swedbank gateway
Pühapäev, 25. Veebruar
 

Petliku anonüümsuse tõttu satub üha rohkem inimesi küberkiusamise või -ahistamise ohvriks

Vastutustundetu käitumine internetis võib kaasa tuua ebameeldivusi, mis võivad jätta soovimatu jälje terveks eluks. Üha enam langevad seksuaalkuriteo ohvriks noored, kes endast erootilisi või pornograafilise sisuga pilte ja videosid jagavad. Kuriteo ohvriks langemise vältimiseks peab hoolitsema elementaarse küberhügieeni eest.

Veel samal teemal

"Inimesed tunnevad end internetis toimetades anonüümsena, mistõttu suheldakse avatumalt ja enese kohta jagatakse avameelselt infot. See on üdini petlik, sest tegelikult jääb igast sõnumist, pildist või teost veebis jälg," ütles PPA veebikonstaabel Maarja Punak. "Arvuti taga istudes sa ei näe, kes on teisel pool ekraani, mistõttu ei saa päris kindel olla, kes vestluses osaleb. Eriti tasuks valvas olla internetituttavatega, kellega sa pole väljaspool virtuaalmaailma kohtunud. Teisel pool ekraani võib halvemal juhul olla kurjategija," selgitas Punak. 

Veebikonstaablitega võtavad igapäevaselt ühendust laimavate sõnumite, ahistamise, väljapressimise või endast intiimsete piltide ja videote levitamise ohvriks langenud inimesed. Nende seas on üha enam alg- või põhikooliealisi lapsi ning noori, kes omavahel üksteiselt saadud intiimset materjali naljana või kättemaksuks levitavad. Punaku sõnul on need levinumad veebikiusamise või seksuaalkuriteo ohvriks sattumise viisid. 

"Lähedased inimesed on jaganud üksteisega oma kontode paroole ning tüli või lahkumineku tagajärjel häkitakse teise kontosse, jälgitakse privaatseid vestlusi või postitatakse sõnumeid sotsiaalvõrgustikus. Nii rikutakse olemasolevaid tutvusi või tõmmatakse kriips peale eesootavale töövestlusele uuel ametikohal," tõi veebikonstaabel näiteid. 

Küberturvalisus sõltub iga arvuti- ja nutiseadme kasutaja teadlikkusest ja oskustest virtuaalmaailmas ohte tajuda sarnaselt füüsilisele maailmale. "Nii nagu kodust lahkudes lukustame enda järel ukse või enne sõiduteele astumist vaatame paremale ja vasakule, niisamuti tuleb iga oma liigutus läbi mõelda  kübermaailmas. Kõige lihtsam viis ennast küberkurjategijate ja -kiusajate eest kaitsta on kasutada turvalisi paroole ja hoida oma isiklikke andmeid. Samuti tuleb vältida tundmatute veebilehtede külastamist ja e-postiga saadetud linkide ja manuste avamist, kuna sellega võib kaasneda oht kasutaja- ja krediitkaardi info sisestamiseks õngitsuslehele või arvuti nakatumine pahavaraga, mis arvutis olevad andmed krüpteerida võib," ütles RIA infoturbe ekspert Sille Laks ning lisas, et nimetatud õngitsus- ja pahavara sisaldavaid kirju registreerib RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kuni paarkümmend kuus.

2016. aastal läbi viidud "Targalt internetis" uuringute järgi on iga neljas õpilane kogenud küberkiusamist ja kuuendik tunnistas, et on ise internetis kedagi kiusanud. Pisut üle neljandiku õpilastest nentis, et temal endal või mõnel tuttaval on ette tulnud mõni internetiohutusega seotud probleem.

Turvalise netikäitumise põhireeglid

  • Kasuta erinevates keskkondades erinevaid tugevaid paroole.
  • Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega.
  • Ära avalikusta oma isiklikke andmeid.
  • Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid.
  • Ära aktsepteeri tundmatute kasutajate sõbrakutseid.
  • Ära jaga endast paljastavaid pilte või videosid võõrastele või juhututtavatele.
  • Vaata üle oma sotsiaalmeedia profiili seaded ning veendu et Su seinal olevad postitused on nähtavad ainult sõbralisti liikmetele.
  • Avalikust arvutist ja nutiseadmest (näiteks telefoniesindused) logi pärast kasutamist alati välja.
  • Uuenda oma arvuti ja nutiseadmete tarkvara.
  • Paigalda oma arvutisse ja nutitelefoni viirusetõrje.
  • Tee oma andmetest regulaarselt tagavarakoopiaid.
andmekaitse marts 2018

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Sadamate ja raudteede kaubamaht mullu ning sajand tagasi 21.02.2018

    Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi sada aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.
    Loe edasi..

  • Aastal 2050 vajab toitu üheksa miljardit inimest 21.02.2018

    Maailma rahvaarv kasvab. ÜRO andmetel elas 1950. aastal maailmas 2,6 miljardit inimest, 1999. aastaks juba 6 miljardit ning 2015. aasta keskel 7,8 miljardit inimest. ÜRO prognooside kohaselt on aastaks 2030 maailma rahvaarvuks 8,5 miljardit inimest, 2050. aastaks 9,7 miljardit ning aastaks 2100 suureneb rahvaarv maailmas 11,2 miljardi inimeseni. Õigustatult kerkib esile küsimus, kas kõigile neile inimestele jätkub toitu ka tulevikus?
    Loe edasi..

  • Unusta kodukeemia! Tee ise soodsalt puhastusvahendid 19.02.2018

    Puhastusvahendite valik poes võtab ilmselt kõigil silme eest kirjuks. Nende hinnad varieeruvad mõnest eurost paarikümne euroni. Tegelikult on enamikke neist aga võimalik märksa soodsamate isetehtud vahendite vastu vahetada. Nii mõnigi neist on isegi efektiivsem kui poes pakutav. Seda enam, et nii on võimalik ka korralikult raha säästa.
    Loe edasi..

  • Sõbrapäev võiks ka kontoris meeldejääv olla 14.02.2018

    14. veebruar on päev, mida oleme harjunud tähistama eelkõige kallima ja sõprade seltsis, see on armastuse ja sõpruse päev. Mis aga ei tähenda, et sõbrapäeval ei võiks meeles pidada ka töökaaslasi. Paljudes ettevõtetes pakutakse klientidele sõbrapäeva puhul tooteid-teenuseid sõbrahinnaga, tavaks on saanud kampaaniate ja loosimiste korraldamine sõbrapäeva eel ning koostööpartnereid peetakse meeles südamliku e-kaardiga. Millega rõõmustada sel päeval aga oma töökaaslasi?
    Loe edasi..

  • Valentinipäev kogub Eestis abielu sõlmimise kuupäevana populaarsust 13.02.2018

    Rahvastikuregistri andmetel on abielu sõlmimine 14. veebruaril alates sajandivahetusest Eestis kasvav trend. Aastate võrdluses sõltub päeva populaarsus nädalapäevast, millele see langeb, kuid üldiselt on näha 14. veebruaril registreeritud abielude arvu kasvu. Kui valentinipäev on neljapäeval, reedel või laupäeval, on abiellujaid rohkem.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • tammiste
  • Manpower
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
253030  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
85  Koolitust
23096  Artiklit
52445  Registreerunud kasutajat
36154  Nädalakirja tellijat
33368  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017