekitav, et  pooled Eesti elanikud kasutavad nutiseadmetega turvalisust nõudvatesse veebikeskkondadesse sisenemisel jätkuvalt paroolikaarte.

Ida-Virumaa nutiseadmete kasutajatest eelistavad paroolikaarte koguni 60% elanikest. Turvalisi mobiilseid autentimisvahendeid, Mobiil-IDd ja Smart-IDd, kasutavad kõige rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti inimesed – vastavalt 52% ja 47%. 28% vastanutest väidab, et nad ei külastagi mobiilsete seadmetega turvalisust nõudvaid e-keskkondi.

Nutikaitse 2017 projekti raames kutsuti inimesi maikuus tegema veebis nutiturvalisuse testi ja see võimalus leidis laialdast kasutamist – testi tehti ligi 12 000 korda ja kõigile küsimustele vastasid õigesti 8439 inimest. Testi kümnest küsimusest osutus vastajate jaoks kõige keerulisemaks internetipanga turvaliselt külastamist puudutav küsimus.

Üle 20% vastanutest ehk 1862 inimest arvasid, et internetipanka on turvalisem külastada paroolikaardi, mitte ID-kaardi, PIN-kalkulaatori, mobiil-ID või Smart-IDga. Kristi Kivilo sõnul näitas veebitest sarnaselt uuringuga, et internetipanga külastamisel on Eesti inimesed harjunud kasutama paroolikaarti ning paljud usuvad, et see on ka turvalisem kui ID-kaart, Mobiil-ID või muu elektrooniline autentimislahendus. "Inimeste harjumused on visad muutuma, kuid turvalisuse seisukohast on paroolikaart kindlasti oluliselt vähemturvaline, kui erinevad elektroonilised autentimislahendused," kinnitas Kivilo.

SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihla sõnul oli üle kolme aasta tagasi Nutikaitse 2017 projektiga alustades osapooltel ootus, et nutiseadmed võetakse tänaseks päevaks isegi laialdasemalt kasutusele, kui see tegelikkuses on juhtunud. "Kui noorte jaoks on nutiseadmed  igapäevaelu lahutamatu osa, siis vanem põlvkond võtab tehnoloogilist arengut rahulikumalt. Seda näitab nii nende poolt nutiseadmete igapäevase kasutamise tagasihoidlikum maht kui ka väiksem aktiivsus turvalisust nõudvate veebikeskkondade külastamisel. See on samas  normaalne, sest ega inimesi ei saa ju sundida nutiseadmeid kasutama," lisas Pihl.

NutiKaitse 2017 projekti algatasid 2013. aasta novembris SEB, EMT, Elion, Elisa, Tele2, Swedbank,  SK ID Solutions AS, Riigi Infosüsteemi Amet. Projekti koordineerib Vaata Maailma sihtasutus. Koostööleppega liitunud soovivad üheskoos tõsta nutiseadmete kasutajate turvateadlikkust ning tõsta mobiil-ID kasutajate arvu. Nutiseadmete turvalise kasutamise teavitustegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine".

Rahavoogude koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Olulised sammud tugevama südameni 24.04.2018

    Et süda oleks kogu elu tugev ja heas vormis, peab igaüks ise astuma oma sammud. Mõne inimese elustiil toetab tema südant, mõnel on oma elu heaks vaja astuda üks, mõnel seitse, mõnel aga ainult 10 000 sammu päevas.
    Loe edasi..

  • Ettevaatlik tasub olla nii rabarberi kui karulaugu söömisel 23.04.2018

    Terviseamet tuletab seoses soojade ilmade saabumisega meelde, et nii mõnigi aias või metsas tärkav taim võib söömisel olla tervisele kahjulik ning põhjustada tõsise tervisehäda.
    Loe edasi..

  • Iga päev tuleb vähemalt 30 minutit liikuda 17.04.2018

    Veerand Eesti täiskasvanutest on füüsiliselt täiesti passiivsed, soovituslikus mahus ehk vähemalt 30 minutit päevas liigub vaid seitse protsenti täiskasvanutest. Tervise arengu instituut (TAI) on avaldanud liikumispüramiidi, mis aitab oma nädalast liikumi ...
    Loe edasi..

  • Kulu põletamine on keelatud, lõket tehke ohutult 17.04.2018

    Kevade ja soojade ilmade saabudes on taas päevakorda kerkinud kulupõlengud ning hooletusse jäetud lõkked. Põhja päästekeskuse päästjad said teate selle aasta esimesest kulupõlengust juba märtsis, enne seda olid päästjad kä ...
    Loe edasi..

  • Millele loodab ettevõtja, kes otsib üksnes valmisspetsialiste vanuses 35-45 13.04.2018

    Soolist diskrimineerimist on teadvustatud ja palgalõhestki palju räägitud, viimaks on kõneks võetud ka vanuse alusel lahterdamine ja vanuseline diskrimineerimine, millest on kujunemas üks tööjõuturu suuremaid probleeme. Raske tõestada ja mõõta, aga kaudselt süvendab vanuseline tagakiusamine ka palgalõhet.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen pearaamatupidaja
  • Trendsetter
  • Saintgobain
  • Avalik andbemaas
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254885  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
69  Koolitust
22241  Artiklit
52647  Registreerunud kasutajat
36252  Nädalakirja tellijat
33444  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017